Postitused teemal: Maitsetaimed

Umbrohud toidulaual

märts 09, 2015 Evely Üks kommentaar

Umbrohutaimede elujõudu ning väge võiks ära kasutada ka toidulaual – kevad on selleks just sobivaim aeg! Kuidas aga sobitada umbrohud aiapidamisse ning millised neist on söödavad?

Paljud taimed, mille aiapidajad oma aeda kasvama toovad, on küll ilusad, kuid nõudlikud ja vajavad palju hoolt. Nõnda polegi imestada, et aednikud veedavad kõik vabad hetked aeda kujundades, taimi istutades, peenraid rohides, kobestades, väetades ja kastes…

Samas neid taimi, mis aeda justkui ise sisse imbuvad ja mühinaga kasvavad, peetakse umbrohtudeks, millega tuleb võitlust pidada. Need elujõulised taimed liiguvad mööda aeda, levides risoomidega või seemneid tuulega laiali pildudes. Mõnes paigas peetakse umbrohuks naati, mõnes kohas kortslehte, karikakart, lupiini või ristikut – umbrohi on alati kooskõlas kasvukohaga, ilmudes just sinna, kus on olemas tema kasvuks vajalikud tingimused.

Toiduks süüakse enamasti mitmesuguste umbrohtude värskeid noori lehti ja võrseid – need on mahlased ja toitainerikkad. Umbrohud sobivad nii salatitesse kui smuutidesse, tee tegemiseks või maitsetaimedeks. Neist saab häid pirukatäidiseid ja kotlette, marinaadina lisandeid kastmetele ja pestot. Tee tegemisel on parem, kui vee temperatuur ei ole üle 70 kraadi – nii jääb alles rohkem kasulikku. Paljud taimed võivad olla kibeda või tugeva maitsega, seepärast maitse taime alati enne toidu sisse lisamist.

Korras aed või umbrohupõld?

Umbrohtude „kasvatamisel“ on üks võimalus hoida umbrohupeenar teistest taimedest eraldi – omaette aianurgas või kõrgpeenras. See sobib korda armastavatele aiapidajatele, sest nii on lihtsam hoida levimast juurevõsudega kiiresti paljunevaid taimi, näiteks naati.

Teine viis sobib aednikele, kes ei armasta aias liigset korda ning kellele meeldib väike segadus ja vaheldus. See on võimalus olla lihtsalt laisk rohija – lasta umbrohtudel teiste taimede vahel pisut suuremaks kasvada ja neid igapäevaselt toidu sisse kasutada. Nii võib teha aias väikese ringkäigu ning salatikauss saabki täis.

Taimede lehti ja võrseid pidevalt näpistades saame koguda mitu saaki ja nii ei pääse taimed õitsema ja seemned levima. Sellisel viisil aeda pidades peaks kasutama peenardes vaid toidutaimedele sobivaid orgaanilisi väetisi või kompostmulda. Kas siis rohima ei pea üldse? Ka mina mõtlesin ühel kevadel, et sel aastal ma üldse ei rohi, lihtsalt kasutan kõik umbrohud söögiks. Selgus aga, et nii kiiresti, kui umbrohi kasvada jõuab, ei jõua keegi süüa. Nii et siin on hea leida tasakaal ja vahel siiski rohida ka.

Tuntumad söödavad umbrohud

Kõrvenõges on väga väekas taim, esimene energiaandja kevadel. Meie aedades samuti tihti esinev raudnõges ja valge iminõges ehk piimanõges (ja selle magusad õied) on väiksema väega, kuid samuti söödavad. Et nõges toorsalatis ei kõrvetaks, valatakse see enne kuuma veega üle. Paljud ütlevad nüüd, et nii kaob kõik kasulik, kuid ka siin on hea kasutada mitte üle 70kraadist vett.

Malts

Levinuim on valge hanemalts, mis on mahlane ja maheda maitsega. Söödav on ka aedmaltsa punaselehine teisend, mis annab ohtralt isekülvi, kuid on väga rikas mineraalide ja vitamiinide poolest. Malts on spinati sugulane ja neid saab kasutada sarnaselt.

Vesihein

Väga mahlane vesihein kasvab kevadest sügiseni ja isegi talvel ilma lumeta võib teda peenardelt leida ja salatitesse või smuutidesse pista.

Harilik naat

Naadi noortest lehtedest sobib teha salatit või kasutada seda marinaadides ja maitsetaimena. Naadis on rikkalikult E- ja C-vitamiini ning palju eeterlikke õlisid. Naat puhastab organismi ning tema toime võib olla üsna tugev. Naadilehe mahlaga saab ravida ka sääsehammustusest haiget saanud nahka.

Harilik võilill

Võilille kõik osad on söödavad. Et võilill on natuke kibeda maitsega, on hea segada seda rohelise salatiga. Lehtede kibeda maitse vähendamiseks soovitatakse neid mõnda aega soolases vees leotada. Võilille pidevalt toiduks tarvitades kaob see tasapisi aiast ja tervis saab korda. Soodustab seedimist, puhastab verd ja sisaldab ohtralt mineraalaineid ja vitamiine.

Valge ristik

Ristiku noored lehed sobivad salatitesse. Ravitoimena alandab ristik palavikku ja leevendab köha.

Hariliku kirikakra, hariliku jänesekapsa, raudrohu ja teelehtede noored lehed sobivad salatisse.

Kevadine vitamiinipomm NAADIPESTO

mõni peotäis värskelt korjatud naadilehti
küüslauguküüs
suur peotäis seemneid (seedermänni-, päevalilleseemneid või India pähkleid)
u 50 g parmesani
oliiviõli
veidi sidrunimahla
soola ja pipart

Mikserda ja sega kõik ühtlaseks, pane purki ja vala peale veel veidi oliiviõli. Säilita suletuna külmkapis. Maitseb hästi nii leiva peal kui pastaga.

Artikkel ilmunud ajakirjas ”Sensa” 2014 kevadel

Talveks taimed tuppa.

oktoober 11, 2011 Evely Üks kommentaar

Suvel kaunid terrassitaimed – kuidas neid ületalve hoida ?

Paljud kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides on tegelikult ka püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp on selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.

Osad taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud puhates edukalt üle pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda.

Mis taimed võiks siis talveks tuppa tuua ja mis tingimusi nad vajavad?

Laias laastus võiks jagada taimede ületalve hoidmise kaheks selle järgi, kuidas taimi hoida:

Taimed, mida hoitakse jahedas ja pimedas ruumis – keldris, jahedas garaažis, pimedas trepikojas. Temperatuur ei tohiks seal langeda alla nulli ning enamus taimedele hea sobiv temperatuur jääb vahemikku 0 kuni 5 – 6 soojakraadi. Hea on võimalikult ühtlane temperatuur. Kastmise juures on põhimõtteks – mida pimedam, seda jahedam ja vähem vett. Taimed jäävad puhkeseisundisse ja ei vaja peaaegu üldse kastmist. Pimedasse hoiuruumi sobivad paljud need taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad.
Taimed kaevatakse peenrast välja või pannakse koos potiga keldrisse. Enamus rohtsed osad lõigatakse pealt ja jäetakse puitunud varred. Talvel on vaja taimi vaadata üle umbes korra kuus ja vajadusel veidi kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada.
Nii sobiks talvitada hõbekakraid (Argyranthemum), fuksiaid (Fuchsia), suurelehist hortensiat (Hydrangea macrophylla) , sinist kartulipõõsast (Lycianthes rantonnetii), sinist lembeliiliat (Agapanthus africanus),
Kui ei ole käepärast valget ruumi, siis häda korral võib niimoodi talvitada ka pelargoone (Pelargonium) ja inglitrompeteid (Brugmansia).

Taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis – jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu akendega jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku ca 5 – 8 – 10 soojakraadi.
Sellist talvituskohta soovivad paljud igihaljaste lehtedega külmaõrnad taimed ja tavapäraselt suvelilledena kasvatatavad taimed. Ka on valges hoiukohas talvel vaja taimi vähem kasta, kui suveperioodil.

Taimed, millele sobivad sellised talvised hoiutingimused on – luuderohud (Hedera), jaapani skimmiad (Skimmia japonica), ja pukspuud (Buxus), mis on kasvanud terrassipottides. Inglitrompet (Brugmansia), ogaline lantaan (Lantana camara), lamav käokuld (Helichrysum petiolare), suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), harilik mürt (Myrtus communis), aaloe (Aloe), harilik loorberipuu (Laurus nobilis), värd kirinõges (Solenostemon scutellarioides), fuksiad (Fuchsia), sinine kartulipõõsas (Lycianthes rantonnetii), sinine lembeliilia ( Agapanthus africanus – õied moodustuvad vaid, kui talvine temperatuur on alla 15 kraadi, ümber istutada vaid siis, kui pott jääb väikseks), kalevikepp (Gaura lindheimeri), õhuline piimalill (Euphorbia hypericifolia), harilik õlipuu (tuntud ka oliivipuuna) (Olea europaea), lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis), kalanhoed (Kalanchoe)

Eraldi tooks välja pelargoonid (Pelargonium), – vajavad suvel õues ilus püsimiseks päikeselist kasvukohta, talvel valges ja jahedas kasvukohas temperatuuri – ca 5 -12kraadi. Kevadel istutatakse taimed ümber ja kärbitakse – nii kasvab taim tihe ja õitseb rikkalikumalt. Muld peaks olema toitaineterikas ja hästi vett läbilaskev, liigkastmine mõjub taimele hukutavalt.

Nagu eestpoolt selgus sobivad mõnedele taimedele ka mõlemad hoiutingimused.

Suvel meeldib õues olla ka osadel sukulentidel. Enamik neist vajab suvel päikeselist kasvukohta ja on kuumadel terrassidel tänuväärt taimed kuna taluvad isegi ekstreemset kuiva. Päikeselises kohas meeldib aga neile, kui saavad suvel rohkesti kasta ja toita. Kastmisel vältida külma vett. Enamikku neist ei kasteta talvel üldse ja hea on valge ja jahedam kasvukoht. Aaloed, agaavid, kalanhoed, soomuslehikud – talveks on paras temperatuur ca 5 – 10 soojakraadi.

Maitsetaimed aknalauale suve pikendama.

Petersell talub üsna hästi sügisel tuppa toomist, kuid tervet talve tavaliselt vastu ei pea. Tuppa sobivad edukalt kasvama ka piparmünt, sidrunmeliss, lavendel ja aed liivatee. Nemad küll talvituvad ka õues, kuid lume alt siiski neid kätte ei saa. Kuid kindlasti on õuest vaja ära tuua harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) ja aedsalvei (Salvia officinalis) – nendele maitsetaimedele on hea talvitumistemperatuur 5- 12 soojakraadi ja valge kasvukoht.

Mida peaks taimede tuppatoomisel jälgima ?

Et õuest tuppa üleviimine ei oleks liiga järsk on hea tuua taimed tuppa enne hallaöid – tavaliselt septembri algupoole.

Millal kevadel taimed välja tuua?:

Kevadel on vaja taimi eelnevalt välisõhuga harjutada, et ka siis poleks kohanemine liiga äkiline.
Öökülma oht peaks kindlasti möödas olema.
Taimed viia õue pilves ilmaga, poolvarjulisse ja tuulevaiksesse kohta.
On hea, kui võra kärpimine ja ümberistutamine on juba tehtud.

Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2011 oktoobris.

Tore oleks kuulda, kui kellelgi on häid kogemusi lillede ületalve hoidmisest. Kirjuta mulle.

Tarbetaimed kastis ja potis

märts 09, 2016 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Kevade saabudes tekib alati taimede kasvatuse tuhin. Isegi neil, kel päris aiamaad ega kasvuhoonet ümber maja ei ole.

lillekastis on salatit, kuumaasikas, melissi, salveid ja saialille. Värske ja rõõmus. Süüa saab salatit, maitsestada toite, jooke ning keeta teed Ja õisi tuppa vaasi.

Tegelikult aitab ka väiksemast terrassist, rõdust või aianurgast, mida saab pottides ja konteinerites kasvavate taimedega sisustada.

Maitse- ja salatitaimed saab valida väiksemamõõdulised, mida potis kasvatada ning välist eluruumi lõbusamaks sisustada ning salateid ja suveroogi nautida. Taimi saab istutada igasugustesse nõudesse, kokku viia laste mängunurgaga, väikese puhkekoha või pingiga. Nii saab juurde luua hubasust ja rohelust. Konteineris kasvavad edukalt ka köögiviljad, väikesed viljapuud või marjapõõsad.

Tarbetaimede eksponeerimisel on hea teada, et osad köögiviljad vajavad pikalt kasvuaega ja vili on tihti söögivalmis siis, kui lehed on juba koltunud.
Salatitaimed süüakse ruttu ära ja pott jääb tühjaks – siis võib istutada või külvata mitu korda väikeste vahedega hooaja jooksul, et kogu aeg oleks värsket materjali peale kasvamas.
Maitse- ja teetaimi saab kasutada väga edukalt nii, et pott on kogu aeg ilus. Taimi veidi tippudest kärpides ja näpistades hoiab nad kompaktsed ja kauni kasvukujuga ning lõigatud ürdid saavad kaunistuseks või teetassi sisse.
Konteinerid, kus kasvavad segamini lilled ja tarbetaimed on samuti põnevad ja lustakad.
Tarbetaimede seas on väga dekoratiivse kasvukuju ja erksate värvidega taimi, mis võivad kaunistada ja rikastada suvelilledega potte ja kaste. Ja alati on midagi kaunistuseks või teetassi sisse võtta.

See viinamarjapuu potis on juba üsna vana ja jämeda tüvega. Kindlamalt elab ta talve üle, kui sellise taime saab külmaks perioodiks talveaeda ümber asustada. Chelsea aiandusmess Londonis

Hästi mõnusad toidutaimed potis kasvatamiseks on:

käharpetersell
till
roheline salat
lehtkapsas
lehtpeet
aedmaasikas, kuumaasikas
aedmeliss
piparmünt
liivateed
rosmariin
loorber
saialill

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2016 märtsikuus

Kaunid suvelilled peet ja petersell.

mai 22, 2011 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Värvid püüavad pilku!

Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.

Kõigepealt märkad värvi ja kontrasti. Kollane ja heleroheline säravad, punakas ja bordoo on jõulised, hall jätab värske ja puhta tunde. Tarbetaimede hulgast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mis köidavad pilku vaimustavate värviliste lehtede ja viljadega. Neil on praktiline väärtus ning samas ka ilus ja põnev väljanägemine. Ilusate õitega taimi märkame ainult intensiivse õitsemise ajal- värvilised lehed kaunistavad silma pikemalt, näidates oma arengu jooksul erinevaid toonivarjundeid. Erksa lehevärvuse kõrvale tarbeaias sobivad kontrastina paljud söödavate õitega taimed. Õied ja kroonlehed on kenad kaunistama suviseid salateid, kastmeid ja jooke. Eri värvi köögiviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis. Tuntumad erksate söödavate õitega taimed on suur mungalill, saialill, kurgirohi, aedmonarda, harilik iisop.

Tarbeaed külastab püsikuid

Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.

Vaadake aeda värske pilguga! Tarbeaed ei pea olema aia eraldiasuv tagasopp, kus enamuses rohelise lehevärviga köögiviljad kasvavad sirgete ridadena seni kuni nad ära süüakse. See aiaosa võib välja näha põnev ja huvitav! Tarbeaed oma iseloomult ühe suve jooksul kõige rohkem muutuv ja arenev. Kui aias ei ole ruumi või tahtmist eraldi tarbeaiale, on lihtne lisada hea värviga söögitaimi püsikupeenrasse. Siia tuleb valida selliseid liike, mis lasevad ennast kärpida või on pikema valmimisajaga, et nad täiendaksid kompositsiooni sügiseni. Eriti hea on seda võtet kasutada peenra rajamise algusjärgus, kui püsililletaimed on veel väikesed ja jätavad endi vahele liigselt tühja mullapinda. Kombineerides värvi, tekstuuri ja kontrasti – kasvatades segamini köögivilju, maitsetaimi ja lilli – saab luua samaaegselt nii söödava kui ka kauni maastiku. Tüdinedes ühest värvist või kujundusest on üheaastaste taimede puhul lihtne saada vaheldust järgnevatel aastatel .

Kasvukoha valikul peab arvestama, et lehtköögiviljad taluvad ka poolvarju, ürdid aga sooviksid kasvada võimalikult päikeselisemas paigas.

Mõne efektse taime kasvatamiseks napib meil soojust ja päikest. Näiteks hariliku artišoki viljad jõuavad valmida harva, see eest lehestik on kaunilt hõbedane ja pitsiline. Väga hästi sobivad meie kliimas kasvatamiseks erinevad salatite, kapsaste ja lehtpeetide liigid ja sordid. Nende seas on saadaval väga erinevate värvitoonide ja tekstuuriga taimi. Lisaväärtusena saame ka tugeva lõhnaelamuse, kui kasvatame samas erinevaid ürte. Pea silmas, et segaaias, kust taimi ka söögiks võtad, oleks mõistlik kasutada köögiviljadele sobivaid väetisi, sõnnikut ja komposti ning vältida mürgitamist.

Peet ja kapsas linnahaljastuses.

Eelmisel suvel reisides kogesin, et tarbetaimede värvikus, ilu ja hea lõhn inspireerib järjest

Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.

rohkem ka linnahaljastust. Prantsusmaa väikelinnades kohtas pea igal sammul lopsakaid peenraid, kus koos suvelilledega andsid peenrale värvi erinevad lehtkapsaste ja lehtpeetide sordid, punakad pronks- lutiklill ja vürtsbasiilikud, suhkruroog, naistenõges ja veel paljud teised, rohkem tarbeaias nägema harjutud taimed. Efektse välimusega toidutaimedega olid täidetud sõiduteede vahelised ohutussaared ja ristmike jalakäijate tsoonid, parkides suvelillepeenrad. Tundub harjumatu- aga miks? Võrreldes õitsvate lilledega on kireva lehevärviga taimed tänuväärt, sest hoiavad oma vormi ja värvi kogu suveperioodil ning muutuvad sügise poole aina kaunimaks- siis joonistub välja kogu tekstuur ja värvimäng. Ja pole mingit muret närbunud õitega.

Värv tekitab erinevaid tundeid ka aastaaegade lõikes- kevadeks on ühetoonilisest valgest, pruunist ja rohelisest saanud mõõt täis ning iga kollane ja erkroheline värvilaik taimede hulgas tekitab positiivse emotsiooni. Kevadised noored lehed on eriti erksate toonidega. Sügise poole muutuvad varjundid ja värvid sügavamaks ning küpsemaks.

: Villandry lossi köögiviljaaed

: Salatitaimede vormi- ja värvivalik on üsna suur.

: Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.

: Erinevate värviüleminekutega maitsetaimede peenar Rootsis Gunnebo lossi ürdiaias.

: Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.

: Villandry renessanss stiilis köögiviljaias omavad värvid erilist tähtsust

: Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.

: Maitsetaimedest peenar Prantsuse väikelinna Blois tänaval

Valik värvierksaid toidu- või maitsetaimi:

Hallika- sinaka- lillaka tooniga taimed:

lehtpeet- ‘Silver or Sea ‘, ‘Silverado’
aedsalvei ‘Trocolor’- valkjate, punaste hallikaroheliste toonidega lehed
porrulauk ‘Apollo’ sinakashall leht
artišokk

Violetset- punakat -bordootooni andvad taimed:

lehtpeet – ‘Bright Lights’ punaste, kollaste, oranžide vartega’. Rhubab Chard’-punase varre ja roheliste krussis lehtedega
spargelkapsas ‘Claret’, ‘Summer Purple’, ‘Rudolf”, ‘Purple Sprouting’- erinevate punakaslillade toonidega õisikud
kapsas ‘Kalibos’, Red Drumhead’, January King 3′- punakate lehtedega
lillkapsas ‘Purple Graffiti F1’- lillakas õisik
lehtkapsas- ‘Redbor’, tumepunane leht
lehtsalat ‘Dazzle’, ‘Lollo Rossa’ punakaspruunid lehed, ‘Marshall’ tumepunased lehed, ‘Rusty’ mustjaspunane, ‘Stealth’, ‘Teide’- seest roheline, äärtest punane.
rooma salat ‘Ovired’ – tumepunaste lehtedega
basiilikute sordid, ‘Bordeaux’, ‘Red Rubin’, ‘Osmin’, ‘Dark Opal’, ‘Violetta’,’Purple ruffles’-lehed krussis ja sakiliste servadega
pronks- lutiklill ‘Red Shiso’- mustjaspunased lehed
aedsalvei ‘Purpurascens’ matid punakad lehed
harilik apteegitill ‘Purpurescens’
harilik aeduba tumelilla vili- ‘Purple King’, ‘Blauhilde’

Helerohelist-kollakasrohelist-kollast tooni taimed:

lillkapsas- ‘Sunset’ helekollane õisik’, ‘Optimist’ heleroheline õisik, ‘Trevi F1’ kollakasroheline õisik
aedsalvei ‘Icterina’ kirjud lehed kollaka ja helerohelise tooniga
lehtsalatid- paljud sordid annavad hästi erksat helerohelist värvi
käharpetersell annab omapärase erksa rohelise tooni
harilik pune ‘Aureum’- kollaste lehtedega
sidrunmeliss ‘Aureum’, ‘All Gold’
erkkollaste viljadega – ‘Berggold’, ‘Waldor’, ‘Wachs’, ‘Neckargold’

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed & Kodu” 2009 aastal.

Tarbetaimede kasutamine koos lilledega ja linnahaljastuses saab järjest enam hoogu sisse ka meie tänavapildis ja inimeste aedades. Kus oled veel kohanud midagi põnevat? Räägi meile ka !

Aedviljade kasutamisest iluaias olen kirjutanud ka siin.

Aedviljad aias – iluks ja söögiks.

aprill 20, 2011 Evely Üks kommentaar

Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.

Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.

Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.

Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.

Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.

Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.