-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Suvi
Punume pärga…
Viinamarjaväätidest lillepärg.
Ühtäkki oli vaja valmistada kaunistuseks lillepärga. Viinamarjaväädid tundusid hea idee. Sügise lähenedes on amuuri viinapuu visanud pikkust nii mis kole ja kohati ronib kõrgele õunapuu otsa. Viinamarja pikad võrsed on ideaalsed pärja valmistamiseks. Lehed tuleb küll praegusel ajal ise maha noppida. Väga toredad on viinamarjaväätide juures nende krussis köitraod.
Õige hõlpus on vääte pärjaks keerata ka siis, kui esimesed külmad on viinapuust üle käinud ja kõik lehed korraga ise maha pudisevad. Siis on paras aeg viinapuu võreseinal üle vaadata ja üleliia kaugele kasvanud väädid tagasi lõigata ning hästi painduvad väädid pärgadeks keerata. Valminud ringid on hea kuivatada ning kõiksugu talviste ja kevadiste pühade ajal on sobivad alused kaunistusteks olemas.
Pärja meisterdamine on väga lihtne…
Pikad väädid keerata rõngasse just nii suureks, kui parasjagu vaja. Omavahel kinnitada nööri või traadiga. Sellele pärjale on kaunistuseks lisatud suvelõpu aiasaadusi… arooniad, pune õisikud, peterselli ja tilli õisikud, Argentiina raudürdi ja kurgirohu õied. Õite ja marjade kinnitamiseks kasutasin peenikest rullitraati.
Ja, kui on huvi, siis piilu, mis minu aias on suvel juhtunud
Et aed hukka ei läheks…
Puhkus
Kesksuvi on kõige magusam aeg, kus ennast lõdvaks lasta. Puhkused, ärasõidud, ootamatud plaanid ja kohustustevabam elu on tihti suvekuude sisu. Juuli ja ka august on tavapäraselt kõige kuumemad kuud aastas. Siis armastatakse pikemalt kodust ära olla ning kohustustega ennast vähem koormata. Isegi, kui on plaanis puhata kodus, siis tahaks rohkem logeleda- kui näpud mullas tegemata töid teha- võiks olla nautimise ja puhkamise aeg. Seda on tihti lihtsam öelda, kui teha, sest juulikuu on taimede kohapealt ikkagi kasvamise kuu.
Rohimine
Juba täis kasvanud ja tihedamalt sisustatud peenardes on taimed suveks oma suuruse saavutanud ja kevadel varakult ära rohitud umbrohi ei jõua enam taimedega võistelda ning lillepeenardega ongi selleks ajaks tööd vähem.
Rohimisel on hea kasutada abiks väikest harki, mis aitab lihtsamalt umbrohtu koos juurtega kätte saada ja ka kobestab taimede ümbruses olevat mullapinda.
Muru
Põhiline mille peale kulub aega- on muru niitmine. Muru on aias väga hooldust vajav kujunduselement. Ilma pideva niitmiseta omandab kiirelt korratu väljanägemise ja siis ei saa kohe ühe korraga madalaks niita. Kindlasti jäävad puhkuse ajal vahele mõned niitmise korrad. Kesksuvel ei ole küll muru kasv nii kiire ja niita võib harvemini, kuid kui siiski on muru liiga pikaks kasvanud, siis peaks niitma tavapärasest 1- 2cm kõrgemalt. Hea niitmiskõrgus on 3 – 6 cm kõrguselt, arvestades, et kunagi ei tohiks muru niita rohkem, kui kolmandiku kuni poole võrra rohu pikkusest. Heasse korda saab pikaks kasvanud muru jälle, kui niita mõned korrad tihedamalt ja kõrgema kõrgusega, siis anda vahepeal aega kosumiseks ja seejärel niita tavapärase kõrgusega.
Kastmine
Kui igapäevaselt taimi suure hoolega kasta, siis muutuvad taimed neile antavast lisaveest kiirelt sõltuvaks ja kastmisest ilma jäädes kahjustuvad kiiremini. Kasta vaid vajadusel- ehk harjuta taimi harvema kastmisega, kuid siis anna vett rohkesti. Ainult peenra pealispinna kastmisel jääb juurestik maapinna lähedale ja sõltub rohkem neile antavast kastmisveest. Kui taimed ei ole liig tiheda kastmisega harjunud, sunnib see taimi kasvatama oma juured sügavamale, kust saab niiskust paremini kätte.
Multšimine
Peenraid võib hoolduse lihtsustamiseks multšida koorepuruga, multšikihi alla võib lisada veel kihi ajalehti. Multškate peaks olema küllaltki tihe 6- 10 cm kuid ulatuma taime juurekaelast veidi eemale, et ei lämmataks taimi. Multškate aitab säilitada niiskust, vähendada umbrohtumist, hoiab mulla jahedana, vähendab niiskuse aurustumist mullast.
Istutamine
Uusi taimi istutades tuleks kontrollida, et aiandist saadud pottides ei oleks tülikaid umbrohtusid ja eemaldada need enne istutamist. Enne on hea hoolikalt läbi mõelda, kus taim kasvama hakkab, millised on seal kasvutingimused- mullastik, valgus ja soojus. Õiges kohas ja sobivates tingimustes kasvav taim nõuab vähem inimese hoolitsevat kätt.
Mitte ainult puhkuse ajaks vaid ka kõikide aiahooldustööde vähendamiseks on abi korralikult läbimõeldud aiaplaani tegemisest, kus on arvestatud, et iga taim kasvab temale kõige sobivamas kohas. Kuiva ja päikest armastavad asuvad just päikesevalguses ning varjutaimed pimedamas pooles. Siis väheneb ka kordades kastmise ja hoolduse vajadus ning taimed saavad lihtsamini ilma kõrvalise abita hakkama.
Konteinerid
Rõdukastidesse ja konteinertaimedesse võib jätta puhkuse ajaks isetehtud kastmissüsteemi näiteks plastikpudelitest, mis on täidetud veega ja asetatud tagurpidi mulda, auk korgis nii, et kujuneb omamoodi tilkkastmissüsteem.
Aia planeerimisel:
- Planeeri vähem murupinda.
- Istuta taimed tihedamalt.
- Kasta harvemini, aga korraga rohkem.
- Istuta aeda ainult kasvu- ja valgustingimustega sobivaid taimi.
- Konteineritesse vali päikesepaiselistesse kohtadesse kuuma taluvaid ja vähest niiskust vajavaid paksulehelisi taimi. Rikkalikult õitsevad lopsakad taimed on suurema veevajadusega.
- Vähest hoolt vajavasse aeda vali heitlehiseid puid ja põõsaid- päästab rohimisest ja niitmisest, põõsastega on kõige vähem tööd ja nad saavad puhkuse ajal edukamalt üksinda hakkama.
- Ära soeta juurevõsusid ajavaid taimi.
- Kiviktaimlasse sobib istutada põõsaste ja okaspuude kääbusvorme. Ei vaja palju hooldust.
- Kõrrelised on peaaegu hooldusvabad, eriti vaesel ja liivasemal ning kuival pinnal. Vali puhmikutena kasvavaid, mitte risoomidega levivaid liike.
- Turbaaaed on hoolduse suhtes lihtsam, turvas seob endaga vett mida jätkub isegi põuaperioodi üleelamiseks. Turbaaias on vähe umbrohtu, kuna paljud ei suuda happelises mullas kasvada. Sealt on neid ka lihtne eemaldada.
- Veesilma asemele planeeri aeda väike anum või kividega veeelement, mitte väike ja madal aiatiik.
- Arukas maa planeerimine ja jagamine kergendab edasist hooldust.
- Planeeri oma aed nii, et oleks võimalik jätta aeda rohkem materjali, kui sealt ära visata.
- Enne puhkusele minekut:
- Toesta kõrgeks kasvavad nõrgemate vartega püsikud ja raskete marjadega põõsad juba enne puhkusele minekut. Siis ei vaju lilled ja põõsad ootamatult üksteisele selga ja ei lämmata teineteist.
- Konteinertaimedele tasub muretseda kastmissüsteem, mis hoiab mulla pikemalt niiske ja tõsta väiksemad potid enne puhkusele minekut varjulisemasse kohta.
Kiirelt korda peale puhkust:
Puhkuselt tulles leiame tihti aias eest pildi, kus siin- seal peenrast turritamas heinakõrred, õitsemise lõpetanud õietutid ja vabadesse kohtadesse ilmunud umbrohud. Kui peenrad on piisavalt lopsakad ja tihedalt taimedega täidetud, siis umbrohi ei pääse hästi kasvama. Kui on olemas õitsvad aktsenttaimed, siis jäävad ka mõned naadid rohelises massis märkamatuks.
- Liiga pikaks veninud lilled lõika tagasi.
- Hea ja värske mulje saab kiiresti, kui puhastada umbrohust ja prahist peenra äärepoolsed alad. Lõika ära kuivanud lehed ja õitsenud õietutid. Korratuks teeb aia väljanägemise ka tuulega põõsaste alla kogunenud kuiv aiapraht ning äraõitsenud õied.
- Lõika värskelt peenraservad.
- Lõika kiviplaatide ja sillutise ning müüride servadesse jäävad kõrgemad murututid.
- Näpista rooside äraõitsenud õied- ergutab taimi uuele õitsemisele.
Peenraserva lõikamine:
- Pane peenraserva otstesse tokid ja sea endale nööriga ette sirge joon, mille järgi lõigata.
- Lõigata saab terava labidaga või peenraserva kantimiseks mõeldud tööriistaga.
- Liigu tööriistaga mööda nööri ja lõika ülekasvanud murukamar sirge joonega.
- Rohi peenrast välja üleliigsed mururibad.
- Kui tööd teha regulaarselt on sissekasvanud muruosa väiksem ja on vaja vaid anda uus sirge joon peenrale. Lõigata saab edukalt ka kaarjooni.
- Peenra mullapind vahetult serva ääres jääb murupinnast madalam.
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 juulikuus.
Kas sul on ka häid nippe, mis aitavad aeda korras hoida väiksema vaevaga? Siia võib julgelt jagada…
Mis toimus juulis eelmisel aastal – saab ka järgi vaadata…
Üle ääre kasvanud lilled
Suve lõpupoole jõuavad kätte hetked, kui taimed aias on jõudnud kosuda, lopsakaks kasvada ja nii mõnedki neist peenras laiutama hakata. Taimegrupid on kasvanud kokku, segunenud üksteisega ja istutusalade servad ajavad üle ääre. Suvelilled terrassipottides ja rõdukastides on samuti ennast lopsakalt äärelt alla kasvatanud ja õitsemine täies hoos.
Kui nüüd plaanis aias väikesi korrektuure teha ja peenrast välja tunginud taimi taltsutada siis võib nendega hõlpsasti ära täita mõned veel tühjad anumad. Veel jäävad peenras ette seemnetega ennast aeda laiali laotanud väikesed taimed. Hilissuvel tehtud värsked istutused jäävad tihti kauniks kuni külmadeni. Valides külmakindlad anumad ja tõstes püsililledega istutused talveks suure niiskuse eest varju alla, siis võivad tihti istutused ärgata taas ellu ka kevadel.
Pildil – vesihaljas haguhein, soomuslehik, viltjas kalanhoe ja kellukad on leidnud koha ilustulestiku tühjaks jäänud kastis.
Lillepeenarde hooldustööde ja rohimise käigus saab ikka kohendatud pisut rohkem levivaid taimi nende kasvuala veidi kärpides- nii kipuvad üle jääma mõned täiesti ilusad ja korralikud taimed. Need saab kokku sobitada vastavalt kasvutingimustele ja taimede valgusvajadusele. Varjulisemale kohale leiab sobivaid taimi sõnajalgade, kurerehade ja vähenõudlike pinnakattetaimede hulgast. Päikeselisele terrassile võib istutada kuiva ja kuuma taluvaid kõrrelisi, kukeharju ja mägisibulaid.
Metsmaasikas levib võsunditega isegi kivipragudesse ja kortslehed on ennast mõne aastaga korralikult laiali külvanud.
Konteineris kasvatamiseks sobivad kõik vähenõudlikud püsililled. Paremini sobivad madala ja keskmise kasvuga taimed, kuivust taluvad ning vähest mulda vajavad. Ilutaimede hulgas on aretatud sorte, mis on oma omadustelt looduslikest liikidest madalamad ja kompaktsema kasvukujuga- need on tuulte mõjule vähem vastuvõtlikud ja ei lamandu.
Konteinerisse hästi sobivad püsililled
Neiusilmad, kukeharjad -sobivad nii madalad, kui kõrgemad sordid, värviliste lehtedega helmikpöörised, kurerehad, akakapsas, hostad, kellukad, kannikesed ja enamus kiviktaimlasse sobivad taimed.
Samuti on tore lisada konteinerisse tarbetaimi-erinevad erksa värviga lehtsalatid, käharpetersell, põldvõõrkapsas e. rukola-lisavad istutustele värvigammat ja taimede suureks kasvades on hea võileiva peale värsket ampsata.
Anumad
Kasutamiseks sobivad ükskõik mis anumad- need, mis parasjagu on jäänud tühjaks varakevadistest istutustest, mõned majapidamises välja praagitud või pakendina kasutuses olnud mahutid, vanad toidunõud ja puidust kastid.
Oluline on, et kohas, kus sajab peale vihma, et oleks taimeanuma põhjas auk, kust saab ära voolata liigne kastmisvesi, muidu taimed hukkuvad vees.
Kasvumulda võib lisada istutamise ajal mõnda pikaajalist väetist. Suve lõpupoole istutades valida 2-3 kuulise püsivusega väetisi. Samuti võib olla oluline hilisem lisaväetamine, kuna konteineris ei ole taimedele piisavalt toitaineid.
Mitu anumat koos on toredam, kui üksik pott. Kasuta erinevaid konteinerieid ja moodusta nendest väike grupp, milles mõned taimed korduvad. See ühendab erinevad potid sobivaks grupiks.
Anumana sai kasutusele võetud saunakibu, mis osutus üldsegi mitte vettpidavaks anumaks- seega sobib hästi lillede istutamiseks. Potti said üle ääre rippuma roomav akakapsas, roomav metsvits, õrnade valgete õitega kivirikud ja Siberi valdsteinia. Pisut üle teiste taimede kõrguvad adiantumi graatsilised lehed. See anum on täidetud varjupeenrast üle jäänud taimedega.
Päikesepaistelisele terrassile
Päikeselisse kohta istuta kuiva ja kuumalembesi taimi. Kõrrelised, kukeharjad, kellukad, nelgid, mägisibulad ja paljud teised kiviktaimla lilled. Sellised püsikud taluvad ka suvelilledest paremini vähest hoolt ja harvemat kastmist. Miinuseks püsililledega täidetud konteinerite puhul on nende suhteliselt lühiajaline õitsemine. Seda saab korvata, kui valida ja istutada kokku erineva lehevärvusega taimi. Samuti on konteineris kuiva, kuuma ja esimeste sügiskülmadega taimede sügisvärvidega värvumine kiirem.
Madal ümar keraamiline kauss sobib hästi vähe mulda vajavatele taimedele. Vesihaljas haguhein, alpi aster, kellukas üle ääre rippumas, aed liivatee. Tühjad kohad on esialgu täidetud erinevate kivide ja kruusaga.
Varjulisele terrassile
Mõned sõnajalad armastavad levida peenras liialt. Kurerehad, kortslehed ja erinevad pinnakattetaimed, mis on suve lõpuks vallutanud kõik taimede vahelised tühja kohad. Võsunditega levivad varjutaluvad pinnakattetaimed hakkavad konteineris kasvades toredasti üle ääre rippuma- vastupidavamad on akakapsas, metsmaasikas ja valdsteinia, roomav metsvits.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 augustikuus.
Minu aias juulikuus.
Suve keskpaik – aias on suur rahu – kõik kevadised ja varasuvised õitsejad on oma kiired kasvud ja erksad värvid välja näidanud. Hoolimata külmast ja pikaldasest suve algusest on kõik aiaelanikud jõudnud nüüd juba lopsakaks kasvada.
Peenrad on tihedad ja pungil täis. See on hea – umbrohi ei pääse kasvama ja kuum päike ei kuivata maapinda kiiresti läbi. Vaatama peab ainult et mõned taimed liiga pealetükkivaks ei muutuks ja kogu peenrapinda enda alla ei kipuks haarama
Ja vihma on sadanud kõvasti ja palju. EMHI andmetel kogunisti ületas paljuaastast keskmist sademetehulka. Tänu sellele oleme näinud ka päikest keskmisest vähem. Soojemat ilma armastavad lõunamaisemad suvelilled ei rõõmusta selle üle sugugi.
Kogu see lopsakus ja erinevad õied lausa nõuavad ahepeal kimpu köitmist ja sünnipäevalastele või külla minnes kaasa võtmist. Kesksuvised lillekimbud on tõeliselt suve nägu ja lõhnavad vaimustavalt.
Kuidas nägi aed välja juulis eelmisel aastal (2011) – vaata järgi siit.
Mida teha üle ääre kasvanud lilledega?
Kuidas hoolitseda, et aed hukka ei läheks, kui puhkuseplaanid ootamas…?
Ja varsti on ees ootamas sibulilleaeg. Kuidas istutada ja kuhu istutada – sellest olen kirjutanud siin – Unistuste aed kevadeks – istutame sibullilli!
Maitsetaimed vanalinnas.
-
- rabarber kasvab potis uhkeks ja lopsakaks
-
- Rõõmsad kressid annavad hea värvilaigu
-
- Köögiviljad restoran Estlander terrassil
-
- Kartul kasvas edukalt ja andis ka saaki
