• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: Lugeja küsib ?

Kuidas või millest alustada aiakujundust…

märts 13, 2012   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

…kui on tegemist niiske maaga ja kus asub kõrge põhjavesi?

Millest alustada ?

Päris ühesugust soovitust ei saa ka niiske maa puhul alati anda. Igal aial ja aiapidajal on oma vajadused ja mõtted, mida ta plaanib seal aias tegema hakata ja kui palju on ta sinna nõus panustama aega ja raha.

Selge on see, et liigne niiskus on väga paljudele taimedele vastuvõetamatu. Ka inimesel endal on vaja aias ringi liikumiseks kuiva maad. Enamik taimi suudab üle elad harvad pikemad vihmavalingud, kuid kohtades, kus maapind on pikalt niiske võivad juured lämbumise tõttu surra. Seal on ka erandeid spetsiaalselt sellistele tingimustele kohanenud taimede seas.

Teerajad on võimalik madalamates kohtades planeerida pinnasest kõrgemale puitradadena. Terrassid saab ehitada osaliselt märgade alade kohale kõrgematele vaiadele. Nii saab ka suurema niiskusega oma aeda rohkem nautida.

Valida on üldjoontes erinevate võimaluste vahel:

  • Üheks on maa kuivendamine drenaaži abil.
  • Võimaluseks on maapinna tõstmine ja kallete tekitamine oma krundil nii, et mingid kohad muutuvad kuivemaks ja vaid madalamale alale tekib märjal ajal vee kogunemise koht.
  • Veel on abiks, kui taimi kasvatada kõrgpeenardes.
  • Ja võimalus on valida kasvatamiseks taimi, mis liigniiskust taluvad.

Drenaažisüsteem rajatakse tavaliselt koos maja ja vihmaveesüsteemide ärajuhtimisega, kuid kui seda ei ole saab seda ka hiljem välja ehitada.

Maapinna tõstmisega üldjuhul planeeritakse maapind maja lähedal kõige kõrgem ja sealt edasi kaldega servadele lähemale. Et kõik vesi naabrite juurde ära ei voolaks ja omakorda neile probleeme ei tekitaks, jäetakse krundile madalamasse kohta võimalus vee kogunemiseks. Näiteks võib selleks olla väike veesilm mille ümber saab rajada veeaia. Või ehitatakse äravool kuivenduskraavi või ka raske savika pinnase puhul on võimalik ehitada killustikuga maaalused drenaazikaevud, kus vesi kiiremini pinnasesse imbub. See aga ei tööta kõrge põhjavee puhul, kus vesi on nagunii kõrgel ja ära voolata pole kuskile.

Võimalik on ka tõsta maapinda või planeerida terve krunt nii öelda astmete või terrassidena. Ehitada välja suuremad kõrgemad alad, mille servi piiravad kivimüür või puitääris. Seal siis kõrgematel astmetel saab kasvatada niiskust mittetaluvaid taimi.

Püsivalt niiske pinnase korral saab taimi kasvatada ka kõrgpeenras. Kõrgpeenra alumine kiht peaks olema täidetud killustiku, kivide või kruusaga või muu kergesti vett läbi laskva materjaliga, nii, et vesi ei saaks koguneda ja saada võimalust kahjustada taimede juuri.

Kõrgpeenral on mitmeid plusse:

  • märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest
  • kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi
  • väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed
  • kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada
  • väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad
  • eraldatud peenrasse saame kergemini luua taimedele neile sobivad tingimused

Kõige keskkonnasõbralikum on planeerida ja arvestada kujunduses kohalike oludega. Veidike mängida maapinna kõrgustega, et tekiksid kuivemad ja märjemad alad. Taimmaterjali valikul arvestada taimedega mis taluvad või lausa soovivad niiskemat pinnast. Häid vihjeid selleks, mis taimed võivad liigniiskele pinnasele sobida, saab loodusest. Oma krundile lähedaselt alalt ja vaadates looduses teisi kevadiste ja sügiseste üleujutuste käes olevaid alasid. Mis taimed seal kasvavad ja on hästi kohanenud.

Pikemalt kõrgpeenarde ehitamisest olen kirjutanud ka varem.

Foto: Evely Karvak. Aiakujundus
Foto: Evely Karvak. Aiakujundus
Foto: Evely Karvak. Aiakujundus
Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

Foto: Evely Karvak. Aiakujundus
Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

Kui palju mulda?

detsember 03, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

201306-kodukiri-kui-palju-mulda_00003Aeg- ajalt võib kuulda aiapidajate hulgas kurtmist, et taimed ei kasva ja muru kiratseb. Mis võib olla põhjuseks?

Aiaruumi ja peenarde rajamise juures tuleb üldjuhul olemasolevat maapinda mingit moodi muuta, kas pinnast paigutatakse ümber, puhastatakse kividest ja prahist, mulda tuuakse juurde ja tõstetakse maapinda kõrgemaks. Tavaliselt mingit moodi kujundatakse maad ümber elanike vajadustele kõige sobivamaks. Igal sellisel juhul on hea teada, palju taimed vajavad kvaliteetset kasvupinnast heaks elutegevuseks ja kasvuks.

Hea kasvumuld ei sisalda kive või muid võõrkehasid. Seal ei ole mitmeaastaste umbrohtude juuri – need tuleks kõik eemaldada. Hea on kui seal pole liiast ka umbrohuseemneid, mis aegamööda hakkavad tärkama, niipea kui valgust saavad. Ning kogu kasvupinnas ühes peenras on ühtlase koostisega ja hästi segatud.

Kasvumulla omadused ja paksus mõjutavad taimede arenemist suuresti. Omaette teema on mulla koostis, niiskusomadused ning viljakus. Osad taimed vajavad kasvamiseks kuiva, teised eelistavad niisket mulda. Mõned toitainetevaest ja teised just huumusrikast. Kuid täna vaatame kasvumulla teema üle keskendudes kasvumulla kihi paksusele.

Olgu muld kui tahes sobiv, kui aga pinnast ei ole piisavalt, siis taimed kiratsevad, õitsemine on vähene ja nende väljanägemine üldse on kesine.

Samas on paljud taimed õnneks suhteliselt vintsked tegelased, et ka veidi kitsamates tingimustes ellu jääda. Kuid siiski võivad saada kehvadest kasvutingimustest nõrgestatud, jääda kiduraks ning lühemaealiseks. Hoolikalt ettevalmistatud puude ja põõsaste istutusaugud ning paraja kasvumulla paksusega lillepeenrad aitavad taimedel paremini kasvada ja meie heitlikus kliimas ilusamad välja näha.

Samuti ka mida sobivamalt on taimed vastavalt kohapealsetele tingimustele valitud, seda paremini nad arenevad. Taimede valimisel on vaja arvestada nii valgus-, niiskus tingimustega, mulla omadustega, krundi mikrokliima ja asukohaga.

201306-kodukiri-kui-palju-mulda_00004

Kui palju siiski kasvumulda erinevad taimed vajavad?

Allpool olevad numbrilised väärtused on üldistatud, aga neist saab taimedele vajaminevaks kasvupinnaseks ülevaatliku pildi.

Alati tasub aga üle vaadata konkreetsete taimede vajadused, sest erandeid on alati olemas.

  • Püsililled (kõrs ja rohttaimed)

Suurematel ja sügavate juurtega liikidel on vaja kasvualuse sügavust 50 cm või rohkem.

Keskmise suurusega ja madaljuursetele liikidele 30– 40 cm kasvumulda.

Kiviktaimla ja äärte püsililledele umbes 20 cm. Kasvumulda.

Kergem, õhu- ja huumusrikas muld on sobiv suurele enamusele lilletaimedest.

  • Sibullilled

Tulbid ja nartsissid vajavad kasvumulda 20 cm.

Sibulate istutussügavus reegel – sibulad istutatakse 3 sibula sügavusele- istutussügavus oleneb sibula suurusest.

  • Põõsad

Madalamad põõsad vajavad istutusauku kasvumullaga suurusega 40x40x40 cm

Keskmised põõsad 60 x 60 x 60 cm

Puud ja kõrgemad põõsad 80 – 120 cm sügavust kasvupinnast.

201306-kodukiri-kui-palju-mulda_00005

  • Ronitaimed

Ronitaimede jaoks on sobivad istutusaugud kasvumullaga suurusega 50/60 x 60 x 60 cm

201306-kodukiri-kui-palju-mulda_00008

  • Muru

Regulaarselt pügatava muru rajamiseks on vajalik 15- 20 cm paksune kasvumulla kiht.

Niidulaadsele harva pügatavale murule umbes 10 – 15 cm paksune kiht.

Kuiva niidumuru rajamisel aluskihis liiv ja peal ca 5- 10 cm paksune lahjema mulla kiht.

Niiskete alade niitude kasvukiht võiks olla veidi paksem ca 30 cm.

201306-kodukiri-kui-palju-mulda_00006

Peenarde ettevalmistamine istutusteks.

Peenarde ettevalmistamise ja mulla harimise koha pealt on levinud mitu erinevat suhtumist.

Ühed soovitavad peenarde rajamisel kindlasti mulla läbi kaevata ja seda vähemalt 2 labidalehe sügavuselt. Niimoodi õhutame ja kobestame kasvupinnast ning saame eemaldada kõik püsiumbrohtude juured. Vajadusel saab nii segada juurde mulla struktuuri parandavaid komponente. Raskeid muldi muutes kergemaks liivase mullaga segades ja liivmuldadele juurde lisades näiteks komposti.

Teised väidavad, et mulla läbikaevamine on tarbetu ning ei ole isegi mitte kasulik. Pole tarvis juba tekkinud mulla kihte tagurpidi pöörata. Kobestamise eest hoolitsevad väikesed mullaorganismid ja vihmaussid ning toitained antakse mullale juurde kasutadaes peenardel kattematerjale, mis siis aja jooksul seal lagunevad. Peenart kattev orgaaniline materjal kõblatakse mulla pindmisesse kihti sügisel, kui see on juba poolkõdunenud ja seejärel kaetakse ka talveks peenar uue kattematerjaliga. Kogu hooaja hoitakse peenarde mullapinnad pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga, näiteks nagu – õled, peenestatud puukoor, muruniide, lehed, kompost, turvas. Sellist meetodit kasutades toimib kattematerjal loodusliku väetisena, mis aja jooksul kõduneb ja parandab mulla pealmist kihti.

Seda nimetatakse katteviljeluseks – kogu peenra pind hoitakse pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga.

Artikkel on ilmunud ajairjas “Kodukiri ”  juunis 2013

201306-kodukiri-kui-palju-mulda_00007

Oma aia kujundamine – millest alustada?

veebruar 07, 2013   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

Aia-kujundamine-millest-alustada-joonisMida teevad aiaomanikud talvel kui lumi maas ja aias mässamisele ei kulu aega ega rammu. Plaanid ja unistused algavaks hooajaks on kindla peale kõige levinum tegevus tubasel hooajal.

Aia kujundamine – see on kui teekond, kus võib läbida palju erinevaid radu. Meeldiva ja hästi toimiva kujunduse valmimine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd. Kaasamõtlemist nende poolt, kes aias igapäevaselt elavad. Arutelusid nende harjumustest, tavadest, unistustest ja soovidest. Aiakujundaja abi kasutamisel on tihe koostöö elanike ja kujundaja vahel meeldiva tulemuse saamiseks väga vajalik. Jagades oma soove ja unistusi, mõeldes kaasa terve protsessi jooksul ja kaaludes neidki ideid, millest ei ole osanud varem unistadagi…nii saabki sündida lõpuks just sinna paika ja nendele inimestele sobiv välisruum.

Järgnevad mõtted on need, mis olen leidnud olevat tähtsad ja vajalikud aja jooksul inimeste ja nende aedadega töötades ning häid lahendusi otsides.

Enne, kui labida saab mulda lüüa ja kaunid põõsad aiandist koju tuua on hea paljud olulised asjad läbi mõelda ning tunnetada. Esimese hooga muru rajamine, ilusate taimede ostmine või kellegi aias nähtud toreda aianurga oma krundile sobitamine ei ole vahest nii hea mõte, kui esmapilgul võib tunduda. Iga aed on oma vajadustega, oma inimestega, oma tingimustega – ei ole olemas päris ühesugust teekonda ega võimalik saada sarnast head lõpptulemust.

Lugeja küsib

Kuidas jõuda unistuste aiani?

Unistuste aia saamiseks võiks laias laastus jagada kolmeks suuremaks etapiks või väljakutseks:

  1. Olemasoleva hindamine, unistamine, ideede ja mõtete kogumine, pere elukorralduse, eesmärkide, soovide, vajaduste, võimaluste ülesmärkimine.
  2. Õueruumi jagamine erinevateks tegevusteks ja väiksemateks ruumideks. Liikumisteede planeerimine. Kohalike oludega arvestamine. Kujundusplaanide joonistamine.
  3. Rajamine – ehitamine, kaevamine, pinnase planeerimine, taimede istutamine.

Ja tegelikult võib siia kõige lõppu lisada veel järjepideva hoolduse, mis tagab, et unistuste aed ikka päris valmis saaks kasvada.

Planeerimise ja unistamise algusjärgus on hea lasta mõtetel vabalt lennata, mitte lasta ennast häirida majanduslikel mõtetel ega muudel raskustel. Kui kõik, ka väga kõrgelennulised, ideed on endast läbi lastud, siis jälle maa peale tulles saab üle vaadata – mis mulle meeldib, mida mul tegelikult vaja on ja kuidas seda teostada?

Kolm olulist küsimust, millele peaks unistuste aia planeerimise käigus oskama vastata:

  • Mis mul olemas on ? Mida mul vaja on ? Mis mulle meeldib?

Mis olemas on?

Olemasoleva olukorra ülevaatamine ja hindamine. Aias või planeeritaval alal teostatakse mõõtmised ja kantakse olemasolev olukord paberile või arvutisse. Kui oled saanud vana aia omanikuks tasub mitte kiirustada. Ühe aastaringi vältel on hästi näha mis taimed seal kasvavad, kuidas päike liigub, kust puhuvad tuuled, kus on avatud ja suletud vaated, kus koguneb vesi või on liialt kuiv. Nii saad jälgida mida soovid säilitada ja millest loobuda.

Üldmulje aiast saab parem, kui aed koos maja, aiakujunduse ja valitud taimedega sobib kohalikku keskkonda ning ei mõju ümbritseva suhtes võõralt. Arvestatud on ka kohalikke valgus- ja niiskus- ja mullatingimusi. Kõike kunstlikult muutes ja kohalike oludega mitte arvestades on võimalik küll väiksel pinnal hakkama saada, kuid see nõuab mahukat hooldust, palju ressurssi ja võib mõjuda ebaloomulikult.

Aed areneb kogu aeg – aias on elu sees. Vaheldust toovad aastaajad ja iga aastaga muutub taimestik ning mõneti ka elutud aia elemendid muutuvad vanemaks ja väärikamaks. Ka inimesed muutuvad, muutuvad nende vajadused ja eelistused. Vahel on mõne aja pärast vaja teha väikseid muudatusi või täiendusi.

Millele tähelepanu pöörata:

  • krundi asukoht, head ja halvad vaated
  • naaberalad – arhitektuur, aiakujundus, naabrid, tänav
  • reljeef – kalded, tasapinnad
  • pinnase omadused – mullastik, niiskus
  • paiknemine ilmakaarte suhtes, päikese liikumine, tuuled, soojustingimused
  • olemasolev taimestik
  • inimeste ja transpordi liikumissuunad, juurdepääsud, väravad, olemasolevad teed ja rajad

Plaanile märgitakse kõik ehitised, olemasolevad puud, mis on jäävad ja mille asukohta muuta ei saa. Vastavalt krundi suurusele ja iseloomule valitakse mõõtkava ning õige pea saabki asuda ideede ja planeerimise kallale. Ideed võib kanda paberile või kalkale pliiatsiga, või arvutisse kasutades kujundusprogramme.

Mida mul vaja on?

Hea kujundusega aia juures on leitud tasakaal elanike vajaduste ja väljanägemise vahel. Aed on kaunis oma väljanägemiselt ning mugav ja otstarbekas kasutada. Omad nõudmised seab ka meie kohalik kliima, kus lihtsalt mugavat äraolemist aias saab nautida väga lühikesel perioodil. Veidi saab seda ka sobiva kujundusega mõjutada. Puud, põõsad, hekid, tuulekaitsemüürid, klaasseinad, võrestikud, tihe taimestus, varjatud istumiskohad, terrassid, kaminad ja lõkkeplatsid – need kõik on täiendused millega saab aias mugavat oleku aega pikendada.

Hea on, kui aed on kooskõlas ümbruse meeleolu ja hoonetega, üksikud aiaosad liituvad üksteisega loogiliselt ja läbimõeldult. Üleliigne detailide kuhjamine ei mõju tavaliselt hästi.

Planeerimisel võiks läbi vaagida kõik mõtted uute liikumisteede, platside ja väljakute, teemaaedade ja igapäevase õueelu vajaduste kohta. Visandada unistused, ideed ja meeleolud. Abiks võivad olla fotod, mis annavad edasi koha või paiga meeleolu, soovitavaid elemente ja tegevusi. Hea mõte on väike inspiratsioonitahvel.

Tavaliselt ei mahu kõik mõtted korraga ära ühele visandile. Seepärast joonistavad ka aiakujundajad tihti läbi mitmeid erinevaid versioone ja lahendusi.

Koostöös tuleb leida vastused küsimustele ja teha nimekiri asjadest mida tahaks aias näha. Võib kirja panna kõik pereliikmete soovid. Mõned vihjed, millele võiks mõelda:

  • mida tahaksid aias teha?
  • harrastused, lemmikloomad
  • piirded, ehitised, terrass
  • auto parkimine
  • õues kohvi joomine, toidu valmistamine, välikamin, grill, suitsuahi, väliköök, lõkkeplats
  • prügi, küttepuud, kompost, pesukuivatus, kastmise organiseerimine
  • ujumisbassein
  • viljapuud ja marjapõõsad, köögiviljaaed, ürdiaed
  • taimede kasvatamine või kollektsioneerimine
  • muru osakaal
  • jm.

Mis mulle meeldib ?

Ideaalne aed rahuldab just seal elavate inimeste vajadusi ja peegeldab koos elavate inimeste maitset ning meeleolusid. Samas ka kõlades hästi kokku ümbritsevaga. See, mis on ühe jaoks täiuslik ei pruugi olla täiuslik sinu jaoks. Hea on leida enda jaoks õige.

Mis see on mis meeldib? Mida paremini tead, milline on unistuste aed, mida rohkem suudad seda endale ette kujutleda ja teistele edasi anda, seda paremini jõuad heale tulemusele. Aias on alati midagi tema loojast, inimeste iseloomust ja nende lemmikutest.

Millele võiks mõelda:

  • Mis tüüpi inimene oled, mis meeldib toas, mis stiili kasutad riietes, milline on sinu maitse?
  • Võib koguda ajakirjadest inspiratsiooniks pilte mis meeldivad, inspireerivad ja haaravad.
  • Kirjuta üles oma lemmiktaimed, mõtle värvide ja lõhnade peale.
  • Mis on head juba olemasolevas aias ja mis üldse ei meeldi?
  • Aastaaegade vaheldus toob aeda elu, aed on pidevas muutumises.
  • Kas aias on piisavalt privaatsust ja erinevaid ruume. Kas on juba täiskasvanud puid, mis meie olemise mõnusaks ja turvaliseks teevad?
  • Kas valgustus on piisav ja see on praktiline?
  • Kas tahad proovida ise taimi seemnest kasvatada? Kui palju soovid sellele aega pühendada?

Kui need mõtted on endale selged, siis on lihtsam soove ka aiakujundajale edasi anda ja nii saab tekkida hea koostöö.

Siit edasi, muidugi kõike eelnevat arvestades, saab tegeleda unistuste aia ideedega. Jagada aiaala omavahel loogiliselt seotud erinevateks ruumideks, jagada ära tegevused ning kõik vajalik, mis õueelu juurde kuuluda võiks. Just selle järgi, mis on meelepärane ja vajalik seal elavatele inimestele. Siia juurde käib analüüs, tsoneerimine ja ideede visualiseerimine siis paberil või arvutis. Paljude erinevate mõtete ja ideede tulemusena võib valmida mitu erinevat lahendust aiaruumidele. Saab kasutada erinevaid kujundusvõtteid ja erinevat tsoneerimist. Nüüd on fantaasia liikumise aeg. Nii saab läbi proovida ja kujutleda, milline lahendus on just sinu jaoks parim.

Visanditest valitakse parim lahendus ja loogilise jätkuna lisatakse täpsust nõudvad tehnilised mõõtmed ja materjalide valikud. Korrigeeritakse teede ja platside mõõtmed, tehakse taimmaterjali istutusplaan, aiavalgustuse lahendus. Vajadusel ka erimööbli ja väikeehitiste joonised.

Kui kujundusplaanid on valmis, saab asuda viimase osa, unistuste aia ehitamise, juurde. Ehtitustöö lõppedes jääb üle vaid hoolitseda järjepidevalt, nii, et unistuste aed teostuks tõeliselt. Ilma hoolitseva käe ja pilguta ei saa unistuste aed kunagi valmis.

Aastaajad ja aja kulg annavad aias väga suurt vaheldust. Lähedasest vaatepunktist võetud fotod annavad aimu kuidas muutub sama aed. Kord mattub lumekuhilate alla, kord rõõmustab nii erksate värvidega, et silmadel hakkab valus. Kesksuvel on kõik uppunud padrikusse, nii et aia selgroog ei kipu väljagi paistma.

Unistuste aeda kujundades saab läbi proovida väga palju erinevaid variante just nii, kuidas mugavam on: kas joonis vormida paberile, kalkale või arvutisse.



Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?  Veidi pikemalt ja põhjalikumalt. Vaata järele!

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri”, veebruar 2013

Muru rajamisest lihtsalt ja loogiliselt

märts 23, 2015   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Muru – tundub lihtne, kuid vaatamata oma lihtsale väljanägemisele on ilus murulapp väga töömahukas ning ideaalselt tiheda muruplatsi rajamine õnnestub harva.Aiakujundus. Muru rajamisest lihtsalt ja loogiliselt_00003

Seepärast võiks endalt küsida, kas alati on vaja ideaalset nn. Inglise muru või sobib ka veidi ebaühtlasem roheline niidetav plats? Kas alati on ikka vaja kulutada aias tunde niites, väetades, õhutades, riisudes, kastes, umbrohte välja kaevates – kui järgmisel päeval, kui me lõpetame – elab loodus ikka oma elu – alustab tasahilju, kuid järjekindlat – tuul pillutab umbrohuseemneid laiali, päike kuivatab, pikad vihmad toovad liigniiskust, varjud teevad kasvu hõredaks ja muru samblaseks.

Lugeja küsib

Miks meile muru?

Muru toob aeda vaheldust ja avarust ning laseb värvilistel lillepeenardel paremini mõjule pääseda. Muruplats loob sobiva pinna mängimiseks ja pelgalt vastniidetud muru üksi teeb aia väljanägemise korrastatuks.

Muru rajamiseks vajalikud tingimused.

  • Muru armastab päikest, seetõttu tuleks valida päikesepaisteline või poolvarjuline koht. Päris varjus jääb muru väga hõredaks ja sammaldub, seal võiks kasutada pigem pinnakattetaimi või madalaid püsililli.
  • Pinnas peaks olema viljakas, kuid kergesti vett läbilaskev. Muru ei taha kasvada happelisel pinnal.
  • Märjas ja hapus pinnases ning liigvarjus võtab võimust sammal, kevadeti on palju surnud laike ja murus hakkavad kasvama seened.
  • Liiga liivasel, kuival ja toitainetevaesel pinnal kuivab murukamar suvel läbi ja muru kolletub kergesti.
  • Kasvumulla kiht peaks olema piisavalt paks, ca 20 cm. Kui mullakiht on liiga õhuke – on kastmisvajadus suurem ja toitaineid vähe. Mulla huumuskiht võiks olla kogu muru osas ühepaksune.
  • Mullas ei tohiks olla kahjulikke keemilisi ühendeid.

Aiakujundus. Muru rajamisest lihtsalt ja loogiliselt_00002

Millest alustada?

Tasanda maapind ja eemalda kõik umbrohujuured. Anna pinnale u 1-2% väike kalle hoonetelt äärealade poole. Nii teki murupinnale kohti, kuhu vesi või jää saaksid jääda pikalt seisma ja kahju tegema. Ideaalset mulda on tihti raske leida, mullaolude parandamiseks lisa kergetele muldadele raskemat huumusmulda, turvast või savikat mulda ning raskematele muldadele turvast või turbakomposti ja jämedamat liiva. Sega pinnased omavahel, et struktuur oleks ühtlane. Mulla pealmine kiht peab olema peenelt sõmer, ilma kivideta ja kobestatud, see võimaldab seemnetele ühtlast külvi.

Enne muru külvamist kasta ja tihenda pinnast. Peale seda jäta plats paariks nädalaks seisma, et umbrohuseemned saaksid idaneda. Seejärel rohi umbrohi välja, sega pinnase pealmine kiht ning jäta uuesti seisma. Sama protseduuri võib korrata mitu korda, et muld saaks võimalikult umbrohuvabaks.

Aiakujundus. Muru rajamisest lihtsalt ja loogiliselt_00001

Muru külv.

  • Muru külvamiseks on kõige sobivamad ajad varakevad ja hilissuvi. Suve teisel poolel tehtud külvid on rohkem kaitstud umbrohtumise eest.
  • Sega seemnesegu enne külvamist kindlasti uuesti läbi, sest erinevate liikide seemned on erineva raskuse ja suurusega ning seemned ei pruugi olla ühtlaselt segunenud.
  • Külva tuulevaikse ilmaga. Jaga seemnesegu kahte ossa ja külva muruplats üle 2 suunas.
  • Liiga tihedalt külvamine ei taga tihedat muru vaid on pigem kahjuks. Õiget külvinormi on lihtne kontrollida – olenevalt seemne suurusest ( seemne suurus oleneb liigist) peaks näpuotsa-suurusele pinnale sattuma 3-6 seemet.
  • Rehitse seeme mulda. Külvi võid katta õhukese liiva või turba multšikihiga. Muruseeme ei tohiks jääda sügavamale kui 1 cm.
  • Rulli kogu pind üle. Rulliga üle käimine annab seemnele parema kontakti maapinnaga ja nii tärkab seeme kiiremini ja ühtlasemalt. Peale rullimist ei tohiks platsil enam kõndida.

Kas kasta ja kuidas kasta?

Vastselt külvatud muruseemne kastmisvajaduse kohta on erinevaid teooriaid.
Kui kastma ei hakka kohe peale külvamist, siis seeme võtab niiskuse mullavarudest ja kasvatab oma juure sügavamale ning moodustub ilus ja tugev juur. Kuid kui siis tuleb vihma on vaja peale seda jälgida, et noor muru nüüd enam läbi ei kuivaks.

Teine teooria ütleb, et seemne edukaks tärkamiseks on vaja igal juhul kasta – 1 – 2 korda päevas. Seni kui muru on kasvanud piisavalt tugevaks ja saab hakkama ilma toetava veeta.
Oma kogemusest olen märganud, et taimed harjuvad oma tingimustega. Kui sa kastad neid kogu aeg, siis nad vajavadki rohkem vett. Kui sa pikendad veidi vahesid kuid jälgid, et kuivus ei oleks hukutav, siis lisavee vajadus väheneb tunduvalt. Kastes peaks pinnas märjaks saama umbes 10 cm sügavuselt

Millal niitma hakata?

Esimene niitmine tehakse, kui muru on 6-8 cm kõrgune ja lõikekõrguseks tuleb valida 4-5 cm, et taimed hakkaksid hargnema ja pind muutuks tihedamaks. Seda ei ole hea teha väga kuuma ja päikeselise ilmaga. Edaspidi hoitakse muru korrapäraselt niites 3-5 cm kõrgusena. Umbes 1-2 cm kõrgemalt niidetakse varjulistes kasvukohtades ja põuasel ajal.
Ühe niitmisega tohib maha niita kolmandiku kuni pool murulible kõrgusest. Muru kasvamise kiirus ja niitmise vahed sõltuvad väga ilmastikust. Suvel niidetakse tihedamalt, hiljem harvemini. Liig sage niitmine on kahjulik ja põuaperioodil ei tohi madalalt niita. Kõige enam kahjustab hästi madal ja harv niitmine.
Inglise murult tuleks muruniide kokku koguda, taluaia muru puhul ei ole see vajalik, kuid märja või kastese muruniite kogumike all võib taimkate hävineda. Muruniite võib jätta maha, kui see on umbes 2cm pikk, siis kõduneb see muru vahele ära ning annab mulda toitaineid.

Aiakujundus. Muru rajamisest lihtsalt ja loogiliselt_00006

Kevadisi muruhooldustöid juba olemasolevale murule:

  • Kevade poole jälgida, et murule ei tekiks jääkoorikut. Kahju teevad ka lumisel ja porisel ajal sissetallatud rajad.
  • Muru riisutakse kevadel, kui muld on juba tahenenud. Liiga märjal murul pole soovitav talluda.
  • Kevadine muru õhutamine vähendab sambla tekkimise võimalust.
  • Sammal tekib murusse, kui seal on kõrreliste kasvuks ebasobivad kasvutingimused, ebapiisav või ühekülgne väetamine, liigniiskus, kuivus, vari, liiga madal niitmine ja regulaarne niite mahajätmine. Samblatõrjevahendid hävitavad sambla, kuid ei kõrvalda põhjust.
  • Kevadel ja suve esimesel poolel toidetakse muru kiiretoimeliste lämmastikku sisaldavate väetistega, mis soodustab kiiret kasvu, sügisel ei tohiks lämmastikkurohket väetist kasutada.
  • Kevadel antakse väetist, kui ööpäevane keskmine temp on tõusnud vähemalt üle 5 kraadi, muru on alustanud kasvamist ning on täiesti roheline.
  • Võib valida ka kaasaegsed pikaajalise toimega mineraalväetised, mis annavad toitaineid mitu kuud järjest. See teeb muruhoolduse lihtsamaks ja vähem töömahukaks.
  • Väetist ära puista märjale murule, siis väetisegraanulid jääved murulible külge kinni ja kõrvetavad taime. Kindlasti kasta peale väetise külvamist seni, kui see on sulanud. Erinevad väetised sulavad erineva kiirusega.
  • Võimalus on ka murupinnale väetiseks laotada orgaanilist kompostmulda. Seda tehakse koos õhustamisega.
  • Ühtlase murulapi parandamisel on oluline kasutada sama muruseemnesegu, mida kasutati külvamisel, muidu jäävad murusse üldisest foonist erinevad laigud.

Loe lisaks ka https://www.aiaidee.ee/pugatud-muru-asemele/

Lugu on ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2023 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour