Postitused teemal: Köögiviljad

Söök ja lilled

november 12, 2013 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Aprillis on aeg käes, kus viimasedki lumeriismed on sulanud ja aiaomanikud käivad oma valdustes ringi, et talve jooksul kogunenud ideid ja mõtteid teoks tegema hakata. Järjest rohkem on kuulda soove, et soovitakse lisaks lilleilule ka veidi toitu kasvatada. Väiksemates linnaaedades on tihti ruumiga kitsas käes, kuid alati on hea natuke salatit, maitserohelist ja miks ka mitte värsket köögivilja oma aiast käepärast võtta.

Äärelinnade vanemates aedades oleme harjunud nägema peenraid, marjapõõsaid ning viljapuid. Nooremates aedades ja uuemates elurajoonides on sageli aiad vaid ilutaimede päralt.

Segaaed või segaistutused e. ‘toidutaimede ja ilutaimede koos kasvatamine on üks viis kuidas ühendada ilu – ja tarbeaeda väikestel pindadel nii, et mõlemaid korraga kasvatada saaks. Sellisel viisil pääseb väikeses aias eraldi peenramaad rajamisest. Toredad on nii üheaastased segapeenrad, köögiviljad püsikute vahel kui ka suuremad konteinerid segaistutustega.

Linnas toidu kasvatamise kohta on kuulda ka kahtlevaid seisukohti. Rääkida võib õhusaastest, kuid ise me ju siin elame ja hingame sedasama õhku. Võrreldes poest söögi ostmisega saame aga valida millega taimi väetame ja pritsime. Looduslike valikutega saame selle keemia osakaalu vähendada, kasutades pritsimisel taimeleotisi, umbrohtumise vastu võideldes rohimisega ja väetisena kasutades kompostmulda.

Linnas kasvatavate söögitaimedesse talletuv saaste mõõdeti ära Linnalabori poolt 2008 aastal ja sellel teemal kirjutatud raamat „ Söödav linn“ on olemas nii paberväljaandena ning saab ka lugeda internetist http://issuu.com/linnalabor/docs/soodav_linn

Kuhu istutada?

Tarbetaimed eelistavad kasvamiseks enamuses ikkagi päikesepaistelisemat ja tuulevarjulisemat kasvukohta. Hea on ka need aiaosad, mis autode parkimisplatsile ja sõiduteele lähemal asuvad jätta vaid ilutaimede päralt ning kasutada söögitaimede jaoks rahulikumat tagaaia ruumi. Kui ilutaimede peenrad on juba olemas, siis saab olemasolevate taimede vahele tühjematesse kohtadesse või veidi taimi ümber paigutades ja nende vahele ruumi tekitades valida toidutaimede jaoks sobivaid auke. Hea on valida kohad püsikute vahel ja jätta puude ning põõsaste alused ilutaimedele. Suuremates peenardes kasutada peenra äärtele lähemaid kergemini ligipääsetavaid asukohti.

Mida istutada?

Paljud köögiviljad ja maitsetaimed on väga kaunid oma väljanägemiselt, värvikate lehtede või kirevate õitega. Samuti on toidutaimede seas palju huvitava lehestruktuuri ja põnevate viljadega taimi. Kasvatades koos ilu- ja söögitaimi saab rajada väljapaistvaid kooslusi. Lisandub ka uudsuse moment-igal kevadel saab toidutaimede kohtadesse istutada uudistaimi ja teistsuguseid sorte nii peenarde väljanägemisega katsetades ja värvigammat vahetades.

Palju on aretatud uusi sorte erksate lehe ja viljade värvidega. Samuti on köögiviljade seas väga erinevat rohelise tonaalsust. Esindatud on kollakad, hallid, erksad heledad ja tumedad rohelised toonid. Paljud köögiviljataimed on väärt kasvatamist juba ainuüksi selle pärast, et nad näevad hiiglama uhked välja. Lisaks sobivaid naabreid valides saame vähendada kahjurite ja haiguste ohtu.

Ilusa lehevärviga on – kapsad, lehtkapsad ja salatid, salveid, punaselehised peedid, lehtpeedid, spargelkapsad, lillkapsad, basiilikud.
Koheva ja ilusa lehestruktuuriga – käharpetersell, lehtkapsad, lehtpeedid, artišok, lillkapsad, spargelkapsad, salveid, salatid, rabarber, porgandid
Ilusate õitega – murulauk, oad, mungalill, kartul, till, maapirn, apteegitill,
Erksate viljadega – lehtpeet, lillkapsa värvilised sordid, oad, kõrvits, rullkõrvits e. kabatšokk, baklazaan, tomatid, kapsad.
Pinnakatteks sobivad – metsmaasikas, suur mungalill e. ‘kress, aed- liivatee

Osad köögiviljad valmivad pikka aega ning on ilusad kogu hooaja vältel – nende muutuvad värvid ja areng toovad aeda vaheldust. Võiks valida taimi, mille vili juba arenemise ajal näeb tore välja, neid saab korjata osade kaupa, või nii, et lehestik jääb alles. Kapsaste, peetide ja lehtpeetide hulgas on selliseid palju ja erinevates värvides. Salatisordid pakuvad samuti põnevaid värvitoone ja nende seas on nii kiiremini kasvavaid kui aeglasemalt valmivaid sorte. Mõnedel moodustub pea, mida kasutatakse tervikuna, mõnedel saab lehti tarvitada pikema aja jooksul ühekaupa. Rabarberilt lehti ja varsi regulaarselt ära lõigates saad pikendada tema kasutusaega. Maisi teiste taimede vahel ühekaupa kasvatades lisame peenrale kõrgust.

Väikesesse aeda võib valida ilupuude asemel hoopis viljapuid, mis on eriti kasulikud, kuna neil on püsiv välimus, õiteaeg ja viljaaeg. Kevadisel ajal õitsevad vaimustavalt kirsid ja õunapuud. Vali väiksemasse aeda madala- või keskmisekasvulisi sorte. Viljapuud kasvavad ka üsna edukalt päris pikka aega suurtes konteinerites. Veidi tülikad peenras on enda ümber juurevõsusid ajavad luuviljalised. Marjapõõsad on ilusad nii vara lehtides, õitsedes, kui ka marjadega ajal.

Ronitaimedest saab istutada lõunapoolsetele tugiseintele või võrestikele viinapuid. Kõrgekasvulised oad jõuavad suve jooksul kiiresti tekitada rohelise seina. Võrestike najal võib kasvatada samuti väikseid kõrvitsaid, pudelkõrvitsaid, kresse, rullkõrvitsaid või isegi kurke.

Paljud dekoratiivsed maitsetaimed kannatavad hästi pügamist ja nii saab neid tarbida ja nautida samaaegselt. Korrapäraselt võrseid näpistades hoiad taimed kompaktsed, soodustad uute lehtede ja õite arengut – nii pikendad taime kasvuaega. Kannikesed, kummel, kurgirohi ja saialill külvavad ennast tihti ise ning täidavad suve jooksul edukalt veidi tühjemaks jäänud kohti.

Toredalt õitsevaid maitsetaimi: kummel, kurgirohi, saialill, kannike, iisop, murulauk, tilli, pune, liivatee, kress, päevalilled. Kress kasvab kiiresti seemnest ja katab väga hästi igasugu auke ning talub pügamist.

Konteinerisse sobivad kõrgemad ja suuremad esiletõstmist väärivad taimed – viljapuud, baklazaanid, kabatsokid, kõrvitad, artisokk. Rõdukastidesse sobivad suvelillede vahele väga hästi roheliseks petersell ja salatid. Minu üheks lemmikkoosluseks on juba varakevadel aprillis välja istutatavad ja kerget külma taluvad väikeseõielised sarvkannikesed koos käharpeterselliga.

Kuidas valida?

Segaaeda planeerides ja söödavaid taimi valides on tähtsad mitu omadust:

taimede maitseomadused
välimus
saagikus
haiguse- ja kahjurikindlus
kasvuaeg

Taimedele istutuskohti valides on hea arvestada saagi valmimisaega. Hajutada erineva valmimisajaga taimed terve peenra peale ilutaimede ja püsikutega segamini. Muidu tekib olukord, kus kogu samal ajal valminud saak saab söödud ja peenrasse jäävad suured tühjad laigud. Soovitada võib ka vältida väga mürgiste taimede kasvatamist segapeenardes. Lihtsalt igaks juhuks.

Valida võiks kompaktsemaid sorte, mis püsivad ise püsti ja ei hakka liialt laiutama. Vaba istutuse korral lase taimedel kasvada üksteise sisse.

Kuidas istutada?

Üheaastaseid kultuure võib istutada hajusalt püsikute kõrvale ja vahele. Kui taimed pärast saagikoristust likvideeritakse, siis peenrasse jäävad tühjad kohad ei hakka domineerima. Samuti on pika kasvuajaga taimed mugavad kasvatada. Veidi suurematesse vabadesse laikudesse ning madalamate taimede vahele saab ka seemneid külvata, kuid eelistada tasuks ettekasvatatud ning juba tugevaid taimi, siis ei kao nad juba olemasolevate taimede vahele ära. Kõrrelised taimede vahel lisavad õhulisust ja põnevust.

Tekkivad tühimikud saab uuesti täita istutades juurde noori ettekasvatatud taimi, neid valides kiiremakasvuliste seast – salatid, petersell, külvata kressi või saialille seemneid. Taimede ettekasvatamine võimaldab paremini ruumi ära kasutada ja jätta vähem tühjade kohtadega aega peenrasse. Mõned käharpeterselli taimed ja peasalatid võib asendustaimedena alati varuks hoida. Lehti kasvatatavaid köögivilju saab istutada varakevadiste sibullillede kohale, mis suure sooja saabudes on juba ära õitsenud. Korrapärasust saab toonitada sirgetesse ridade istutamisega või äärishekkidega.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aprillis 2013

Päev pildis – juuli viimane nädal aias.

juuli 31, 2011 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Vihma sadas kui ämbrist…

Laupäeval sai aia korralikult kastetud. Nii palju vihma kui sel päeval sajab vist mõnikord terve kuu peale kokku. Linnas uputas seal kus tavaliselt alati, majade keldrid said üle ujutatud ja nii mõneski kohas tegi vihmavesi paksu pahandust. Kokku räägiti sadas Tallinnas päeva jooksul üle 80 mm vett maha.

Meil, aga oli igati tore hommikupoolik ja ennelõuna – aed sai lõpuks ometi oma janu täis juua, tiigid täitusid veega ja hommikul sai kaua magatud…kes ikka sellise vihmaga õue kondama läheb.

Ülejäänud päevadel ikka päikest ka piilumas, nii, et kõik pildid ei ole mornilt ja vihmaselt hallid.

Augustikuu ootel on selgeks saanud, et suvi on ikka olnud hiiglama soe ja päikesepaisteline. Kõik viljad valmivad korraga ja varem, kui muidu. Marjapõõsad on marjadest punnis ja õunad ei mahu puu peale ära. Käin siis vahepeal õrnalt raputamas, et ikka puu endale küllaga liiga ei teeks. Väikesed punased viljad on iluõunapuul ‘August Vaga’. see on tore puu, kevadel õitseb roosa õievahuga nagu hull ja ilusad punased viljad püsivad puul veel lumega. Räägitakse ka et iluõunapuu viljadest saab suhkruga head džemmi ja veini. Siiani ei ole veel proovinud, sest kõik vanad aednikud raputavad vaid minu küsimuste peale pead ja ütlevad, et need ju nii hapud ja kõvad, ega keegi ei taha neid siis süüa. Aga sügise ootel vast saab minu uudishimu ka ükskord rahuldatud ja kui kuuldused on õiged, siis ka džemmi proovitud.

Siniselt kõrguval käokingal jäid küll suure vihmaga üles vaid mõned varred. Ülejäänud ei pidanud suurele vihmale vastu ja andsid alla.

Viinamarjadele on ilmunud esimesed värvunud toonid. Ootus on ikka suur. Kasvanud on nad juba kaua aega…sel aastal siis esimeste marjade ootus.

Tokkroos on lahe, ikka ilmub jälle kuskile oma uhke pika varre otsas. Kõrvitsa keerduvad väädid on päikesepaistes kuldkollased. Lehtpeet on veel noor ja värske ja sobib hästi toorelt värvilistesse salatitesse.

Pihlaka marjakobarad on küll veel täiesti rohelised , nii et sügiseni on veel aega.

Allpool väikesed valged õied kuuluvad Mandžuuria elulõngale. See ronitaim alles alustab oma õitsemist.

Mis lilled õitsevad täna sinu aias ? Huvitav oleks teada, siia saad jätta oma mõtteid.

Kui sul aga veel ei ole aed valmis ja alles mõtled, mis teha ? Milliseid taimi valida? Kuidas valida taimi heki rajamiseks – sellest saad lugeda artiklist “Kuidas valida hekipõõsast? “

Kaunid suvelilled peet ja petersell.

mai 22, 2011 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Värvid püüavad pilku!

Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.

Kõigepealt märkad värvi ja kontrasti. Kollane ja heleroheline säravad, punakas ja bordoo on jõulised, hall jätab värske ja puhta tunde. Tarbetaimede hulgast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mis köidavad pilku vaimustavate värviliste lehtede ja viljadega. Neil on praktiline väärtus ning samas ka ilus ja põnev väljanägemine. Ilusate õitega taimi märkame ainult intensiivse õitsemise ajal- värvilised lehed kaunistavad silma pikemalt, näidates oma arengu jooksul erinevaid toonivarjundeid. Erksa lehevärvuse kõrvale tarbeaias sobivad kontrastina paljud söödavate õitega taimed. Õied ja kroonlehed on kenad kaunistama suviseid salateid, kastmeid ja jooke. Eri värvi köögiviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis. Tuntumad erksate söödavate õitega taimed on suur mungalill, saialill, kurgirohi, aedmonarda, harilik iisop.

Tarbeaed külastab püsikuid

Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.

Vaadake aeda värske pilguga! Tarbeaed ei pea olema aia eraldiasuv tagasopp, kus enamuses rohelise lehevärviga köögiviljad kasvavad sirgete ridadena seni kuni nad ära süüakse. See aiaosa võib välja näha põnev ja huvitav! Tarbeaed oma iseloomult ühe suve jooksul kõige rohkem muutuv ja arenev. Kui aias ei ole ruumi või tahtmist eraldi tarbeaiale, on lihtne lisada hea värviga söögitaimi püsikupeenrasse. Siia tuleb valida selliseid liike, mis lasevad ennast kärpida või on pikema valmimisajaga, et nad täiendaksid kompositsiooni sügiseni. Eriti hea on seda võtet kasutada peenra rajamise algusjärgus, kui püsililletaimed on veel väikesed ja jätavad endi vahele liigselt tühja mullapinda. Kombineerides värvi, tekstuuri ja kontrasti – kasvatades segamini köögivilju, maitsetaimi ja lilli – saab luua samaaegselt nii söödava kui ka kauni maastiku. Tüdinedes ühest värvist või kujundusest on üheaastaste taimede puhul lihtne saada vaheldust järgnevatel aastatel .

Kasvukoha valikul peab arvestama, et lehtköögiviljad taluvad ka poolvarju, ürdid aga sooviksid kasvada võimalikult päikeselisemas paigas.

Mõne efektse taime kasvatamiseks napib meil soojust ja päikest. Näiteks hariliku artišoki viljad jõuavad valmida harva, see eest lehestik on kaunilt hõbedane ja pitsiline. Väga hästi sobivad meie kliimas kasvatamiseks erinevad salatite, kapsaste ja lehtpeetide liigid ja sordid. Nende seas on saadaval väga erinevate värvitoonide ja tekstuuriga taimi. Lisaväärtusena saame ka tugeva lõhnaelamuse, kui kasvatame samas erinevaid ürte. Pea silmas, et segaaias, kust taimi ka söögiks võtad, oleks mõistlik kasutada köögiviljadele sobivaid väetisi, sõnnikut ja komposti ning vältida mürgitamist.

Peet ja kapsas linnahaljastuses.

Eelmisel suvel reisides kogesin, et tarbetaimede värvikus, ilu ja hea lõhn inspireerib järjest

Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.

rohkem ka linnahaljastust. Prantsusmaa väikelinnades kohtas pea igal sammul lopsakaid peenraid, kus koos suvelilledega andsid peenrale värvi erinevad lehtkapsaste ja lehtpeetide sordid, punakad pronks- lutiklill ja vürtsbasiilikud, suhkruroog, naistenõges ja veel paljud teised, rohkem tarbeaias nägema harjutud taimed. Efektse välimusega toidutaimedega olid täidetud sõiduteede vahelised ohutussaared ja ristmike jalakäijate tsoonid, parkides suvelillepeenrad. Tundub harjumatu- aga miks? Võrreldes õitsvate lilledega on kireva lehevärviga taimed tänuväärt, sest hoiavad oma vormi ja värvi kogu suveperioodil ning muutuvad sügise poole aina kaunimaks- siis joonistub välja kogu tekstuur ja värvimäng. Ja pole mingit muret närbunud õitega.

Värv tekitab erinevaid tundeid ka aastaaegade lõikes- kevadeks on ühetoonilisest valgest, pruunist ja rohelisest saanud mõõt täis ning iga kollane ja erkroheline värvilaik taimede hulgas tekitab positiivse emotsiooni. Kevadised noored lehed on eriti erksate toonidega. Sügise poole muutuvad varjundid ja värvid sügavamaks ning küpsemaks.

: Villandry lossi köögiviljaaed

: Salatitaimede vormi- ja värvivalik on üsna suur.

: Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.

: Erinevate värviüleminekutega maitsetaimede peenar Rootsis Gunnebo lossi ürdiaias.

: Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.

: Villandry renessanss stiilis köögiviljaias omavad värvid erilist tähtsust

: Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.

: Maitsetaimedest peenar Prantsuse väikelinna Blois tänaval

Valik värvierksaid toidu- või maitsetaimi:

Hallika- sinaka- lillaka tooniga taimed:

lehtpeet- ‘Silver or Sea ‘, ‘Silverado’
aedsalvei ‘Trocolor’- valkjate, punaste hallikaroheliste toonidega lehed
porrulauk ‘Apollo’ sinakashall leht
artišokk

Violetset- punakat -bordootooni andvad taimed:

lehtpeet – ‘Bright Lights’ punaste, kollaste, oranžide vartega’. Rhubab Chard’-punase varre ja roheliste krussis lehtedega
spargelkapsas ‘Claret’, ‘Summer Purple’, ‘Rudolf”, ‘Purple Sprouting’- erinevate punakaslillade toonidega õisikud
kapsas ‘Kalibos’, Red Drumhead’, January King 3′- punakate lehtedega
lillkapsas ‘Purple Graffiti F1’- lillakas õisik
lehtkapsas- ‘Redbor’, tumepunane leht
lehtsalat ‘Dazzle’, ‘Lollo Rossa’ punakaspruunid lehed, ‘Marshall’ tumepunased lehed, ‘Rusty’ mustjaspunane, ‘Stealth’, ‘Teide’- seest roheline, äärtest punane.
rooma salat ‘Ovired’ – tumepunaste lehtedega
basiilikute sordid, ‘Bordeaux’, ‘Red Rubin’, ‘Osmin’, ‘Dark Opal’, ‘Violetta’,’Purple ruffles’-lehed krussis ja sakiliste servadega
pronks- lutiklill ‘Red Shiso’- mustjaspunased lehed
aedsalvei ‘Purpurascens’ matid punakad lehed
harilik apteegitill ‘Purpurescens’
harilik aeduba tumelilla vili- ‘Purple King’, ‘Blauhilde’

Helerohelist-kollakasrohelist-kollast tooni taimed:

lillkapsas- ‘Sunset’ helekollane õisik’, ‘Optimist’ heleroheline õisik, ‘Trevi F1’ kollakasroheline õisik
aedsalvei ‘Icterina’ kirjud lehed kollaka ja helerohelise tooniga
lehtsalatid- paljud sordid annavad hästi erksat helerohelist värvi
käharpetersell annab omapärase erksa rohelise tooni
harilik pune ‘Aureum’- kollaste lehtedega
sidrunmeliss ‘Aureum’, ‘All Gold’
erkkollaste viljadega – ‘Berggold’, ‘Waldor’, ‘Wachs’, ‘Neckargold’

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed & Kodu” 2009 aastal.

Tarbetaimede kasutamine koos lilledega ja linnahaljastuses saab järjest enam hoogu sisse ka meie tänavapildis ja inimeste aedades. Kus oled veel kohanud midagi põnevat? Räägi meile ka !

Aedviljade kasutamisest iluaias olen kirjutanud ka siin.

Aedviljad aias – iluks ja söögiks.

aprill 20, 2011 Evely Üks kommentaar

Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.

Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.

Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.

Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.

Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.

Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.