-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Toalilled
Talveks taimed tuppa.
Suvel kaunid terrassitaimed – kuidas neid ületalve hoida ?
Paljud kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides on tegelikult ka püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp on selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.
Osad taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud puhates edukalt üle pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda.
Mis taimed võiks siis talveks tuppa tuua ja mis tingimusi nad vajavad?
Laias laastus võiks jagada taimede ületalve hoidmise kaheks selle järgi, kuidas taimi hoida:
- Taimed, mida hoitakse jahedas ja pimedas ruumis – keldris, jahedas garaažis, pimedas trepikojas. Temperatuur ei tohiks seal langeda alla nulli ning enamus taimedele hea sobiv temperatuur jääb vahemikku 0 kuni 5 – 6 soojakraadi. Hea on võimalikult ühtlane temperatuur. Kastmise juures on põhimõtteks – mida pimedam, seda jahedam ja vähem vett. Taimed jäävad puhkeseisundisse ja ei vaja peaaegu üldse kastmist. Pimedasse hoiuruumi sobivad paljud need taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad.
- Taimed kaevatakse peenrast välja või pannakse koos potiga keldrisse. Enamus rohtsed osad lõigatakse pealt ja jäetakse puitunud varred. Talvel on vaja taimi vaadata üle umbes korra kuus ja vajadusel veidi kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada.
- Nii sobiks talvitada hõbekakraid (Argyranthemum), fuksiaid (Fuchsia), suurelehist hortensiat (Hydrangea macrophylla) , sinist kartulipõõsast (Lycianthes rantonnetii), sinist lembeliiliat (Agapanthus africanus),
- Kui ei ole käepärast valget ruumi, siis häda korral võib niimoodi talvitada ka pelargoone (Pelargonium) ja inglitrompeteid (Brugmansia).
-
Taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis – jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu akendega jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku ca 5 – 8 – 10 soojakraadi.
-
Sellist talvituskohta soovivad paljud igihaljaste lehtedega külmaõrnad taimed ja tavapäraselt suvelilledena kasvatatavad taimed. Ka on valges hoiukohas talvel vaja taimi vähem kasta, kui suveperioodil.
Taimed, millele sobivad sellised talvised hoiutingimused on – luuderohud (Hedera), jaapani skimmiad (Skimmia japonica), ja pukspuud (Buxus), mis on kasvanud terrassipottides. Inglitrompet (Brugmansia), ogaline lantaan (Lantana camara), lamav käokuld (Helichrysum petiolare), suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), harilik mürt (Myrtus communis), aaloe (Aloe), harilik loorberipuu (Laurus nobilis), värd kirinõges (Solenostemon scutellarioides), fuksiad (Fuchsia), sinine kartulipõõsas (Lycianthes rantonnetii), sinine lembeliilia ( Agapanthus africanus – õied moodustuvad vaid, kui talvine temperatuur on alla 15 kraadi, ümber istutada vaid siis, kui pott jääb väikseks), kalevikepp (Gaura lindheimeri), õhuline piimalill (Euphorbia hypericifolia), harilik õlipuu (tuntud ka oliivipuuna) (Olea europaea), lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis), kalanhoed (Kalanchoe)
-
Eraldi tooks välja pelargoonid (Pelargonium), – vajavad suvel õues ilus püsimiseks päikeselist kasvukohta, talvel valges ja jahedas kasvukohas temperatuuri – ca 5 -12kraadi. Kevadel istutatakse taimed ümber ja kärbitakse – nii kasvab taim tihe ja õitseb rikkalikumalt. Muld peaks olema toitaineterikas ja hästi vett läbilaskev, liigkastmine mõjub taimele hukutavalt.
Nagu eestpoolt selgus sobivad mõnedele taimedele ka mõlemad hoiutingimused.
Suvel meeldib õues olla ka osadel sukulentidel. Enamik neist vajab suvel päikeselist kasvukohta ja on kuumadel terrassidel tänuväärt taimed kuna taluvad isegi ekstreemset kuiva. Päikeselises kohas meeldib aga neile, kui saavad suvel rohkesti kasta ja toita. Kastmisel vältida külma vett. Enamikku neist ei kasteta talvel üldse ja hea on valge ja jahedam kasvukoht. Aaloed, agaavid, kalanhoed, soomuslehikud – talveks on paras temperatuur ca 5 – 10 soojakraadi.
Maitsetaimed aknalauale suve pikendama.
Petersell talub üsna hästi sügisel tuppa toomist, kuid tervet talve tavaliselt vastu ei pea. Tuppa sobivad edukalt kasvama ka piparmünt, sidrunmeliss, lavendel ja aed liivatee. Nemad küll talvituvad ka õues, kuid lume alt siiski neid kätte ei saa. Kuid kindlasti on õuest vaja ära tuua harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) ja aedsalvei (Salvia officinalis) – nendele maitsetaimedele on hea talvitumistemperatuur 5- 12 soojakraadi ja valge kasvukoht.
Mida peaks taimede tuppatoomisel jälgima ?
-
Et õuest tuppa üleviimine ei oleks liiga järsk on hea tuua taimed tuppa enne hallaöid – tavaliselt septembri algupoole.
Millal kevadel taimed välja tuua?:
- Kevadel on vaja taimi eelnevalt välisõhuga harjutada, et ka siis poleks kohanemine liiga äkiline.
- Öökülma oht peaks kindlasti möödas olema.
- Taimed viia õue pilves ilmaga, poolvarjulisse ja tuulevaiksesse kohta.
- On hea, kui võra kärpimine ja ümberistutamine on juba tehtud.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2011 oktoobris.
Tore oleks kuulda, kui kellelgi on häid kogemusi lillede ületalve hoidmisest. Kirjuta mulle.
Hernevõrsed- kevadine vitamiinipomm.
Miks süüa noori võrseid? Maitseb hea- magus ja mahlane, lõhnab noorte hernekaunade järgi. Värske ja meeldiv suutäis. Palju vitamiine.
Pildil on umbes 10 päeva vanused hernevõrsed. Vaid ühes seemnes on vist talletunud midagi erakordset – kasvus on taim jõudnud teistest nii palju ette, et on kasvanud topelt pikaks ja eristub teistest.
Mis on herne võrsed ?
Herne võrsed on traditsioonilise aedherne varred ja noored lehed. On kohe valmis söömiseks kuid neid võib ka kergelt küpsetada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.
Hernevõrseid saab kasvatada õues kevadel ja varasuvel, toiduks kasutatakse noori võrseid, mis on saanud kasvada umbes 2 – 4 nädalat. Korjatakse söögiks, kui lehed on veel noored ja pehmed – värske herne maitsega. Hooaeg on suhteliselt lühike, kuna nad ei kasva hästi, kui päevane temperatuur on üle 20 soojakraadi. Tõusmed taluvad öökülma, isegi kuni -7 kraadi. Võrsed koristatakse noorelt tipust, koos mõnede väikeste lehedega, noorte vartega ja võivad olla isegi mõned õied. Aknalaual saab hernevõrseid kasvatada ka talvel. Kiiremini saab saaki, kui herneid ennem istutamist leotada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.
Kuidas süüa hernevõrseid?
Aedhernes on väga vana köögiviljakultuur. Seemneid on leitud ka arheoloogilistel väljakaevamistel, mis kinnitab, et teda on kasutatud juba 8000 aastat tagasi. Eestis kasvatamise kohta pärinevad esimesed andmed 13 sajandist.
Hernevõrseid võib kasutada wok roogades, praetud kartulite, friikartulite juurde, risotto ja suppide lisandiks. Sobib võileiva, salatite ja sooja toidu kelmikaks garneeringuks. Toorelt salatiks, küpsetatult kala ja kanaga, risotto või pasta toitudes, hakitult marinaadides, kastmetes ja salatikastmetes. Loputa herne võrseid külma veega, nõruta ja lase kuivada. Eemaldada kõik varred, mis tunduvad karedad.
Üks lihtne retsept. Praetud hernevõrsed küüslauguga.
- peotäis või paar herne võrseid – pestud ja nõrutatud.
- 1 küüslaugu küüs, õhukeselt viilutatud
- 1 tl õli
- 1 spl kana- või köögiviljapuljongit
Kuumuta õli wok pannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja kergelt prae kuni küüslaugu lõigud selginevad ja vabastavad oma aroomid. Lisa herne võrsed, puljong ja prae veidi kogu aeg segades, kuni võrsed on närtsitatud. Lisa veidi soola ja naudi.
Tahad rohkem teada idandamisest? Loe Idud ja võrsed- kevadine värske saak.
Idud ja võrsed kevadine värske saak.
Toalilled rõdukastis.
Kevad on hea aeg ka toataimede ümberistutamiseks, jagamiseks, paljundamiseks. Ehk võiks seda tänavu teisiti teha – näiteks panna algavaks suveks mõni taim hoopis rõdule või terrassile kasvama?
Nüüd kevadel võiks värske pilguga üle vaadata kõik kodused taimed – kas mõni neist vajaks kohendamist, on mõni talvel liiga välja veninud või oma vormi kaotanud. Toataimede ümberistutamise ja paljundamise käigus võib ellu viia ka mõne esmapilgul ootamatu idee.
Leplikud paksulehelised.
Minu suureks lemmikuks on saanud sukulendid e. turdtaimed. Nii toalilledena talvisel perioodil, kui ka suvel õues konteinerites koos suvelilledega. Õigupoolest on need nii vastupidavad taimed, et sobivadki eelkõige just keerulistesse tingimustesse ja liikuvatele inimestele, kel on vähe aega kodus taimi kasta. Samuti on sukulendid parim valik kuumadele rõdudele või terrassidele, kuhu päev otsa paistab päike ja kus tuuleõhk ei liigu. Tudtaied on ennast õigustanud hästi just sellistes kohtades, kus teada-tuntud suvelilled kuuma käes piinlevad ja surevad kohe, kui neid kord- paar kastmata unustad.
Enamik sukulente on pärit Aasia või Aafrika kuivadelt aladelt. Nende lehed on tavaliselt paksud ja õied hõredamates või tihedamates kobarates. Õisik võib olla pika ja jämeda varre otsas. Kuid enamus aega naudime me pakse lihavaid, karvaseid või ogalisi lehti ja seda, et nad ei vaja igapäevast kastmist ja taluvad hästi kuuma ning päikest. Õue terrassile ja konteineritesse saab teha seguistutusi koos veidi rikkalikumalt õitsevate päikest ja kuuma taluvate suvelillede või püsikutega. Näiteks nagu portulak ja käokullad, kukeharjad, mägisibulad ja kõrrelised, ka madalakasvulised kellukad on olnud päris vastupidavad Nad ei sure, kui neid unustatakse kasta ning nad vajavad väga vähe mulda ning toitaineid. Kõige hävitavam sukulentidele ongi liigne kastmine või potialusele seisma jäänud vesi. Lehed vajuvad lonti ja varred lähevad mädanema. Talvisel ajal samuti vähese valguse ja liiga tiheda kastmisega arenevad nõrgad ja lõdvad võrsed.
Talvisel aja elavad taimed edukalt aknalaual. Seal on jahedam ning valgem ja taimed vajavadki jahedamat puhkeperioodi sel ajal. Suvel vajavad sukulendid rohkem kastmist, kuid minu isiklikul paari suve kogemusel piisab neile täiesti tavaliselt taevast sadavast vihmast ning mina ei ole terrassilaual kasvavaid potitaimi taimi eraldi kastnud, muidu kui vaid väga pikal põuaperioodil. Muld peab olema toitainetevaene ja sõmer, et see ei jääks liiga märjaks. Kõikidel sukulentidel peab saama muld kahe kastmiskorra vahepeal kuivada.
Enamus liike on väga kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Lõikepinda võib lasta õhu käes kuivada ca nädal aega ja siis istutada pistik liivasesse mulda ning kasta. Mõnel liigil tekivad väiksesed tütartaimed lehtede servadesse, sealt nad kukuvad mullapinnale ja juurduvad või võib neid sealt võtta ja istutada mulda.
Paljude sukulentidega kaasnevad ka mitmesugused rahva seas levivad legendid rahast ja õnnest mida taimed tuua võivad. Näiteks portulak – turdleht on tuntud ka ahvileivapuuna, rahapuuna, õnne, sõpruse puuna. Rahapuu neutraliseerivat pingeid ja soosivat toas rahulikku ja õdusustunde tekkimist. Aitavat vältida ebameeldivusi ja ebaõnne.
(PS! Ahvileivapuu e. Baobab (Adansonia ) on küll tegelikult hoopis lehtpuude perekond troopilisest Aafrikast ja Austraaliast. )
Mõned liigid, mis võiksid hästi sobida:
- perekond Turdleht Crassulaceae – Crassula ovata, Crassula portulacea, Crassula arborescens
- perekond Kalanhoe (Kalanchoe)
- Kalanchoe tomentosa, Kalanchoe pinnata
- perekond kukehari (Sedum) – sedum morganianum
- Aaloede (Aloe) perekonda kuuluvad liigid –Aloe vera, Aloe aritata, Aloe aculeata, Aloe reitzii ja teised
- Agaavide ( Agave) perekonda kuuluvad liigid
- Soomuslehikud (Echeveria)
- Havortiad (Haworthia )
- Kestvikud ( Aeonium )
- Lisaksin siia ka veel Tõlvpuud ( Cordyline ) nt. Lõuna – tõlvpuu (Cordyline australis), mille punaselehised sordid on ka väga efektsed nii suvel konteinertaimena, kui talvel toalillena.
Kuna enamus taimi on pärit 9 – 10 kliimatsoonist, siis sügise poole taimi tuppa viies peab jälgima, et taimed ei jääks liiga hilja peale, enamus neist ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi ja mõnede jaoks on isegi 0 – 10 lähedased plusskraadid liiga külmad.
Paljundamine.
Enamik liike on kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Sobivad lehepistikud või varrepistikud, isegi lehetükid. Vaja läheb natuke liiva ja kruusaga segatud lahjat mulda või kaktustele ja sukulentidele mõeldud mulda. Kõige lihtsam viis endale suveks terrassilauale vastupidav kaunistus paljundada -on juba olemasolevaid toataimi natuke pügada ja siis lastes lehe või varretükkidel veidi kuivada, asetada need mullale ning veidi kasta. Just niipalju, et muld taime varre või lehe ümber kleepuks. Juurdumise ajal on vaja hoida potis parajat niiskust, kuid hiljem on vett üsna vähe vaja.
Anumaks või konteineriks sobib sukulentidele peaaegu igasugune nõu kuhu veidi mulda sisse mahub. Hädavajalik on aga drenaaži auk potipõhjas. Nende taimede vähene veevajadus on lubanud kasutada neid ka erinevate pärjavormide ja vertikaalsete kaunistuste tegemisel. Mõned ideed olen kogunud ka oma Pinteresti tahvlile.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2012 aprillikuus.
Lillekastid varakevadel. Millega veel kevadel kodu kaunistada. Vaata kuidas seda on tehtud varakevadel Austrias. Ja veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest on juttu siin.
Ja värskete kevadiste toidutaimede kasvatamisest saab ka lugeda.
Click & Grow – tehnoloogia ja aiandus
Nüüd siis käes…iseseisev lillepott.
Kui esimest korda kuulsin sellisest lillepotist…oi sellest on pikk aeg möödas, aga nüüd on toode minu laual ja vaatame, kuidas basiilik siis kasvab, kui teda hooldama on pandud tehnoloogia ja mitte inimene.
Tegelikult, kui rääkida, kuidas esimesena jõudis minuni info sellest tootest, siis juhtusin nägema väga inspireerivat Mattias Lepa esinemist – video “Ajujahi” inspiratsiooniseminaril, kus ta räägib oma isiklikust kogemusest…oma mõtetest, mis on tänaseks viinud siis selle potini, mille just lahti pakkisin. Seal on lahedaid mõtteid. Loodan, et neil hakkab minema hästi ja kõik ideed saavad aja jooksul teoks.
Aga nüüd aiandusest ja lillepotist. Nagu minuni koos lillepotiga jõudnud pakis seisnud kiri ütleb:
Meil on väga hea meel, et oled üks esimestest inimestest Eestis, kelleni konkursi “Ajujaht 2010” võitja toode jõuab. Igaühest võib saada aednik !
Rohkem lugeda iseseisva lillepoti kohta saab Click and Grow kodulehelt.
Ja vaadata nende reklaamklippi , et mis mõttes…iseseisev pott?
Minul on ka hea meel…ja jään põnevusega ootama, millal saab noppida esimesi basiilikuid toiduks. Annan teada, kui see päev saabub…aga seniks, milline see asi välja näeb ? Ja kuidas taimed seal kasvama panna – nagu öeldud – just click and grow.
Kuidas jõudis Click & Grow lillepott minu koju ?
Piltidel on näha esimesed taimehakatised 9 päeva pärast pakendi avamist ja töökorda seadmist. Taimed on kõvasti valguse poole kaldu, aga seda selleks, et olin terve vahepealse aja kodunt ära ja aknavalgus lihtsalt meeldis neile nii väga. Nüüd pöörasin poti ringi ja vaatame, mis edasi…
Mis sina arvad, taimekasvatuse usaldamisest tehnoloogia kätte ?
Aga kuna käes on alles august, siis ei maksa veel päris tuppa ära kolida. Aias on veel mõnus ja lopsakas. Pimedad õhtud annavad võimaluse süüdata küünlaid ja vaadata oma valdusi hoopis teise pilguga. Augusti alguses tehtud minu aia pilte saab siin vaadata.
Kliivia õitseb juba nädal aega.
Minu eelmisel aastal sünnipäevakingituseks saadud kliivia oli vaikselt ja tähelepandamatult olnud toas kummuti serval rohkem, kui aasta. Ega ma väga ei arvanud, et ta mind oma õitega rõõmustab, sest aeg-ajalt ikka ununes ta veidi pikemaks kastmata ja valgust seal ka just üleliia ei olnud. Kuid nüüd…on saabunud suur õitseaeg ja lausa kaks suurt, oranži, ümmargust õiekobarat on kummutipealset kaunistamas.
Fotod: Jürgen Karvak
Mida kliivia vajab kasvamiseks ja õitsemiseks:
- Lepib hästi varjulise kasvukohaga, kuid siis kipub vähem õitsema.
- On temperatuuri suhtes vähenõudlik. Kasvab hästi + 18…+ 22 soojakraadi juures. Talvine toasoojus võiks olla küll veidi jahedam, sest siis on taimel puhkeperiood. Kuid mitte alla 12 soojakraadi.
- Suveperioodil kastetakse kliiviat rikkalikult , kuid vesi ei või jääda alusele seisma. Talveperioodil vähem, kuid nii, et lehed ei närbuks.
- Kliivial on puhkeperiood, mis algab suve lõpupoole ja kestab 6- 8 nädalat. See aeg on oluline õiepungade moodustumisel. Puhkeperioodil taime ei väetata ja kastetakse harvemini.
- Ümber istutatakse harva ja kliivia ei vaja suurt potti. Väiksem pott aitab kaasa rikkalikumale õitsemisele.
- Taimele ei meeldi ümberpööramised ja äärmuslikud asukohavahetused
