• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: minu aed

Okaspuude päikesepõletusest…

aprill 02, 2016   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!
Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

See oli 2013 aasta talvel, kui minu aia kaljukadakas sai kõvasti kevadel päikesega kannatada. Kohe nii kõvasti kannatada, et arvasin, et sellest küll enam asja ei saa. Selleks ajaks oli kadakas kasvanud aias umbes 12 aastat ja sirgunud umbes 3 m uhkeks puuks, nii, et kevadpäikese eest varjutanud polnud ma teda juba aastaid enam ulatanud.

Kevadel lohutasin ennast mõttega, et ootan jaanipäevani ja siis vaatan edasi, mis teen. Ei jaanipäevaks ega suve lõpuks ei olnud pilt sugugi eriti paremaks läinud. Puu oli ikka täiesti pruun. Millegipärast ei kippunud sisetunne aga mind takka kiitma, et ma saega puu kallale läheksin. Nii ta jäigi, suve lõpus näitasid võrsetipud juba kasvamise märke ja mõnedele okstele olid tekkinud seespoolt uued võrsed. Küll lühikesed, aga näha oli, et elu käib.

Miks ma seda räägin…sellepärast, et selle kadaka näitel võttis taastumine aega 3 suve. 2015 aasta suve lõpuks oli kadakas täiesti ilus roheline.

Ära ei lõiganud ma ühtegi suuremat oksa, kärpisin vaid võrsetippe ning eemaldasin väiksemaid pruune oksi, mis teiste seast välja paistsid. Kuid seda sai teha alles teise suve lõpus ja kolmandal suvel, sest terve esimese aasta nägi puu ühtlaselt ja samasuguselt kole ja pruun välja. Muutused, mis mind panid lootusrikkalt ootama olid need, et puu ajas uusi võrseid uinunud pungadest okste keskelt – rohkem tüve poolt.

Aasta 2015. Kaljukadakas on täiesti taastunud. Vahepealsetel aastatel kevadist päikesepõletust ei saanud.

Aasta 2015. Kaljukadakas on täiesti taastunud. Vahepealsetel talvedel päikesepõletust ei saanud.

Ma olen täiesti kindel, et kõik talvel päikesekahjustuse saanud okaspuud ei taastu ka nii pika ajaga. Eriti õrnad on ebaküpressid. Kuid selle kadakaga läks teisiti. Ootamine tasus end ära.

Ja kindlasti võin öelda, et väiksemõõdulisi okaspuid tasub karmi kevadpäikese eest varjutada siis kui lumi on maas ja maapind külmunud. Siis ei oota kevadel aias ees nii kole vaatepilt.

Lisan veel ühe pildi. See on tehtud aastal 2004. See on ajaloo pilt. Tehtud sel suvel, kui peenar sai rajatud.

Aasta 2004. Kaljukadakas on umbes meetrine.

Kevade ootamine minu aias.

märts 08, 2011   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

Millal juba soojaks läheb? Millal lumi ära sulab? Millal esimesed aiataimed saavad oma ninad välja pista? Lumevaip on sel aastal hiiglasuur ja väiksemaks ei kahane sugugi. Mis see kõik aia ja taimede jaoks tähendab?

Paks lumevaip muudkui tiheneb soojade päevade ja külmade öödega. Lumekatte madalamaks vajudes tõmbab endaga kaasa oksad, mis lume sisse kinni jäänud. Kohe, kui lumi on niipalju sula, et teda saab ümber taime ilma oksi vigastamata kätte võiks hakata hätta sattunud oksi vabastama. Tänane ring aias küll näitas, et veel on lumi siin aias ikkagi liiga kõva ja tihke ning pigem vigastab koort ja oksa rohkem, kui päästab. Nii, et veel ei pääse. Kui aga oksad ikkagi murduvad? Lehtpõõsastega on veidi kergem- nemad taastuvad kiiremini, kui juhtubki, et oksad lume raskusega murduvad- saab need hiljem lume sulades tagasi lõigata. Kuid okaspuudega on asi keerulisem. Enamus okaspuid ei kannata tugevamat okste lõikust ja nende kuju saab rikutud, samuti on okaspuude taastumine tunduvalt aeglasem.

Tiheda ja paksu lumevaiba all võib taimi ka kahjustada lumeseen. Eriti puudutab see just väiksemaid okaspuid. Kui õues on juba päikesega soojem ja taimedele paksu vaiba all õhk ligi ei pääse, saab lumeseen võimutseda. Nii, et esimesel võimalusel ilma soodsamaks minekul taimi ja lume kaasa tiritud oksi veidi välja päästma.

Aga kuidas siis oli lumeoludega eelmisel aastal samal ajal?

Peaaegu sama lugu – võrreldes fotosid eelmisest ja sellest aastast, selgub eneselegi üllatuseks, et tänavu on lumi isegi pisut madalamaks juba vajunud. 2010 pildid on tehtud veebruari viimasel päeval ja sel aastal mõni päev hiljem 5 märtsil. Nii, et kaks väga paksu lumega aiaaastat on olnud järjestikku.

2010.02.28 puhkekoht
2011.03.05 puhkekoht
2010. 02.28. eesaed

2011.03.05. eesaed
2010. 02.28. minu aias
2011.03.05. minu aias


Ah, jaa- mis siis ikkagi teha saab, kui aias ei saa veel midagi teha ? Seemned, idud ja muu värske ja põnev kraam aitab rohenäpul oma kannatust mitte väga proovile panna. Uuel hooajal palju põnevaid seemneid idandamiseks saadaval. Mina juba hankisin ja asusin proovima. Aga sellest juba mõne päeva pärast.

Kuidas Sinuga, kas oled midagi uut sel aastal idandamiseks leidnud?

Vaata ka mida olen pildistanud oma aias märtsikuu alguses 2009 aastal.

 

Maikuu aias. Kuu pildis

oktoober 20, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Aiaikujundus. Kuu pildis. Mai aias_00002

Mis siis, et kevad hilineb sel aastal nii umbes ligi kaks-kolm nädalat. Kuid siiski esimese väga sooja ja päikesepaistelise laupäeva saime päris mai alguses. 4 mai juba sai juba tuulevaikses kohas päris peesitada ja 9 mai tegi soojarekordeid. Tallinnas 27 kraadi sooja ja suvetunne on õhus. Kõik aias paistavad sooja ootavat et kiirustades siis järje peale jõuda ja hilist kevadet tagasi teha.

Järgmine, kes peale esimeste kirevate sibullillede õite oma iseloomu näitab on loomulikult naat. Sel kevadel mõtlesin, et prooviks naadile vastu astuda teistmoodi, kui tavaliselt ja sööks lihtsalt kõik peenra peal kasvava umbrohu ära. Koguks kevadist energiat ja tervist ning ka peenrad saaskid puhtaks. Kuid paari esimese päevaga oli selge, et kevadine esimesena peenral tärkav naat on nii kiire kasvuga, et süües selle vastu võidelda ikkagi ei jõua.

Aiaikujundus. Kuu pildis. Mai aias_00001

Kuid sellest hoolimata – naat salatisse, naadipesto võileivale, naat marinaadi, nõges kurkide soolvette ja teeks…nii see umbrohi vaikselt kaob. Kahjuks peab siiski ka ühe suurema rohimisepäevaku ette võtma, kus ikkagi naadihakatised koos juurega saaks kõrvaldatud.

Aiaikujundus. Kuu pildis. Mai aias_00003

Kurb lugu, mis on juhtunud sellel talvel on see, et päikese käes on kõvasti saanud kannatada okaspuud. Ja mitte kõik. Eriti kadakad ja männid. Ja seda  nii minu aias, kui igal pool mujal. Kannatada on saanud ka päris juba pikalt aiais kasvanud puud. Näiteks kaljukadakas, mis on juba nii suur, et ma teda juba aastaid ei kata kevadeti – on  päris pruun…aga vaatame, kuidas neil läheb, kas suudavad ennast suve jooksul taastada ja loodame, et paranevad. Nii hullu  väljanägemist ei ole neil veel olnud.

mai-aias

Aiaikujundus. Kuu pildis. Mai aias_00004

Aiapidu talvel. Miks ka mitte?

jaanuar 05, 2012   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

Suvised grillipeod aias on üsna igapäevane meie elu osa. Nagu ka üldse soojema aja saabudes kogu elu ja paljude tegevuste kolimine õue, terrassile, rõdule ja aeda. Talvisel ajal pakime jälle aiamööbli kokku, katame lõkke – ja grillikohad ning elu koondub tuppa. Aeda jääb vaid vaikelu, mida saab aknast nautida. Kui mitte arvestada viimaste lumerohkete aastate igapäevaseid lumerookimisi, lastega lumememme ehitamisi ja lumehunnikutest kelguliu laskmisi, aga üldjuhul ei ole talvel aias suuremat elu käimas.

Samas aga miks mitte aiapidu – grillipidu ka talvel? Nagu öeldakse ei ole ju olemas halba ilma on vaid ebasobivad riided. Peoruum aias on suur ja avar – ruumi on palju. Paari viimase aasta lumeuputusele toetudes on suur eeldus olemas, et kogu peol vajamineva mööbli ja sisustuse saab ehitada lumest. Ja ei mingit muret, et kellelegi ei jagu toole või lauaruumi ja ka kogu sisustus on täiesti uus ja erakordne. Kogu peoruumi koristamisega ei ole samuti mingit muret – kevadel sulab mööbel lihtsalt ära. Aia valgustamiseks pimedal ajal saab ehitada lumelaternaid ja teha lõket.

Kogu vajamineva mööbli ehitamine lumest võtab veidi aega – kuid annab hea doosi värsket õhku ja punased põsed. Lisaks ei ole enam muret kuhu panna lumerookimisest ülejäänud lumi – kõik läheb ehitusmaterjaliks. Ka on lumest ehitamine lastele päris meeltmööda tegevus ning tavapärase lumememme ehitamise asemel saab peo tarbeks vajalikel ehitustöödel ja kavandamisel ennast lausa arhitektina tunda.

Viimasel talvel ei olnud ehitamine väga keeruline – vaja vaid paksu lume sisse käigurajad kaevata ja tee pealt ülejäänud lumi lauaks ja toolideks vormida. Õhtu hakul enne krõbedamat külma tuleb veidi vett lumemööbli pinnale piserdada, et öösel külmaga saaks kõik tugevamaks ning  püsivamaks. Nendele kohtadele kus istutakse ja nõusid asetatakse on hea lume peale väike vahekiht panna – käiku läksid kõik matkamatid, kaltsuvaibad ja laudlinad. Vastasel juhul sulavad soojad teetassid ja pirukakausid ennast lauast läbi. Ka istumise alla on head vahekihid kaltsuvaibad ja lambanahad. Pikalt küll istuda ei maksa – muidu trügib külm naha vahele. Mis iganes liikumismängud, tantsud ja võistlused annavad sooja ja hoiavad tegevuses. Ja muidugi on oluline külalistele eelnevalt teada anda, et pidu toimub õues, et kõik teaksid aastaajale sobivalt riietuda.

Söögiks ja joogiks sobib külmal ajal hästi kõik kuum ja aurav. Kuum tee termoses ja värskelt grillitud kuumad palad on hea valik. Ka soojad suupisted ja pirukad maitsevad hästi. Värskes õhus maitseb toit alati hästi ja mugav on tarbida selliseid palasid, mida saab kohe käest ära süüa.

Ja kui kõik ettevalmistused on tehtud, siis jääb üle vaid pöidlad pihku pista ja loota, et ilmataat ei mängi vingerpussi ning üllatusliku sulailma ja vihmaga kogu peosaali ära ei sulata.

Fotod: Tarmo Roop ja Jürgen Karvak



Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2012 jaanuari numbris.

Ja pidu sai teoks tänu erakordselt lumerohkele talvele ja ilusale ilmale 2011 veebruaris ning korraldamiseks tegelikult panid ideeseemne minus kasvama hoopis ühed teised toredad talvised peod ja kokkusaamised. Tervitused Teile ja aitäh Kristiina ja Risto!

Mis veel kõike aias teha saab? Jaga meiega !

Mida teha aias veebruaris ?

veebruar 25, 2011   Evely   2 kommentaari
Pin It!

Veel on aiapidajal puhkus.

Erakordselt paks lumevaip katab veel maad ja külmakraade ka koledasti. Kuid mida enam valgust päike päevale annab seda enam hakkavad aednikel tavaliselt näpud juba sügelema.

Päikest on küll viimasel nädalal iga päeva küllaga, aga külma samuti. Kuni veebruarikuu suure ja pika külmani oli sel aastal isegi suure ja paksu lumekihi all maapind täiesti külmumata. Kuid nüüd saabus suur ja pikk külm erakordselt rohke lumega kaetud maa peale. Madalamad põõsad on üleni lume all ja veidi kõrgemad vaid otsapidi väljas.

Erakordselt suured lumehunnikud on nüüd külmaga kõvasti tihenenud ja varsti ilma pehmemaks muutudes ja sula saabudes saab lumi okstele kindlasti liiga tegema. Lumi hakkab oma raskusega ja sulades oksi vajutama ja murdma.

Kindlasti on sul noored igihaljad okaspuud ja ka teised igihaljad põõsad kaetud? Ere päike ja pakane koos võivad tekitada igihaljastele puudele ning põõsastele päikesepõletusi, lisaks võimendab asja veel valgust peegeldav lumepind. Päikesesoe ergutab taimi kasvama, paneb neil mahlad liikuma. Külmunud maapind aga ei lase juurtel vett pinnasest kätte saada ja igihaljastel taimedel jäävad lehed või okkad janusse. Kõige rohkem saab kannatada vahetult lume pinna läheduses olevad oksad. Lumi sädeleb ja võimendab päikesekiirgust.

Siis võib juhtuda, et kevadel lume sulades on pool põõsast roheline- see osa mis lume all peidus ja lumepealne osa kahjustatud. Seega, kui sul on viimastel aastatel istutatud igihaljad põõsad või okaspuud keskpäevase päikese käes – siis peaksid nad olema varjutatud. Lihtne on kasutada varjutamiseks varjutuskangast, mis kauplustest kättesaadav. Hea oleks, kui okaspuu või põõsa ümber teha okstest püramiidjas tugiraam, millele siis varjutuskangas ümber laotada, nii ei jää sadav lumi taimele ja ka kangas ei jää umbselt taime peale.

Varjutamist vajavad ka igihaljad padjandtaimed, praegu ei ole neil paksu lume all viga, kuid kui lumi ära sulab ja taimed ei ole veel õieti oma kasvu alustanud, siis tuleks ka padjandtaimed kinni katta. Neid on hea varjutada mõne kuuseoksaga. Kui igihaljad taimed kasvavad varjulises kohas, ja keskpäevane tugev ja ere päike neile peale ei paista, siis ei ole varjutamine tingimata vajalik.

varikäik ronitaimedega


 

 

 

 

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
« Older posts
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2023 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour