• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: haljastus

Mida teha aias veebruaris ?

veebruar 25, 2011   Evely   2 kommentaari
Pin It!

Veel on aiapidajal puhkus.

Erakordselt paks lumevaip katab veel maad ja külmakraade ka koledasti. Kuid mida enam valgust päike päevale annab seda enam hakkavad aednikel tavaliselt näpud juba sügelema.

Päikest on küll viimasel nädalal iga päeva küllaga, aga külma samuti. Kuni veebruarikuu suure ja pika külmani oli sel aastal isegi suure ja paksu lumekihi all maapind täiesti külmumata. Kuid nüüd saabus suur ja pikk külm erakordselt rohke lumega kaetud maa peale. Madalamad põõsad on üleni lume all ja veidi kõrgemad vaid otsapidi väljas.

Erakordselt suured lumehunnikud on nüüd külmaga kõvasti tihenenud ja varsti ilma pehmemaks muutudes ja sula saabudes saab lumi okstele kindlasti liiga tegema. Lumi hakkab oma raskusega ja sulades oksi vajutama ja murdma.

Kindlasti on sul noored igihaljad okaspuud ja ka teised igihaljad põõsad kaetud? Ere päike ja pakane koos võivad tekitada igihaljastele puudele ning põõsastele päikesepõletusi, lisaks võimendab asja veel valgust peegeldav lumepind. Päikesesoe ergutab taimi kasvama, paneb neil mahlad liikuma. Külmunud maapind aga ei lase juurtel vett pinnasest kätte saada ja igihaljastel taimedel jäävad lehed või okkad janusse. Kõige rohkem saab kannatada vahetult lume pinna läheduses olevad oksad. Lumi sädeleb ja võimendab päikesekiirgust.

Siis võib juhtuda, et kevadel lume sulades on pool põõsast roheline- see osa mis lume all peidus ja lumepealne osa kahjustatud. Seega, kui sul on viimastel aastatel istutatud igihaljad põõsad või okaspuud keskpäevase päikese käes – siis peaksid nad olema varjutatud. Lihtne on kasutada varjutamiseks varjutuskangast, mis kauplustest kättesaadav. Hea oleks, kui okaspuu või põõsa ümber teha okstest püramiidjas tugiraam, millele siis varjutuskangas ümber laotada, nii ei jää sadav lumi taimele ja ka kangas ei jää umbselt taime peale.

Varjutamist vajavad ka igihaljad padjandtaimed, praegu ei ole neil paksu lume all viga, kuid kui lumi ära sulab ja taimed ei ole veel õieti oma kasvu alustanud, siis tuleks ka padjandtaimed kinni katta. Neid on hea varjutada mõne kuuseoksaga. Kui igihaljad taimed kasvavad varjulises kohas, ja keskpäevane tugev ja ere päike neile peale ei paista, siis ei ole varjutamine tingimata vajalik.

varikäik ronitaimedega


 

 

 

 

Mängud aias – keks.

september 26, 2011   Evely   2 kommentaari
Pin It!

Keksumäng aias.

Keksumängud on põnevad mängud olnud juba ammust aega. Oma lapsepõlves kivilinnas elades oli hea keksukastid joonistada kriidiga asfaldile ja need hüppe- ja osavusmängud olid laste suured lemmikud. Eramaja hoovis võib leida joonte tõmbamiseks kõvema tasase liivase või mullase platsi ja saab ka hüppekeksu päris edukalt mängida.

Juuresolev keksukast sai mõtetes tegelikult alguse sellest, et muruplatsi sees oli koht, kuhu üldsegi ei tahtnud muru kasvama jääda. Lapsed ja loomad armastasid seal teeradu sirgemaks lõigata ja lõputu võitlus platsi roheliseks jäämise vastu lõppes mõttega, et kui seal kohapeal nii väga tahetakse olla, siis olgu kohal ka mingi tegevus ja mõte.

Ehitamine algas platsi mahamõõtmisega. Kastide vahesid sai natuke suurendatud võrreldes traditsioonilise keksukastiga, seda selleks, et teha mängu natuke raskemaks suurematele lastele ja nii sobitus plats ka paremini murusse. Mõte oli valada ruudud betoonist ja tugevduseks sai iga ruut endale ümber puidust lihtsa raami. Ruudukujulised kastid valati täis betoonsegu. Veel poolpehmesse betooni sai vajutatud ilusatest natuke pruunikat värvi lapiku kujuga kividest numbrid. Kivid on valitud sileda pinnaga, et hüppamisel jalg kuskile taha ei takerduks. Peale betooni kivistumist sai vahed täidetud kasvumullaga ja külvatud muruseeme. Nüüd jäi üle veel mõned nädalad mängimisega oodata, et värskelt külvatud muru ära ei tallaks.

Numbrikeks koosneb ruutudest ja numbritest. Ruudu numeratsioon ei ole määratud, vaid kastid võib märgistada igas mängus isemoodi. Kivisse valatud numbrite puhul tuleb hüppejärjekord lihtsalt enne mängu kokku leppida. Numbrikeks on ainult hüppemäng: ruudustik läbitakse numbrite järjekorras. Vahelduda võib hüppamise moodus: 1) koosjalu hüppamine, 2) paremal jalal, 3) vasakul jalal, 4) tagurpidi. Sõltuvalt mängijatest võib mängu raskendamiseks mängu pikendada ja varieerida- näiteks hüpata numbreid vastupidises järjekorras, hüpata kinnisilmi.

Mäng koosneb tavaliselt hüppevoorudest e. klassidest. Igas klassis võib ruudustikku läbida kokkulepitud arv kordi. Esimesel korral läbitakse kõik kastid, teisel korral alustatakse kastist nr. 2, kolmandal kastist nr. 3 jne. Igas voorus on ülesanded erinevad. Vea korral tuleb mängijal loovutada mängujärg järgmisele hüppajale.

Lõpetuseks niipalju, et muru keksukasti kõrval on siiamaani edukalt kasvama jäänud. Väiksemad lapsed koos vanematega on ka leidnud numbritega kastidele mõnevõrra teise kasutusviisi. Liikudes kastidel öeldud arvude järgi saab numbreid õppida või meelde tuletada. Samuti ka leida vastuseid lihtsamatele 10 piires jäävatele liitmis- ja lahutamistehetele.

Keksumäng murus
Hüppa ühel jalal või kahel jalal…
hetk peale muru külvamist

Umbes kuu aega pärast ehitamist.
Numbrid on teist värvi kivikestest
Hüpata on lõbus
Ehitamise aegu

Artikkel  on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2007.

Mida veel võib teha aia mängulisemaks muutmisel?  Lauamängud õues – kabe aias – loe siit.

Ja vesi…mitte just ainult mängimiseks. Teistmoodi vesi aias.

Kaunid suvelilled peet ja petersell.

mai 22, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Värvid püüavad pilku!

Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.

Kõigepealt märkad värvi ja kontrasti. Kollane ja heleroheline säravad, punakas ja bordoo on jõulised, hall jätab värske ja puhta tunde. Tarbetaimede hulgast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mis köidavad pilku vaimustavate värviliste lehtede ja viljadega. Neil on praktiline väärtus ning samas ka ilus ja põnev väljanägemine. Ilusate õitega taimi märkame ainult intensiivse õitsemise ajal- värvilised lehed kaunistavad silma pikemalt, näidates oma arengu jooksul erinevaid toonivarjundeid. Erksa lehevärvuse kõrvale tarbeaias sobivad kontrastina paljud söödavate õitega taimed. Õied ja kroonlehed on kenad kaunistama suviseid salateid, kastmeid ja jooke. Eri värvi köögiviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis. Tuntumad erksate söödavate õitega taimed on suur mungalill, saialill, kurgirohi, aedmonarda, harilik iisop.

Tarbeaed külastab püsikuid

Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.

Vaadake aeda värske pilguga! Tarbeaed ei pea olema aia eraldiasuv tagasopp, kus enamuses rohelise lehevärviga köögiviljad kasvavad sirgete ridadena seni kuni nad ära süüakse. See aiaosa võib välja näha põnev ja huvitav! Tarbeaed oma iseloomult ühe suve jooksul kõige rohkem muutuv ja arenev. Kui aias ei ole ruumi või tahtmist eraldi tarbeaiale, on lihtne lisada hea värviga söögitaimi püsikupeenrasse. Siia tuleb valida selliseid liike, mis lasevad ennast kärpida või on pikema valmimisajaga, et nad täiendaksid kompositsiooni sügiseni. Eriti hea on seda võtet kasutada peenra rajamise algusjärgus, kui püsililletaimed on veel väikesed ja jätavad endi vahele liigselt tühja mullapinda. Kombineerides värvi, tekstuuri ja kontrasti – kasvatades segamini köögivilju, maitsetaimi ja lilli – saab luua samaaegselt nii söödava kui ka kauni maastiku. Tüdinedes ühest värvist või kujundusest on üheaastaste taimede puhul lihtne saada vaheldust järgnevatel aastatel .

Kasvukoha valikul peab arvestama, et lehtköögiviljad taluvad ka poolvarju, ürdid aga sooviksid kasvada võimalikult päikeselisemas paigas.

Mõne efektse taime kasvatamiseks napib meil soojust ja päikest. Näiteks hariliku artišoki viljad jõuavad valmida harva, see eest lehestik on kaunilt hõbedane ja pitsiline. Väga hästi sobivad meie kliimas kasvatamiseks erinevad salatite, kapsaste ja lehtpeetide liigid ja sordid. Nende seas on saadaval väga erinevate värvitoonide ja tekstuuriga taimi. Lisaväärtusena saame ka tugeva lõhnaelamuse, kui kasvatame samas erinevaid ürte. Pea silmas, et segaaias, kust taimi ka söögiks võtad, oleks mõistlik kasutada köögiviljadele sobivaid väetisi, sõnnikut ja komposti ning vältida mürgitamist.

Peet ja kapsas linnahaljastuses.

Eelmisel suvel reisides kogesin, et tarbetaimede värvikus, ilu ja hea lõhn inspireerib järjest

Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.

rohkem ka linnahaljastust. Prantsusmaa väikelinnades kohtas pea igal sammul lopsakaid peenraid, kus koos suvelilledega andsid peenrale värvi erinevad lehtkapsaste ja lehtpeetide sordid, punakad pronks- lutiklill ja vürtsbasiilikud, suhkruroog, naistenõges ja veel paljud teised, rohkem tarbeaias nägema harjutud taimed. Efektse välimusega toidutaimedega olid täidetud sõiduteede vahelised ohutussaared ja ristmike jalakäijate tsoonid, parkides suvelillepeenrad. Tundub harjumatu- aga miks? Võrreldes õitsvate lilledega on kireva lehevärviga taimed tänuväärt, sest hoiavad oma vormi ja värvi kogu suveperioodil ning muutuvad sügise poole aina kaunimaks- siis joonistub välja kogu tekstuur ja värvimäng. Ja pole mingit muret närbunud õitega.

Värv tekitab erinevaid tundeid ka aastaaegade lõikes- kevadeks on ühetoonilisest valgest, pruunist ja rohelisest saanud mõõt täis ning iga kollane ja erkroheline värvilaik taimede hulgas tekitab positiivse emotsiooni. Kevadised noored lehed on eriti erksate toonidega. Sügise poole muutuvad varjundid ja värvid sügavamaks ning küpsemaks.

Villandry lossi köögiviljaaed
Salatitaimede vormi- ja värvivalik on üsna suur.
Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.
Erinevate värviüleminekutega maitsetaimede peenar Rootsis Gunnebo lossi ürdiaias.

Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.
Villandry renessanss stiilis köögiviljaias omavad värvid erilist tähtsust
Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.
Foto:Evely Karvak
Maitsetaimedest peenar Prantsuse väikelinna Blois tänaval

Valik värvierksaid toidu- või maitsetaimi:

Hallika- sinaka- lillaka tooniga taimed:

  • lehtpeet- ‘Silver or Sea ‘, ‘Silverado’
  • aedsalvei ‘Trocolor’- valkjate, punaste hallikaroheliste toonidega lehed
  • porrulauk ‘Apollo’ sinakashall leht
  • artišokk

Violetset- punakat -bordootooni andvad taimed:

  • lehtpeet – ‘Bright Lights’ punaste, kollaste, oranžide vartega’. Rhubab Chard’-punase varre ja roheliste krussis lehtedega
  • spargelkapsas ‘Claret’, ‘Summer Purple’, ‘Rudolf”, ‘Purple Sprouting’- erinevate punakaslillade toonidega õisikud
  • kapsas ‘Kalibos’, Red Drumhead’, January King 3′- punakate lehtedega
  • lillkapsas ‘Purple Graffiti F1’- lillakas õisik
  • lehtkapsas- ‘Redbor’, tumepunane leht
  • lehtsalat ‘Dazzle’, ‘Lollo Rossa’ punakaspruunid lehed, ‘Marshall’ tumepunased lehed, ‘Rusty’ mustjaspunane, ‘Stealth’, ‘Teide’- seest roheline, äärtest punane.
  • rooma salat ‘Ovired’ – tumepunaste lehtedega
  • basiilikute sordid, ‘Bordeaux’, ‘Red Rubin’, ‘Osmin’, ‘Dark Opal’, ‘Violetta’,’Purple ruffles’-lehed krussis ja sakiliste servadega
  • pronks- lutiklill ‘Red Shiso’- mustjaspunased lehed
  • aedsalvei ‘Purpurascens’ matid punakad lehed
  • harilik apteegitill ‘Purpurescens’
  • harilik aeduba tumelilla vili- ‘Purple King’, ‘Blauhilde’

Helerohelist-kollakasrohelist-kollast tooni taimed:

  • lillkapsas- ‘Sunset’ helekollane õisik’, ‘Optimist’ heleroheline õisik, ‘Trevi F1’ kollakasroheline õisik
  • aedsalvei ‘Icterina’ kirjud lehed kollaka ja helerohelise tooniga
  • lehtsalatid- paljud sordid annavad hästi erksat helerohelist värvi
  • käharpetersell annab omapärase erksa rohelise tooni
  • harilik pune ‘Aureum’- kollaste lehtedega
  • sidrunmeliss ‘Aureum’, ‘All Gold’
  • erkkollaste viljadega – ‘Berggold’, ‘Waldor’, ‘Wachs’, ‘Neckargold’

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed & Kodu” 2009 aastal.

Tarbetaimede kasutamine koos lilledega ja linnahaljastuses saab järjest enam hoogu sisse ka meie tänavapildis ja inimeste aedades. Kus oled veel kohanud midagi põnevat? Räägi meile ka !

Aedviljade kasutamisest iluaias olen kirjutanud ka siin.

 

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2023 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour