-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: suvelilled
Talveks taimed tuppa.
Suvel kaunid terrassitaimed – kuidas neid ületalve hoida ?
Paljud kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides on tegelikult ka püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp on selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.
Osad taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud puhates edukalt üle pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda.
Mis taimed võiks siis talveks tuppa tuua ja mis tingimusi nad vajavad?
Laias laastus võiks jagada taimede ületalve hoidmise kaheks selle järgi, kuidas taimi hoida:
- Taimed, mida hoitakse jahedas ja pimedas ruumis – keldris, jahedas garaažis, pimedas trepikojas. Temperatuur ei tohiks seal langeda alla nulli ning enamus taimedele hea sobiv temperatuur jääb vahemikku 0 kuni 5 – 6 soojakraadi. Hea on võimalikult ühtlane temperatuur. Kastmise juures on põhimõtteks – mida pimedam, seda jahedam ja vähem vett. Taimed jäävad puhkeseisundisse ja ei vaja peaaegu üldse kastmist. Pimedasse hoiuruumi sobivad paljud need taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad.
- Taimed kaevatakse peenrast välja või pannakse koos potiga keldrisse. Enamus rohtsed osad lõigatakse pealt ja jäetakse puitunud varred. Talvel on vaja taimi vaadata üle umbes korra kuus ja vajadusel veidi kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada.
- Nii sobiks talvitada hõbekakraid (Argyranthemum), fuksiaid (Fuchsia), suurelehist hortensiat (Hydrangea macrophylla) , sinist kartulipõõsast (Lycianthes rantonnetii), sinist lembeliiliat (Agapanthus africanus),
- Kui ei ole käepärast valget ruumi, siis häda korral võib niimoodi talvitada ka pelargoone (Pelargonium) ja inglitrompeteid (Brugmansia).
-
Taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis – jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu akendega jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku ca 5 – 8 – 10 soojakraadi.
-
Sellist talvituskohta soovivad paljud igihaljaste lehtedega külmaõrnad taimed ja tavapäraselt suvelilledena kasvatatavad taimed. Ka on valges hoiukohas talvel vaja taimi vähem kasta, kui suveperioodil.
Taimed, millele sobivad sellised talvised hoiutingimused on – luuderohud (Hedera), jaapani skimmiad (Skimmia japonica), ja pukspuud (Buxus), mis on kasvanud terrassipottides. Inglitrompet (Brugmansia), ogaline lantaan (Lantana camara), lamav käokuld (Helichrysum petiolare), suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), harilik mürt (Myrtus communis), aaloe (Aloe), harilik loorberipuu (Laurus nobilis), värd kirinõges (Solenostemon scutellarioides), fuksiad (Fuchsia), sinine kartulipõõsas (Lycianthes rantonnetii), sinine lembeliilia ( Agapanthus africanus – õied moodustuvad vaid, kui talvine temperatuur on alla 15 kraadi, ümber istutada vaid siis, kui pott jääb väikseks), kalevikepp (Gaura lindheimeri), õhuline piimalill (Euphorbia hypericifolia), harilik õlipuu (tuntud ka oliivipuuna) (Olea europaea), lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis), kalanhoed (Kalanchoe)
-
Eraldi tooks välja pelargoonid (Pelargonium), – vajavad suvel õues ilus püsimiseks päikeselist kasvukohta, talvel valges ja jahedas kasvukohas temperatuuri – ca 5 -12kraadi. Kevadel istutatakse taimed ümber ja kärbitakse – nii kasvab taim tihe ja õitseb rikkalikumalt. Muld peaks olema toitaineterikas ja hästi vett läbilaskev, liigkastmine mõjub taimele hukutavalt.
Nagu eestpoolt selgus sobivad mõnedele taimedele ka mõlemad hoiutingimused.
Suvel meeldib õues olla ka osadel sukulentidel. Enamik neist vajab suvel päikeselist kasvukohta ja on kuumadel terrassidel tänuväärt taimed kuna taluvad isegi ekstreemset kuiva. Päikeselises kohas meeldib aga neile, kui saavad suvel rohkesti kasta ja toita. Kastmisel vältida külma vett. Enamikku neist ei kasteta talvel üldse ja hea on valge ja jahedam kasvukoht. Aaloed, agaavid, kalanhoed, soomuslehikud – talveks on paras temperatuur ca 5 – 10 soojakraadi.
Maitsetaimed aknalauale suve pikendama.
Petersell talub üsna hästi sügisel tuppa toomist, kuid tervet talve tavaliselt vastu ei pea. Tuppa sobivad edukalt kasvama ka piparmünt, sidrunmeliss, lavendel ja aed liivatee. Nemad küll talvituvad ka õues, kuid lume alt siiski neid kätte ei saa. Kuid kindlasti on õuest vaja ära tuua harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) ja aedsalvei (Salvia officinalis) – nendele maitsetaimedele on hea talvitumistemperatuur 5- 12 soojakraadi ja valge kasvukoht.
Mida peaks taimede tuppatoomisel jälgima ?
-
Et õuest tuppa üleviimine ei oleks liiga järsk on hea tuua taimed tuppa enne hallaöid – tavaliselt septembri algupoole.
Millal kevadel taimed välja tuua?:
- Kevadel on vaja taimi eelnevalt välisõhuga harjutada, et ka siis poleks kohanemine liiga äkiline.
- Öökülma oht peaks kindlasti möödas olema.
- Taimed viia õue pilves ilmaga, poolvarjulisse ja tuulevaiksesse kohta.
- On hea, kui võra kärpimine ja ümberistutamine on juba tehtud.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2011 oktoobris.
Tore oleks kuulda, kui kellelgi on häid kogemusi lillede ületalve hoidmisest. Kirjuta mulle.
Terrassid ja rõdud lilleliseks
Suur suvi on kätte jõudnud ja esimesed kevadel pottidesse istutatud külmakindlad võõrasemad jõuavad juunis välja venida ning hoolimata hilisest kevadest oma värskuse kaotada. Mida istutada konteineritesse rõdudele ja terrassidele, et see oleks uus ja värske ning samas vähenõudlik? Ehk kuidas oma elu lilledega hubasemaks teha ?
Mida põnevat võiks rõdu- ja terrassikonteineritesse istutada?
- 1. Segaistutused
Päris huvitavaid kombinatsioone saab tekitada, kui konteinerisse on lilled istutatud segamini köögiviljade ja maitsetaimedega. Paljud maitsetaimed on hästi vastupidavad ja lopsaka kasvuga. Erinevat tooni rohelised lehed aitavad lilleõitel paremini välja paista ja särada.
Minu söödavad lemmikud koos õitsevate lilledega kasvama ja neile taustatoone andma on käharpetersell, madalakasvuline till, erinevad salatid ning madalakasvuline rõdutomat. Ka erinevate lehevärvidega kapsastega saab luua põnevaid kooslusi.
Samuti on toredad erinevad erksavärvilised lehtsalatid, põldvõõrkapsas e. Rukola ning kapsad. Lisades maitsetaimi istutustesse on taimede suureks kasvades sealt hea võileiva peale värskeid lehti ampsata.
-
Kõrrelised konteinerites – on samuti vähesemat hooldust vajav valik. Päikese kätte ja palavasse kohta vali hallikate ja peenete lehtedega kuivust ning päikest armastavad liigid – stepirohi, igihaljas kaerand. Poolvarjulistesse kohtadesse vali kuuma päikest mitte armastavad liigid – näiteks tarnad.
- Sukulendid – kuumadel ja lõunapoolsetel terrasidel ning rõdudel võib tavapäraste rõdulillede asemel kasutada troopilisi sukulente e. turdtaimi. Neid oleme tavapäraselt harjunud nägema toalilledena.
Liike, mis sobivad sisustama suvekonteinereid:
- Aaloede (Aloe) perekonda kuuluvad liigid
- Agaavid ( Agave)
- Havortiad (Haworthia )
- Kalanhoed (Kalanchoe)
- Kestvikud ( Aeonium )
- Turdlehed (Crassulaceae)
- Soomuslehikud (Echeveria)
Eraldi lisaksin siia ka veel Tõlvpuud (Cordyline ) nt. Lõuna – tõlvpuu (Cordyline australis), mille punaselehised sordid on väga efektsed nii suvel konteinertaimena, kui talvel toalillena.
Kuna enamus taimi on pärit 9 – 10 kliimatsoonist, siis sügise poole taimi tuppa viies peab jälgima, et taimed ei jääks liiga hilja peale, enamus neist ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi ja mõnede jaoks on isegi 0 – 10 lähedased plusskraadid liiga külmad.
- Püsililled konteinerites. Päikesepaisteliste kohtade konteinerid võib sisustada ka kiviktaimla püsililledega. Nende õitsemine on küll lühiajalisem, kuid vajavad vähem kastmist ning armastavad päikest ning kuumust. Värvi saab juurde tuua valides kirjute või värviliste lehtedega liike. Tumepunaste lehtedega kukeharjad ning kollakad või hallikad liivateed. Suvelilledest näiteks portulak, maitsetaimedest kirjute ja erksate lehtedega aedsalveid.
Konteinerisse sobivad ka hästi neiusilmad, värviliste lehtedega helmikpöörised, kurerehad, akakapsas, hostad, kellukad, kannikesed ja enamus kiviktaimlasse sobivad taimed.
- Nõud ja anumad. Miks mitte kasutada lillekonteinerite jaoks midagi tavapäratut? Midagi, kuhu tavaliselt lilli ei istutata, kuid mis on kodus üle jäänud ja käepärast võtta. Vana metallist sõel, keedupott või hamstripuur näiteks.
Oluline on, et kohas, kus sajab peale vihma, et oleks taimeanuma põhjas auk, kust saab ära voolata liigne kastmisvesi, muidu taimed hukkuvad vees.
Kasvumulda võib lisada istutamise ajal mõnda pikaajalist väetist kuna konteineris ei ole taimedele piisavalt toitaineid.
Alati on toredam koos mitu anumat. Kasuta erinevaid konteinereid moodustades neist grupid, milles mõned taimed korduvad. See ühendab kujunduse sobivaks.
- Milliseid värve kasutada? Aiamood käib tavaliselt riidemoega käsikäes. Erksate toonide pidu konteinerites püüab pilku. Neoonvärvides roosakates ja lillakates toonides õisi on pelargoonide seas küll.
Igal aastal värvide seas lemmikut valiv Pantone Color Institute on selle aasta tooniks ( Color of the year 2013 ) valinud Pantone 17-5641- Emerald Green’ i. See on elav, särav, lopsakas roheline. Seega roheline on moes täiega.
Moodsaks lähenemiseks sobib just eriti hästi rõdu või terrassi konteineraiandus, sest seda sisustame igal aastal nagunii uute taimedega. Lisaks aitavad moodsat muljet luua sobivasee tooni võõbatud aiamööbel, lauanõud või padjakatted ja linikud.
Emerald Green rohelist tooni pildinäiteid olen kogunud oma Pinteresti lehele. http://pinterest.com/evelykarvak/color-of-the-year-2013-emerald/
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed” juunis 2013
Toalilled rõdukastis.
Kevad on hea aeg ka toataimede ümberistutamiseks, jagamiseks, paljundamiseks. Ehk võiks seda tänavu teisiti teha – näiteks panna algavaks suveks mõni taim hoopis rõdule või terrassile kasvama?
Nüüd kevadel võiks värske pilguga üle vaadata kõik kodused taimed – kas mõni neist vajaks kohendamist, on mõni talvel liiga välja veninud või oma vormi kaotanud. Toataimede ümberistutamise ja paljundamise käigus võib ellu viia ka mõne esmapilgul ootamatu idee.
Leplikud paksulehelised.
Minu suureks lemmikuks on saanud sukulendid e. turdtaimed. Nii toalilledena talvisel perioodil, kui ka suvel õues konteinerites koos suvelilledega. Õigupoolest on need nii vastupidavad taimed, et sobivadki eelkõige just keerulistesse tingimustesse ja liikuvatele inimestele, kel on vähe aega kodus taimi kasta. Samuti on sukulendid parim valik kuumadele rõdudele või terrassidele, kuhu päev otsa paistab päike ja kus tuuleõhk ei liigu. Tudtaied on ennast õigustanud hästi just sellistes kohtades, kus teada-tuntud suvelilled kuuma käes piinlevad ja surevad kohe, kui neid kord- paar kastmata unustad.
Enamik sukulente on pärit Aasia või Aafrika kuivadelt aladelt. Nende lehed on tavaliselt paksud ja õied hõredamates või tihedamates kobarates. Õisik võib olla pika ja jämeda varre otsas. Kuid enamus aega naudime me pakse lihavaid, karvaseid või ogalisi lehti ja seda, et nad ei vaja igapäevast kastmist ja taluvad hästi kuuma ning päikest. Õue terrassile ja konteineritesse saab teha seguistutusi koos veidi rikkalikumalt õitsevate päikest ja kuuma taluvate suvelillede või püsikutega. Näiteks nagu portulak ja käokullad, kukeharjad, mägisibulad ja kõrrelised, ka madalakasvulised kellukad on olnud päris vastupidavad Nad ei sure, kui neid unustatakse kasta ning nad vajavad väga vähe mulda ning toitaineid. Kõige hävitavam sukulentidele ongi liigne kastmine või potialusele seisma jäänud vesi. Lehed vajuvad lonti ja varred lähevad mädanema. Talvisel ajal samuti vähese valguse ja liiga tiheda kastmisega arenevad nõrgad ja lõdvad võrsed.
Talvisel aja elavad taimed edukalt aknalaual. Seal on jahedam ning valgem ja taimed vajavadki jahedamat puhkeperioodi sel ajal. Suvel vajavad sukulendid rohkem kastmist, kuid minu isiklikul paari suve kogemusel piisab neile täiesti tavaliselt taevast sadavast vihmast ning mina ei ole terrassilaual kasvavaid potitaimi taimi eraldi kastnud, muidu kui vaid väga pikal põuaperioodil. Muld peab olema toitainetevaene ja sõmer, et see ei jääks liiga märjaks. Kõikidel sukulentidel peab saama muld kahe kastmiskorra vahepeal kuivada.
Enamus liike on väga kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Lõikepinda võib lasta õhu käes kuivada ca nädal aega ja siis istutada pistik liivasesse mulda ning kasta. Mõnel liigil tekivad väiksesed tütartaimed lehtede servadesse, sealt nad kukuvad mullapinnale ja juurduvad või võib neid sealt võtta ja istutada mulda.
Paljude sukulentidega kaasnevad ka mitmesugused rahva seas levivad legendid rahast ja õnnest mida taimed tuua võivad. Näiteks portulak – turdleht on tuntud ka ahvileivapuuna, rahapuuna, õnne, sõpruse puuna. Rahapuu neutraliseerivat pingeid ja soosivat toas rahulikku ja õdusustunde tekkimist. Aitavat vältida ebameeldivusi ja ebaõnne.
(PS! Ahvileivapuu e. Baobab (Adansonia ) on küll tegelikult hoopis lehtpuude perekond troopilisest Aafrikast ja Austraaliast. )
Mõned liigid, mis võiksid hästi sobida:
- perekond Turdleht Crassulaceae – Crassula ovata, Crassula portulacea, Crassula arborescens
- perekond Kalanhoe (Kalanchoe)
- Kalanchoe tomentosa, Kalanchoe pinnata
- perekond kukehari (Sedum) – sedum morganianum
- Aaloede (Aloe) perekonda kuuluvad liigid –Aloe vera, Aloe aritata, Aloe aculeata, Aloe reitzii ja teised
- Agaavide ( Agave) perekonda kuuluvad liigid
- Soomuslehikud (Echeveria)
- Havortiad (Haworthia )
- Kestvikud ( Aeonium )
- Lisaksin siia ka veel Tõlvpuud ( Cordyline ) nt. Lõuna – tõlvpuu (Cordyline australis), mille punaselehised sordid on ka väga efektsed nii suvel konteinertaimena, kui talvel toalillena.
Kuna enamus taimi on pärit 9 – 10 kliimatsoonist, siis sügise poole taimi tuppa viies peab jälgima, et taimed ei jääks liiga hilja peale, enamus neist ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi ja mõnede jaoks on isegi 0 – 10 lähedased plusskraadid liiga külmad.
Paljundamine.
Enamik liike on kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Sobivad lehepistikud või varrepistikud, isegi lehetükid. Vaja läheb natuke liiva ja kruusaga segatud lahjat mulda või kaktustele ja sukulentidele mõeldud mulda. Kõige lihtsam viis endale suveks terrassilauale vastupidav kaunistus paljundada -on juba olemasolevaid toataimi natuke pügada ja siis lastes lehe või varretükkidel veidi kuivada, asetada need mullale ning veidi kasta. Just niipalju, et muld taime varre või lehe ümber kleepuks. Juurdumise ajal on vaja hoida potis parajat niiskust, kuid hiljem on vett üsna vähe vaja.
Anumaks või konteineriks sobib sukulentidele peaaegu igasugune nõu kuhu veidi mulda sisse mahub. Hädavajalik on aga drenaaži auk potipõhjas. Nende taimede vähene veevajadus on lubanud kasutada neid ka erinevate pärjavormide ja vertikaalsete kaunistuste tegemisel. Mõned ideed olen kogunud ka oma Pinteresti tahvlile.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2012 aprillikuus.
Lillekastid varakevadel. Millega veel kevadel kodu kaunistada. Vaata kuidas seda on tehtud varakevadel Austrias. Ja veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest on juttu siin.
Ja värskete kevadiste toidutaimede kasvatamisest saab ka lugeda.
Kus kasvatada ripplilli ?
Linnupuurist lilledele…
Selle suve rippuvad suvelilled olid minul puuris. Vana korvi moodi rippott oli eelmisel aastal oma elu ära elanud ja kevadel mõtlesin, et kuhu küll. Ühtegi head ideed sel hetkel pähe ei lipsanud.
Aga..nagu tavaliselt…liiguvad ideed sel puhul sobival hetkel… aitäh Annelile, kes Nõmme naabrivalve koristustalgutel oma kuurist linnupuurile minu näol uue omaniku leidis. Ja nii sai ka puur teise võimaluse ja mina omale ripppoti.
Potti sai pandud üks tomatitaim ja paar rippuvat Mehhiko vanikkuljuse taime Cobaea scandens. Sügise poole on linnupuurist saanud tore puhmas.
Mehhiko vanikkuljus- Cobaea scandens -kasvab kodumaal Mehhikos 20 m kõrguseks taimeks. Meil jääb tavaliselt 3-5 meetri pikkuseks. Taim tuleb istutada soojale ja päikselisele kohale, niiskesse, kuid hästi dreneeritud mulda. Õitsema hakkab augustis – septembris. Alguses on õied kreemrohelised, hiljem lillaka värvusega.
Kuidas kasvavad lilled aga uues ja tehnoloogilises lillepotis – võid lugeda postitusest “Click & Grow – tehnoloogia ja aiandus”
Kui sul on ka sel suvel olnud põnevaid lillepotte- jaga mõtteid kommentaarides.
Portulak – kaunitar päikeses ja kuivas.
Harilik portulak, aedportulak – Purslane – Portulaca oleracea
Suureõieline portulak e. mururoos – Moss Rose – Portulaca grandiflora
Taime päritolumaaks loetakse Argentiinat, Brasiiliat ja Uruguaid. Õied avanevad vaid päikesepaistelistel päevadel. Õite värv sõltub sordist ja palju kasutatakse kasvatamiseks mix seemneid. Taim armastab väga sooja ja on täiesti põuakindel. Ei armasta liigset väetamist, kasvab hästi vaid kuival, liivasel ja kiviklibusel pinnal ning tuleb toime minimaalse kastmisega. Kasvab umbes 15 cm kõrguseks. Ei talu külma, niiskust, varju ega ülekastmist. Vihmaste ilmadega näeb õiteilu vähe. Võib kasvada ka killustikul ja teedel plaatide vahedes. Nõuab päevas vähemalt 6- 8 tundi päikest. On võimeline kasvama ekstreemselt kuivades tingimustes.
Päikeselistele ja kuumadele terrassidele, rõdukastidesse ja lauakaunistustesse, kus ka regulaarne kastmine on raskendatud. Just kastmise vähene vajadus teeb portulaki nendes kohtades väärt taimeks.
Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris, kuid kasvukohale saab istutada alles siis, kui öökülmad on möödunud. Kasvukohaks sobib hästi valgusrohke ja soe koht ning hästi vett läbilaskev muld. Kuivust see taime ei karda.
Meil saab teda kasvatada küll suvelillena ja üheaastase taimena, sest talved on meil liiga külmad ja niisked. Erinevatel andmetel internetist leituna antakse küll taime talvekindluse kasvutsoonideks 5-11 ( Tsoon 5= -10 kuni -20 külmakraadi ). Seega võiks teda proovida kasvatada ka Eesti läänepoolsematel aladel püsilillena. Tore oleks teada, kas kellelgi võibolla on õnnestunud? Jäta siia oma kogemusi!
Taimel on söödavad lehed, varred ja seemned. Kasutatakse toorelt või küpsetatult. Portulaki kasutatakse söömiseks nagu köögivilja ja salatit Türgis, Kreekas ja Mehhikos. Taimes sisaldub suur hulk omega-3 rasvhappeid ja C ja B vitamiini ning antioksüdante. Põhiliselt kasutatakse küll toiduks ja on väärtuslikum harilik ja aedportulak, kuid söödavad lehed ja varred on ka suureõielisel portulakil.
Värvikas pilt on tehtud Sepa talus ja peremeheks seal Aivar Samorokov. Portulaki ennast viib ta müügile aianduskeskustesse Hortes ja Hansaplant.
