Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Loodussõbralikud kogukonnaaiad Londonis.

Eestis kogub hoogu kogukonniti tegutsemine ja kogukonnaaiad on populaarne teema maailmas juba pikka aega. Ühine huvi lähendab inimesi ning kodukandi parema toimimise nimel ollakse heameelega nõus kogunema ja aega panustama. Kogukonnaaed on aed, mida majandab kogukond ühiselt. See toob kokku inimesi, tugevdab piirkonnas elavate inimeste vahelisi sidemeid, annab võimaluse linnaümbrust oma kätega muuta ning tutvustab avalikus ruumis aiandust.

Mõned kogukonnaaiad on sellised, kus kasvatatakse ühiselt toitu, teised on pargilaadsed ja pakuvad mõnusat rohelist paika vaba aja veetmiseks. Väga levinud on kogukonnaaiad Pariisis, Londonis, Berliinis, Lissabonis, New Yorgis. Saksamaal ja Portugalis on ühisaiad tihti linnaparkide osad.
Tallinnas on tuttavad nimed Telliskivi Loomelinnaku linnaaed ja Uue Maailma Aed. Viimane on kuuldavasti küll sel hooajal puhkusel, kuna piirkonnas on soojatorustike rekonstrueerimistööd. Tartu Maheaed haldab mitmeid kogukonnaaedu Tartus, ja need on köögiviljakasvatusega tegelevad aiad, mis võimaldavad kohalikel taimi kasvatada ja lasteaialastel ning kooliõpilastel aiatööga tutvuda.

Londonis asub üks päris kuulus kogukonnaaed The Phoenix Garden.
See tore park äratas huvi ka oma keskkonnasõbralike ideede poolest asudes täiesti keset maailmalinna. Paljud seal aias kasutatavad nipid võiksid kuuluda ka koduaiapidaja tegutsemiste arsenali hulka.

The Phoenix Garden asub Londonis West Endi südames. Aed tegutseb heategevuslike annetuste toel. Eesmärgiks on luua paremad puhkusetingimused kohalikele elanikele ning läheduses töötavatele inimestele, säilitada ja soodustada sobivaid elupaiku elusloodusele. www.thephoenixgarden.org

Aed on manageeritud vabatahtlike poolt, seal organiseeritakse programme ja üritusi, kogukonna pidusid, heategevusüritusi, aiandusüritusi ja workshoppe terve aasta vältel. Aeda on võimalik rentida ürituste tarbeks ja pildistamisteks. The Phoenix Garden on avatud aastaringselt iga päev.
Kuuel aastal on aed võitnud esimesel koha Best Environmental Garden – Camden in Bloom võistlustel.

Seal on ainult üks palgaline töötaja – aednik Chris Raeburn, kes on tegutsenud seal juba üle 10 aasta. Kuid ka tema ei ole igapäevaselt tööl, vaid hoolitseb aia eest hooaja alguses ja aitab läbi viia suuremaid muudatuste projekte. Tööd seal aias teeb ta umbes paari kuu jooksul aastas.
Chris on töötanud paljudes kogukonna organisatsioonides üle maailma ning õppinud Fine Art Chelsea Kunstikoolis ning tal on laialdased teadmised taimede, eluslooduse ja loodusssõbraliku paiga rajamiseks ja hoolduseks.
Põhiliselt töötavad aias vabatahtlikena kohalikud aiahuvilised ümbruskonna elanikud või inimesed, kes käivad lähedal piirkonnas tööl.

Igal nädalal 2 h käib koos aia koristamise grupp. kes korrastab, korjab prügi, rohib ja istutab. Ning veel on regulaarsed pühapäevased tööpäevad suve alguses, kus tehakse raskemini teostatavaid ülesandeid.

Mina sattusin parki külastama mai lõpus 2013 a kevadel, siis käisid aias renoveerimistööd ning aed oli tegelikult ajutiselt külalistele suletud. Samal ajal käis ka kevadine suurkoristus peenardes. Kuid aednik oli kohal, parasjagu tööhoos, ning oli nii lahke, lubades mind sisse ja tutvustades oma valdusi. Lisaks oli aias nokitsemas üks vabatahtlik eestvedaja – kunstnik Jane Palm-Gold. Temaga koos sain teha ekskursiooni erinevatesse aia soppidesse ja kuulsin paiga sünnilugu.

Aednik Chris Raeburn ja vabatahtlik Jane Palm-Gold

Mida nad siis rääkisid ?

Varasemalt olidsellel maalal äri- ja elumajad. 2 maailmasõja ajal said osad hooned pommitamisel suuri kahjustusi. Hiljem kasutati seda ala parkimisplatsina kuni 1984 aastani, kui avati The Phoenix Garden.

Aed koosneb mitmetest erineva meeleolu ja tingimustega osadest ning on suurepärane koht, kus istuda ja võibleibu süüa, lobiseda või niisama puhata. Seal elab märkimisväärne hulk metsiku looduse elanikke – liblikaid, mesilasi, linde ja ka West Endi ainukesed konnad.
Aia eest hoolitsetakse kasutades säästvaid tehnoloogiaid ja uudset lähenemist elusloodusega alale. Kasvatatakse taimi, mis kasvavad kuivades tingimustes ja võimalikult palju erinevaid liike, et luua palju erinevaid elupaiku. Ei kasutata mürke umbrohu-, ega kahjuritõrjeks, kunstväetisi.
Sageli küsitakse neilt, et kuidas on võimalik et kõik kasvab nii hästi ning arvatavasti see kõik nõuab rasket tööd. Tegelikkus on aga selline, et alati peab meeles pidama, et taimed ise soovivad kasvada.
Kõik aiad peaksid olema loomulikult madalate kuludega ja muretud hooldada.

pingi jalad on tehtud pinnasest leitud ehitusmaterjalist

Kõige selle tõttu viljeletakse seal aias järgmisi põhimõtteid:
Kehtestatud on reeglid:
Seal aias ei ole umbrohtu, seal ei ole kahjureid, ei ole vajadust vee järele, seal puuduvad jäätmed. On looduslik aed, mis vajab aastaringselt minimaalselt sekkumist.

Kuidas nad vähese vaevaga seda aeda peavad?

Aias on vaid õhuke kiht mulda mis muutub suvel väga kuivaks Paljud taimed mis kuiva aiaosasse kasvama on valitud, on looduslikult väga kuiva suvega piirkondadest ja neil ei ole suvel vett kasvamiseks vaja. Kõik istutustööd viiakse läbi sügisel, kui pinnas on niiske ning istutusauku lisatakse head mulda, et taimed saaksid hea kasvustardi ja selleks ajaks kui uus põuaperiood saabub on juured juba ennast sügavale ajanud.

Sügav kastmine.
Uusi taimi kastetakse esimesel aastal kord kuus aga põhjalikult. See julgustab taimi kasvatama juuri sügavamale, elades nii üle rasked ja kuivad ajad. Regulaarne ja tihe kastmine soodustaks pinnapealsete juurte kasvatamist ning siis ei ole kuivaga niiskust kuskilt võtta.

Metsiku looduse soodustamine.
Aiad mis on liiga korralikud ja puhtad ei leia kasutust eluslooduse poolt. Seal otsustati, et toetatakse võimalikult mitmekesist elusloodust. Kasvatatakse võimalikult palju erinevaid liike, et kogu aeg midagi õitseks või ajaks värskeid uusi lehti. Looduslikud liigid kombineeritakse koos usaldusväärsete aretatud ilutaimedega, nii pikendatakse hooaega ja aed näeb alati hea välja. Linnud, konnad ja putukad ei hooli, kust taimed originaalis pärist on. Mõned loomad armastavad valgust ja mõned varju, seega on vaja nii avatud päikselisi alasid, kui ka tihedamaid ja varjulisi. Vesi on toob alati eluslooduse aeda. Aias on kolm tiiki, mis on kõik koduks kaladele, konnadele, putukatele. Veel kasutatakse palju vanu anumaid, kus vesi saab soojeneda ja on kuumadel päevadel vajalikud putukatele ja mesilastele.

Lagunemine ja toitained.
Toitelemendid on väga tähtsad elusloodusele. Paljud aiad ja pargid on liiga korralikud – koos langenud lehtedega ja okstega visatakse ära toitained ja elupaigad. Seal pargis kasutatakse iga surnud taime, et luua elupaiku. Lehed ja oksad on töötlemiseks tuhandetele ussidele, nälkjatele ja tigudele, kes parandavad pinnast taimede kasvatamiseks ja linnud saavad jahti pidada selgrootututele.
Aias on kolm suurt komporśtikonteinerit roheliste jäätmete jaoks. Samuti on aias täiesti puutumata alad – turvalised peaspaigad lindudele ja ämblikutele, pesakastid lindudele. Puutumata alades kasvatatakse okkalisi ja raskesti ligipääsetavaid taimede gruppe, et luua lindudele rahulikke alasid kaitseks inimeste ja kasside eest.
Tagagaias on piiratud looduskaitseala, mis on avalikkusele suletud ja seal elavad linnud.

Aia kompostihoidla

Taimestus.
Aias kasvatatakse laia valikut taimi – nii kultuursorte kui looduslikke liike ning aed õitseb kogu aasta vältel.
Kõik taimed on õnnelikud kasvutingimuste üle – need kellele tingimused ei sobi ja ellu ei jää, ei ole selle aia jaoks. Kaotustest õpitakse ja lihtsalt täidetakse augud peenardes, proovides midagi muud. Kõik taimed on hea põuataluvusega, kuigi mõned võivad kannatada eriti kuivadel aastatel, kuid nad kosuvad tingimuste paranedes.

AIAS PUUDUVAD KAHJURID
Aed on koduks lugematutele selgrootutele. Kõik nad tahavad süüa, mõned neist söövad taimi, mõned teisi kahjureid, kuid kõigil on seal kodu ja pestitsiide ei kasutata kunagi.

Otsustamine, et aias ei ole kahjureid andis neile vabaduse nautida kõiki liike ja teha aed kõigile koduks. Mõned taimed küll on veidi kahjustatud, kuid seal ei otsita täiuslikkust õites ja lehtedes kuid elust tühjas aias. Tahetakse aeda, mis on elus koos putukate tegutsemisega. Hoitakse looduslikku tasakaalu, et kõikide probleemidega hakkama saada. Vahel võtab tasakaalu leidmine aega ja on silmale nähtav. Eriti pärast varakevadist plahvatuslikku lehetäide saabumist, kuid paari nädala pärast probleem kaob. Mõne aja pärast ilmuvad nende looduslikud vaenlased: lepatriinud, sirelased, kiilassilmad ja sipelgad ning tasakaal saabub jälle. See lihtsalt nõuab kannatust – seni vaadatakse mõnda aega teisele poole ja ei muretseta.

Teod ja nälkjad – nende pärast ei muretseta…nad on looduslik umbrohutõrje, ilma nendeta mattuks aed võililledesse. Põhiliselt söövad nad surnud materjali, kuigi noori taimi võivad nad kahjustada Noored taimed kasvatatakse pottides suuremaks ja tugevamaks, nii, et nad enam ei maitse nii väga ja peavad paremini vastu. Loomulikult vahest süüakse palju ära, kuid selline on aiandus, mõned taimed lihtsalt on maitsvad ja mahlased, kuid siis neid lihtsalt ei kasvatata seal aias.

Liiliakuked
Täiskasvanud isendid korjatakse ära. Seal on oma nipp. Kui putukad näevad, et korjate neid, siis nad kukutavad end maapinnale. Hea on taime alla panna veekaus, siis nad pudenevad sinna sisse. See ei aita neist täiesti vabaneda, kuid hoiab arvukuse kontrolli all.

AIAS EI OLE UMBROHTU
Umbrohtude hävitamiseks ei kasutata herbitsiide. Kasutatakse tehnikaid, mis tagavad tasakaalu.

Muld on täis kõikvõimalikke seemneid mis ootavad oma võimalust kasvada. Selleks on vaja valgust. Probleem on väiksem, kui neid hoida pimedas. Selleks võimalusel aias ei kaevata, vaid umbrohi lihtsalt tõmmatakse regulaarselt välja, seda niimoodi nõrgendades. Kaevamine ainult avab tee mullas pesitsevatele seemnetele.
Mõned eriti elujõulised taimed on problemaatilised oma nõrgemakasvuliste naabrite suhtes.
Seega tuleb istutada lähestikku kokku jõuliselt levivad taimed ja omavahel kokku nõrgemakasvulised taimed. Nii käib võitlus, kuid võitjaid ei ole- kõik kasvavad koos.

Mõned eriti jõuliselt levivad ronitaimed lõigatakse igal sügisel maha, nii nad lihtsalt peavad alustama oma kasvamist kevadel algusest.

Väga elujõulisi taimi ja umbrohtude seemneid ei visata kompostrisse, kuna siis need levivad edasi mullaga millega multšitakse.

Kasutatakse ka märga kompostimist. Kõik umbrohuseemnetega õisikud lisatakse suurde veetünni, kus nad mädanevad. See tapab seemned, mis saab peale paari kuud lisada turvaliselt komposti hulka. See võib levitada haisu, kuid sobib kõikide invasiivsete taimede seemnete ja juurte hävitamiseks.

AIAS EI OLE PRÜGI.
Kõik aia rohelised jäätmed kasutatakse ära kohapeal – midagi ei ole lahkunud aiast juba 9 aasta jooksul. Nende arvates oleks hull, kui visata ära kõik toitained, mis on lehtedes ja okstes, kui seda võib kasutada edukaks taimekasvatuseks.
Roheline materjal komposteeritakse 3 suures hoidlas. Komposti tehakse 6- 9 m2 ühe hooaja jooksul ja see kasutatakse kõik ära mulla toitmiseks. Ei kasutata kunstväetisi – kompost tagab kõik taimede toiduvajadused.
Oksjäägid peenestatakse, lisatakse komposti või kasutatakse elupaikade loomiseks aias.
Pargialal on selle koha ajaloo tõttu hulgaliselt killsutikku või kiviseid jäätmeid, mis kõik võib istutustööde ajal välja tulla – kõik praht kasutatakse kohapeal parandustöödeks või ehitatakse elupaiku putukatele.

Harleyford-road-community-garden.

Selle mõnusa paiga avastasime Londonis ringi tiirutades juhuslikult tara peal silti märgates. Aed oli hästi sopiline varjupaik paljude erinevate kujundustega osadega. Tore paik puhkamiseks ja linnamürast eraldumiseks.Olemas on aiaruumid lastele mängimiseks, pikniku pidamiseks, lõkke tegemiseks, väike veekogu ja alad päikese käes või varjus istumiseks. Kasvuhoone ja peenrad maistetaimede ja köögiljadega. Mosaiigist kõnniteed tegid radadel uudistamise põnevaks.

Kogukonnaaed on loodud 1984 aastal ja kohalikud elanikud hakkasid sellel mahajäetud maalapil kasvatama köögivilja. Hiljem sai sellest ametlikult kogukonnaaed. Aed sai ümberkujundatud 1986 kuni 1988 aastatel ning hooldatakse lähedal elavate kohalike elanike poolt.. Aias on miksitud metsikuid ja kujundatud alasid ja see on ainuke ümbruskonnas olev looduslik paik.

http://www.ovalpartnership.org.uk

Mosaiikplaadid aiateede sees lisavad põnevust

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.