Monthly Archives: aprill 2011

Kuidas kujundada lillekaste varakevadel?

aprill 08, 2011 Evely 2 kommentaari

Rõõmsaid varakevadisi lillepottide ja rõdukastide kujundusi Austriast.

Tänavaäärne värvikirev kohvik.

Varakevadel, kui päike juba välja tuleb tahaks alati hakata oma kodu, poodi või kohvikut veidi kaunistama hakata. Talvised poti– ja rõdukastililled on lume alt välja sulanud ja selleks ajaks täiesti oma väljanägemise kaotanud. Tuleb kevad, hing ihkab uut ja värsket aga õues on veel liiga külm, et istutada suvelilli. Aprilli alguses on tihti isegi liiga külm võõrasemade jaoks, kuigi nemad väikest külma ei karda. Tihti ei ole neid siis veel saadagi. Kui ka päevasel ajal soojendab päike, siis öösel langeb temperatuur pea kuu aega ja vahest veel kauemgi miinuskraadidesse.

Millega siis võiks täita potte ja lillekaste varakevadel? Järgnevalt mõned näited Austria linnade ja külade tänavatelt – Salzburgis, Bad Gasteinis ja Twengis. Paljud kohvikud ja ärid olid ennast kaunistanud rõõmsate ja kirevate kevadiste kompositsioonidega. Hästi sobivad konteineritesse istutada ka erinevad igihaljad põõsad ja tavaliselt toalillena tuntud luuderohi. Luuderohi kannatab väga hästi ka kergemaid miinustemperatuure ja ei lase ennast sellest üldse häirida. Kuna luuderohi on üldiselt hästi varju taluv taim, siis võiks päikesepaistelistesse kohtadesse valida heledamate valgekirjute lehtedega sordid- need ei saa nii kergesti päikese käest kõrvetada.

Luuderohud, pesakastid ja värviline pael.

Palju oli kasutusel ka toredaid okstest uksepärgi ning erinevaid raagus oksi – nii pajutibudega, kui ilma. Mõnus oli ka seinaäärne plekkvannide ja puuhalgudega aiakaunistus. Igatahes oli mulje rõõmus ja kevadine vaatamata sellele, et vihma sadas lakkamatult ja loodus veel alles ärkas ning peenardel esimesed krookused näitasid vaid alles oma lehti.

: Ükski kohvik ei ole ennast tagasi hoidnud, et välja paista.

: Plekkvannid okste ja puuhalgudega

: Rida pajutibude ja pohlaokstega lillepotte vaateaknal.

: Pajutibudega oksad vaasis

: Tore värviline kevadpärg lõnga ja paelajuppidest ning villast.

: Lihtne okstest uksepärg.

: Pukspuukera kõrges vaasis.

: Harilikule elupuule on lisatud veidi värvi.

: Kevadine lillekast aknalaual.

: Keravorm harilikust pukspuust.

: Harilikud pukspuud luuderohtudega.

: Esimesed võõrasemad

Kui lillekastid on kaunistatud ja aiasõbrana näpud ikka veel sügelevad. Loe mida saad veel teha.

Hernevõrsed- kevadine vitamiinipomm.

aprill 16, 2011 Evely 3 kommentaari

Miks süüa noori võrseid? Maitseb hea- magus ja mahlane, lõhnab noorte hernekaunade järgi. Värske ja meeldiv suutäis. Palju vitamiine.

Pildil on umbes 10 päeva vanused hernevõrsed. Vaid ühes seemnes on vist talletunud midagi erakordset – kasvus on taim jõudnud teistest nii palju ette, et on kasvanud topelt pikaks ja eristub teistest.

Mis on herne võrsed ?

Herne võrsed on traditsioonilise aedherne varred ja noored lehed. On kohe valmis söömiseks kuid neid võib ka kergelt küpsetada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.

Hernevõrseid saab kasvatada õues kevadel ja varasuvel, toiduks kasutatakse noori võrseid, mis on saanud kasvada umbes 2 – 4 nädalat. Korjatakse söögiks, kui lehed on veel noored ja pehmed – värske herne maitsega. Hooaeg on suhteliselt lühike, kuna nad ei kasva hästi, kui päevane temperatuur on üle 20 soojakraadi. Tõusmed taluvad öökülma, isegi kuni -7 kraadi. Võrsed koristatakse noorelt tipust, koos mõnede väikeste lehedega, noorte vartega ja võivad olla isegi mõned õied. Aknalaual saab hernevõrseid kasvatada ka talvel. Kiiremini saab saaki, kui herneid ennem istutamist leotada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.

Kuidas süüa hernevõrseid?

Aedhernes on väga vana köögiviljakultuur. Seemneid on leitud ka arheoloogilistel väljakaevamistel, mis kinnitab, et teda on kasutatud juba 8000 aastat tagasi. Eestis kasvatamise kohta pärinevad esimesed andmed 13 sajandist.

Hernevõrseid võib kasutada wok roogades, praetud kartulite, friikartulite juurde, risotto ja suppide lisandiks. Sobib võileiva, salatite ja sooja toidu kelmikaks garneeringuks. Toorelt salatiks, küpsetatult kala ja kanaga, risotto või pasta toitudes, hakitult marinaadides, kastmetes ja salatikastmetes. Loputa herne võrseid külma veega, nõruta ja lase kuivada. Eemaldada kõik varred, mis tunduvad karedad.

Üks lihtne retsept. Praetud hernevõrsed küüslauguga.

peotäis või paar herne võrseid – pestud ja nõrutatud.
1 küüslaugu küüs, õhukeselt viilutatud
1 tl õli
1 spl kana- või köögiviljapuljongit

Kuumuta õli wok pannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja kergelt prae kuni küüslaugu lõigud selginevad ja vabastavad oma aroomid. Lisa herne võrsed, puljong ja prae veidi kogu aeg segades, kuni võrsed on närtsitatud. Lisa veidi soola ja naudi.

Tahad rohkem teada idandamisest? Loe Idud ja võrsed- kevadine värske saak.

Idud ja võrsed kevadine värske saak.

Kevadised sibullilled aiakujunduses.

aprill 30, 2011 Evely 5 kommentaari

Aias on lumi sulanud, hing igatsemas rohelust ja õisi.

Vaata oma aeda kevadel vara, kui kõik pole veel uppunud rohelusse millest ainult üksikud eriti toretsejad saavad suure tähelepanu osaliseks. Sellistel hetkedel nagu praegu tulevad väga hästi välja mõned sinu aia head ja vead.

Nüüd on see aeg, kus on hea teha plaane aia kujunduseks mõeldes järgmisele kevadele. Lillesibulate istutamise aeg on sügisel, kuid planeerimiseks on kevad väga õige aeg. Kuhu oleks õige planeerida varaseid õisi? Enim vara õitsejaid on just sibullillede hulgas. Vaata aeda hindava pilguga. Kust sulas kõige enne ära lumi, kuhu jäi kauemaks? Kus on need kohad, kus sa käid kõige rohkem ja kus tahaks et pilk peatuks? Kui oled päeval tööl ja saad veeta aias ainult õhtud, siis milline on kevadeõhtul kõige mõnusam ja soojem paik sinu aias? Milline koht lillepeenras on täidetud taimedega, mis ärkavad hilja, kuid on hiljem fantastiliselt lopsakad? Mis on need kohad, mis paisavad tänavalt möödujatele ja on su kodu visiitkaardiks ?

Nüüd sa näed seda hästi, kuhu sooviks midagi juurde- aed on veel pooltühi ja suur rohelus tärkamata. Suvel on juba ilu igal pool ja kõik kasvab nii tihedaks, et midagi ei häiri enam ning õisi on igal pool. Kevadised sibulilled on esimesed rõõmustajad aias.

Kui sul on olemas paberil aiaplaan, siis saad sinna ära märkida kohad, kus tahaksid kevadel näha värvi ja õisi. Nii pikalt on olnud vahepeal lumist aega ja hing ihkab kangesti midagi ilusat. Kui sul ei ole plaani, siis kasvõi kirjuta üles või visanda kergelt, mis kohad on aias need, mis on tühjad, kuid tahaksid aprillis ja mais õitega täitmist. Kõige esimeste õite efektsemaks väljatoomiseks on head kohad:

Kohad kust kõige ennem lumi ära sulab
Peenrad igapäevaste käiguradade läheduses ja peenarde servade läheduses
Kohad õhtupäikese soojuses
Hostade, sõnajalgade, kurerehade, helmikpööriste jt. veidi hiljem alustavate ja hiljem lopsakaks muutuvate püsilillede lähedal. Siis katavad hiljem püsilillede lehed sibulillede kuivanud õievarred. Nartsissid lähevad hästi päevaliiliate lähedusse, neil on sarnased lehed ja tekib mulje pikemast õitsemisest.
Arvesta ka pinnase ja niiskusega. Rohkem niiskust eelistavad märtsikellukesed ja nartsissid. Kuivemat pinnast soovivad tulbid, laugud, mõõkiirised ja võrkiirised.
Arvesta ka sibulate istutussügavusega – see on lihtne meeles pidada. Sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.

Liikide valikul peaksid arvestama ka, et enamus tulpe vajavad rikkalikuks õitsemiseks, et sibulaid võetakse välja, kuivatatakse, puhastatakse, võetakse küljest tütarsibulad ja siis sügisel tagasi. Kui planeerida seguistutusi, kust üksikuid sibulaid välja võtta ei saa, siis on parem kasutada nartsisse, krookusi, laukusid, sillasid, puškiiniaid, kobarhüatsinte, Fosteri, Greigi ja looduslikke tulpide sorte, preeriaküünalt, kirgaslilli, ebahüatsinte. Nendel liikidel on parem looduslik paljunemine.

Kui õueplaanid tehtud on aeg end vitamiinidega turgutada. Hernevõrsed on kevadine vitamiinipomm.

Aedviljad aias – iluks ja söögiks.

aprill 20, 2011 Evely Üks kommentaar

Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.

Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.

Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.

Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.

Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.

Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.