Rõdud on tänuväärt kohad taimede kasvatamiseks neile aiandussõpradele, kel puudub päris oma aed.

Kui sinna ikka päikest ka paistab, siis saab kujundada lopsaka rohelise oaasi ning suvel võileiva peale ja salatiks rohelisi lehti oma rõdult näpistada. Lisaks saab nii juurde mõnusalt lõhnava ja hubase puhkekoha. Päikeseline klaasidega rõdu on nagu väike kasvuhoone korteri küljes.

Millega arvestada?

Suurim erinevus taimede kasvatamisega aiamullas, on vee vajadus. Konteinerites on mulda vähem, niiskus ei säili kaua ning kastmisega on vaja olla hoolikam. Mida suurem on anum või pott, seda lihtsam on konteineraeda hooldada. Väike pott või kast kuivab kuumas ja päikesepaistel hästi ruttu läbi. Kitsad rõdukastid ning väiksemad potid vajavad kastmist kindlasti iga päev.

Võimalusel on hea kasutada kastmissüsteemi, see pikendab kastmiskordade vahesid ja võimaldab ka mõne päeva kastmises vahele jätta.
Et mullane kastmisvesi ei pääseks tilkuma põrandale, mööblile või alumisele rõdule on vaja kastmine läbi mõelda. Auguga pott päästab üleliigse vee välja, kuid kuhu ta voolab? Samas ilma auguta potti liiga palju vett andes või vihmavee peale sadades lähevad taimede juured mädanema.

Taimi võiks valida oma rõdu kliima järgi – kui palju sinna päeva jooksul paistab päikest ning kui kuumaks keskpäeval läheb.

Anumatesse sobivad enam taimed, mis on vastupidavad ja vähenõudlikud ning elavad üle lühikese kuivuse. Samuti on hea kasvatada neid ürte ja taimi pottides, mis on soojanõudlikud ja põhjamaist talve õues üle ei ela – nt. rosmariinid, osad lavendlisordid, tsitruselised, oliivipuud jne.

Potiga on lihtne taimed püsiva miinuse korral tuppa tõsta. Klaasidega rõdul on ka sügisel pikemalt soe ja kevadel saavad taimed varem välja.
Anumatesse on hea istutada juba ettekasvatatud taimi. Siis saavad taimede vahed parajad.

Foto: Jürgen Karvak

Ja kuna on teada, et suur osa rohelisest läheb söögiks, siis võib istutus esialgu olla pigem veidi tihedam, et saaks rahumeeli salatisse lehti ja võrseid ära näpistada või vahelt mõned terved taimed salatisse lõikuda.
Suuremates konteinerites saab kasvatada ka kääbuskasvulisi viljapuid. nt. õuna-, kirsipuid või marjapõõsaid.

Konteinerite valimisel tasub olla loov.

Taaskasutus on ka alati omal kohal. Sobivad anumad ürtide ja söögitaimede jaoks võivad olla väga erinevast materjalist – keraamika, metall, betoon, puit, punutised, plastik jne. Suurte pottide ning kastide valimisel arvesta kindlasti rõdu kandevõimega. Arvestama peab, et ka muld on raske ja kastmisveega lisame veel omakorda kaalu. Hea on valida kergemast materjalist potte, tihti on fiiberkiust potid sarnased mõne loodusliku materjaliga, kuid kaalult kerged. Hästi kasvavad maitsetaimed laiades ja madalates vaasides ja anumates.

Kasvupinnaseks sobib hästi veidi vett siduv mullasegu. selleks võib segada mulla hulka vett siduvaid graanuleid.

Segaistutused.

Kes soovib veidi värvikirevamat pilti, siis mõnusalt sobivad köögiviljade ning maitsetaimedega kokku ka suvelilled. Tore mõte on kasutada siis lilledena söödavate õitega taimi. Nii saab õisi kasutada dekoreerimiseks, salatitele, kastmetele ja teesegudele värvi lisamiseks. Maitsetaimede ja köögiviljade lehed on väga erineva erineva varjundiga rohelised ning aitavad omakorda lilleõitel särada ning välja paista. Minu isiklikud lemmikud söögitaimed mida istutada koos õitsevate lilledega kasvama on: käharpetersell, madalakasvuline till, erinevad erksavärvilised salatid ning madalakasvuline rõdutomat. Samuti saab erinevat värvi lehtkapsastega luua põnevaid kooslusi.

Nippe:

• Kuna pind on väike ja taimi ei saa korraga istutada palju, siis näpista ja piira taimi kogu aeg veidike tagasi. Nii stimuleerid taimi rohkem ja tihedamaks kasvama. Ka ei lähe maitsetaimed nii ruttu õitsema. ning näevad pikalt välja värsked ja elujõulised.
• Kasuta ühtesid taimi teistele toeks – väikesed viljapuud võivad olla toeks hernestele ja ubadele. Melisside ja piparmündipuhmaste vahele toetuvad hästi muidu lamanduvad kurgirohi ja lehtkapsad. Mais kõrgub üle teiste taimede ja tekitab lopsakust.
• Istuta taimed tihedamalt. Nii saad taimi kogu aeg söögiks lõigata aga kogu rõduaia välimus jääb samal ajal lopsakaks ja rikkalikuks.
• Tühjade tekkinud aukude täitmiseks võid külvata suve jooksul teise ringi peterselli või salatit. Parem on neid alguses eraldi kasvatada ja siis tühjadele kohtadele istutada.
• Kasuta viljakat kompostmulda, sest kogu oma toidu ja kasvujõu peavad potis kasvavad taimed saama üsna väikeselt pinnalt.
• Isegi, kui sul ei ole rõdu…sama hästi sobivad võileivarohelise ja kaunistuste kasvatamiseks ka aknalauad.

Söödavaid lilli ja õisi.

harilik saialill, aed-päevaliilia, suur mungalill, aedkannike e. võõrasema, aedmonarda, ahtalehine peiulill, harilik nurmenukk, harilik kirikakar, metsmaasikas, teekummel, habenelk, metskassinaeris, murulauk.

Päikeselisse ja palavasse kohta sobivaid taimi:

harilik iisop, harilik pune, murulauk, muskaatsalvei, sidrunmeliss, estragonpuju, harilik naistenõges, harilik rosmariin, basiilikud, tomat, liivateed, aedsalvei, harilik artišokk, lavendlid, sidrunirohi. Sidrunhein.

Poolvarjulisemat kohta kannatavad:

salatid, eriti hästi kasvab rucola salat e. põldvõõrkapsas, lehtpeedid, murulauk, petersell, till, suur mungalill, kapsad ja lehtkapsad, lehtpeet, aedkoriander, aedseller, aedspinat, harilik apteegitill, karulauk.

Ronivaid taimi rõdule:

oad, suur mungalill, viinamarjad, aedmaasikad ja metsmaasikad kasvatavad oma tütarvõrsed pikalt pottidest alla rippuma.

Veidi enam niiskust vajavad:

aedmonarda, aedrabarber, aedseller, aedtill, estragonpuju, hapu oblikas, piparmünt, salatkress, suur mungalill.

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Sensa” 2014 aastal