• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: Reis

Uisujää Soomaal Tõravere luhal 18.12.2016

detsember 18, 2016   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Kogu uisutatava luha pikkus oli umbes 4 kilomeetrit ja tagumisse otsa jõudmine oli näiliselt üsna kiire – kõik on ju nii põnev ja siis ei märka aega.

Tagapool hakkas üleujutus vähenema ja sõita sai rohututtide vahel.

Ettevaatiku pilku oli vaja vaid elektrikarjuse traatide suhtes. Suvest olid jäänud mitmesse kohta elektrikarjuse aiad. Need on üsna loodusega ühte värvi ja hooga  sisse sõites võib asi päris valusalt lõppeda.

Esimese hooga ei saanud kuidagi jääpinna pealt aru, kas tegemist on lahtise veega või  hoopis jääga. Hiljem selgus, et tegelikult siiski olid kõik kohad jääs. Nii need, mis nägid välja nagu voolav vesi ja ka need, kus tundus, et on ihtsalt augu koht. Kogu jää oli täis erinevaid mustreid ja jäätunud loodus liikumist tähistavaid kujundeid.

Järgmise pildi peal tundub, nagu seisaksime lahtise veega jõe kaldal. Aga jõekujuline moodustis oli täiesti jääs ja jõge seal koha peal üldsegi ei ole. 

Kui kogu päev oli sombune ja imeõrna uduvihmane – siis päeva õhtusse hiilides saabus valge udu, mis tegi õhu piimjaks ja müstiliseks. 

Kogu jää oli sile nagu klaas ja nägi välja nagu vesi. Pidin ennast kogu aeg mõttes veenma, et mu silmad ja taju petavad mind, sest pilt oli nii reaalne nagu laiutaks kõikjal vesi. Seega siiski täiega ebaraalne :) Aeg-ajalt siiski sundis mõistus mind mu taju kontrollima kepiga jääd toksides…kuid alati osutus kaotajaks taju ja jalge all oli ikkagi jää.

Ja taju ütles, et ma uisutan vee peal :)

Seega me satume segadusse, kui midagi ei vasta sellele, mida me oleme harjunud nägema. Aga see ajas elevile ja kohati tundsin end nagu Alice imedemaal.  

Lõunane tankimine.  Järgmisel pildidl on nüüd lahtise jõe koht ja selja taga on päriselt lahtise veega jõgi. 

Kui plaanid ise looduslikule jääle uisutama minna, siis võta kaasa sõber ja tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et uisutamine oleks turvaline.

Kogu teema on hästi kokku võtnud suure kogemusega talviste matkade korraldaja 360 kraadi ja kirjutanud oma blogis Matkauisutamise turvalisusest. Vaata järgi.

Aiamood Prantsusmaal.

detsember 30, 2011   Evely   2 kommentaari
Pin It!

Foto: Evely KarvakRahvusvaheline aiakujundusfestival Prantsusmaal,

Chamount– sur Loire, Des jardins en partage (‘Community gardens’)

Kas rahvale avatud aed, meil siis enamasti linnapark, peaks olema ka rahvalik? Aga milleks end stampidega koormata! Prantslased pakuvad sellessegi keskkonda hoopis moodsaid mõtteid ja espriid.

Suviti toimub Prantsusmaal Loire jõe kaldal ajaloolises lossis aiakujundusfestival, kus saab nautida fotograafide, kunstnike ja maastikuarhitektide ideid ja mõtteid kogu maailmast. Festivalürituste programm on mitmekesine ja näitused on avatud aprillist oktoobrini. Kõik väljapanekud on tugevalt seotud aasta teemaga. Aiakujunduse poolelt on vaatamiseks 25 näidisaeda. 2008 aasta teema oli ”Des jardins en partage”- see tähendab kogukondlikku, aeda, avalikku aeda. Ajalooliselt on sellised aiad kuulunud rohkem töölisklassile, kes said leevendada toidunappust rasketel aegadel. Aed oli ka ühistegevuse koht, kus võis unistada paremast maailmast. Tänapäeva väljakutseteks on linnainimestele kättesaadav aed, ühtlasi keskkonna bioloogiline mitmekesisus. Aed on koht jagamiseks, teadmiste ja kogemuste edasiandmiseks, aga ka üks nendest haruldastest paikadest, kus mõtted ja tegevused saavad mitmekordistatud. Aias on peidus tuleviku võtmed.

Pariisi aed.

Meli Melo

See aed on ääretult pika hobuserauakujulise lauaga köögiviljaaed, kus ülestikku kattuvad kahe raamistiku mustrid. Maapinnal on aed jaotatud ruudustikeks külvatud kultuuride järgi, teine- veidi kõrgem tasapind on peenest metallsõrestikust ja pikast metallauast- nagu Pariisi kohvikutes. Lauale on antud mitmeid funktsioone. Ümbritsevad väikesed haritud maatükid sümboliseerivad kosmopoliitset kultuuri linnades- taimed on kohalikud ja ka kaugemast kliimast, vanad ning taasleitud liigid, uued ja moodsad köögiviljad.

Metallvõrgustik, mis asetseb maapinna kohal – katab kogu aeda, on värvitud punaseks ja toestab taimi. Maa tasapinnal on kogu aed jaotatud samuti ruudustikeks- taimedest, erinevatest konteineritest ja jalgraja motiividest ruudustik. Pikk metallist lett on omamoodi Pariisi kohvikute sümbol. Mustrite loomiseks ja taimenimede märkimiseks on kasutatud purgikaasi. Laua kõrval olevast kõrge servaga tiigist saavad vett sõela sisse kasvama pandud kõrrelised.

„Viis ühe jaoks“.

Belgia arhitektid ja maastikumaalijad, Virginie Pigeon ja Sebastian Ochej

Puitlaudadest käigurajad jagavad aia viieks erinevaks alaks, kus kasvavad erinevat värvi taimed – püsikud, muru, üheaastased taimed ja maitsetaimed. Teeradasid lõpetavad peeglid, mis peegeldavad eelnevat jagatud ruumi ja kordavad elamust, muljet, värve. Teeraja lõpus, peeglite taga, jalgteed koonduvad –muutuvad istmeteks ning ka taimed segunevad. Jagatud aed muutub siin jagamatuksühenduskohaks ja kohtumispaigaks. Eestpoolt vaadates korduvad peeglites tugevate toonidega taimegrupid. Vaheseinte taha tekivad intiimsemad poolvarjatud istumiskohad suhtlemiseks.

Prügikasti aed.

Christine ja Michel Pena

Maastikuarhitektid tunnevad muret keskonna pärast, mille eest peaksid hoolt kandma kõik inimesed. Aed loodi lähtudes raiskamisest, õigemini küll selle vältimisest. Aia rajamisel kasutati vaid teistest festivali aedadest ülejäävat materjali, mis on kas laiaks litsutud, tükkideks rebitud või kokku surutud. Sellest valmistati täiesti kasutatav aiamööbel, teerajad, varikatused. Osa taimset jääki leidis koha kompostikastis – seemnetest kasvavad siin sügiseks kõrvitsad.

Lyoni aed.

Lyoni linn ja botaanikaaed.

Lavastatud nagu mõistujutt, meenutab see aed ka fakti, et botaanikaaiad on kohad, kus tegeletakse taimede uurimise ja introdutseerimisega. Siin leidub nii botaanilisi liike, kui ka aianduslikke sorte. Aed kutsub külastajaid merereisile, et täiustada botaanikaaia kollektsiooni. Metallist poolkera platsi keskel sümboliseerib laeva, mis sisaldab taimekollektsiooni. Taimed sõuavad suures hõbedases paadis ülel klaasikildudest mere täiustama botaanikaaia kollektsiooni teises maailmanurgas…See aed on austusavaldus taimedele ja ka taimemaailma avastavatele inimestele.

Täiuslikkus.

Prantsuse arhitektid Jean- Noel Caillaud , Pierre Navarra, Emmanuel Sorin, Guillaume Surget

Aed on rajatud otsekui kummardusega esivanematele, kes on läbi aegade hoidnud ja kogunud mõtteid ja teadmisi. Aed on jagatud neljaks siseõueks ja terrassideks, mis on igaüks teadmiste, muljete ja kogemuste vahetuskohaks erinevate põlvkondade, naabrite ja sõprade vahel. Aia keskmeks on kööki ümbritsev ala koos vana oliivipuuga. Vaheseinana kulgeb punasest savist paks sein, milles on rohkem, kui 220 perekonna retseptidega hoidistepurki. ‘Täiuslikkus’ on ühtlasi tulemus mõtete ja maitsete, välise ja sisemise vahel.

Liigid…!

Kujundanud Prantsuse ja Hispaania arhitektid ja maastikukunstnikud Pierre Alexandre Cochez, Benoit Faure, Mathilde Felix- Faure, Frederic Guillaud, Jean Charles Liddell, Sylvian Boue.

Kaks aeda on ülimalt kontrastsed- väga roheline ja väga kuiv ala peavad peegeldama kogu maailma maastike mitmekesisust. Kaht aiaosa eraldab peegeldavatest plastribadest paks vahesein, kus mängivad paksus, peegeldus ja läbipaistvus. Läbipaistvus sümboliseerib jagatud ja jaotatud ruumi – paika kohtumisteks, mõttevahetusteks, muutusteks. Põneva kujuga pingid soosivad istumist paariti ja sunnivad suhtlema.

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodu ja Aed” 2009 aasta juunis.  Ja käidud Prantsusmaa messil juba aastal 2008 aga seal ning teistes Prantsusmaa paikades kogetu oli veidi ajatu iseloomuga ning  mulle väga südamelähedane.

Kindlasti on edaspidi plaanis veel teha mõni tagasivaade sellel reisil nähtule… see oli lihtsalt nii inspireeriv.





Londoni kogukonnaaiad seovad inimesi

aprill 20, 2015   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Aiakujundus. The Phoenix Garden London_00009

Loodussõbralikud kogukonnaaiad Londonis.

Eestis kogub hoogu kogukonniti tegutsemine ja kogukonnaaiad on populaarne teema maailmas juba pikka aega. Ühine huvi lähendab inimesi ning kodukandi parema toimimise nimel ollakse heameelega nõus kogunema ja aega panustama. Kogukonnaaed on aed, mida majandab kogukond ühiselt. See toob kokku inimesi, tugevdab piirkonnas elavate inimeste vahelisi sidemeid, annab võimaluse linnaümbrust oma kätega muuta ning tutvustab avalikus ruumis aiandust.

Mõned kogukonnaaiad on sellised, kus kasvatatakse ühiselt toitu, teised on pargilaadsed ja pakuvad mõnusat rohelist paika vaba aja veetmiseks. Väga levinud on kogukonnaaiad Pariisis, Londonis, Berliinis, Lissabonis, New Yorgis. Saksamaal ja Portugalis on ühisaiad tihti linnaparkide osad.
Tallinnas on tuttavad nimed Telliskivi Loomelinnaku linnaaed ja Uue Maailma Aed. Viimane on kuuldavasti küll sel hooajal puhkusel, kuna piirkonnas on soojatorustike rekonstrueerimistööd. Tartu Maheaed haldab mitmeid kogukonnaaedu Tartus, ja need on köögiviljakasvatusega tegelevad aiad, mis võimaldavad kohalikel taimi kasvatada ja lasteaialastel ning kooliõpilastel aiatööga tutvuda.

Londonis asub üks päris kuulus kogukonnaaed The Phoenix Garden.
See tore park äratas huvi ka oma keskkonnasõbralike ideede poolest asudes täiesti keset maailmalinna. Paljud seal aias kasutatavad nipid võiksid kuuluda ka koduaiapidaja tegutsemiste arsenali hulka.

Aiakujundus. The Phoenix Garden London_00007

The Phoenix Garden asub Londonis West Endi südames. Aed tegutseb heategevuslike annetuste toel. Eesmärgiks on luua paremad puhkusetingimused kohalikele elanikele ning läheduses töötavatele inimestele, säilitada ja soodustada sobivaid elupaiku elusloodusele. www.thephoenixgarden.org

Aed on manageeritud vabatahtlike poolt, seal organiseeritakse programme ja üritusi, kogukonna pidusid, heategevusüritusi, aiandusüritusi ja workshoppe terve aasta vältel. Aeda on võimalik rentida ürituste tarbeks ja pildistamisteks. The Phoenix Garden on avatud aastaringselt iga päev.
Kuuel aastal on aed võitnud esimesel koha Best Environmental Garden – Camden in Bloom võistlustel.

Seal on ainult üks palgaline töötaja – aednik Chris Raeburn, kes on tegutsenud seal juba üle 10 aasta. Kuid ka tema ei ole igapäevaselt tööl, vaid hoolitseb aia eest hooaja alguses ja aitab läbi viia suuremaid muudatuste projekte. Tööd seal aias teeb ta umbes paari kuu jooksul aastas.
Chris on töötanud paljudes kogukonna organisatsioonides üle maailma ning õppinud Fine Art Chelsea Kunstikoolis ning tal on laialdased teadmised taimede, eluslooduse ja loodusssõbraliku paiga rajamiseks ja hoolduseks.
Põhiliselt töötavad aias vabatahtlikena kohalikud aiahuvilised ümbruskonna elanikud või inimesed, kes käivad lähedal piirkonnas tööl.

Igal nädalal 2 h käib koos aia koristamise grupp. kes korrastab, korjab prügi, rohib ja istutab. Ning veel on regulaarsed pühapäevased tööpäevad suve alguses, kus tehakse raskemini teostatavaid ülesandeid.

Mina sattusin parki külastama mai lõpus 2013 a kevadel, siis käisid aias renoveerimistööd ning aed oli tegelikult ajutiselt külalistele suletud. Samal ajal käis ka kevadine suurkoristus peenardes. Kuid aednik oli kohal, parasjagu tööhoos, ning oli nii lahke, lubades mind sisse ja tutvustades oma valdusi. Lisaks oli aias nokitsemas üks vabatahtlik eestvedaja – kunstnik Jane Palm-Gold. Temaga koos sain teha ekskursiooni erinevatesse aia soppidesse ja kuulsin paiga sünnilugu.

Aiakujundus. The Phoenix Garden London_00011

Aednik Chris Raeburn ja vabatahtlik Jane Palm-Gold

Mida nad siis rääkisid ?

Varasemalt olidsellel maalal äri- ja elumajad. 2 maailmasõja ajal said osad hooned pommitamisel suuri kahjustusi. Hiljem kasutati seda ala parkimisplatsina kuni 1984 aastani, kui avati The Phoenix Garden.

Aed koosneb mitmetest erineva meeleolu ja tingimustega osadest ning on suurepärane koht, kus istuda ja võibleibu süüa, lobiseda või niisama puhata. Seal elab märkimisväärne hulk metsiku looduse elanikke – liblikaid, mesilasi, linde ja ka West Endi ainukesed konnad.
Aia eest hoolitsetakse kasutades säästvaid tehnoloogiaid ja uudset lähenemist elusloodusega alale. Kasvatatakse taimi, mis kasvavad kuivades tingimustes ja võimalikult palju erinevaid liike, et luua palju erinevaid elupaiku. Ei kasutata mürke umbrohu-, ega kahjuritõrjeks, kunstväetisi.
Sageli küsitakse neilt, et kuidas on võimalik et kõik kasvab nii hästi ning arvatavasti see kõik nõuab rasket tööd. Tegelikkus on aga selline, et alati peab meeles pidama, et taimed ise soovivad kasvada.
Kõik aiad peaksid olema loomulikult madalate kuludega ja muretud hooldada.

Aiakujundus. The Phoenix Garden London_00005

pingi jalad on tehtud pinnasest leitud ehitusmaterjalist

Kõige selle tõttu viljeletakse seal aias järgmisi põhimõtteid:
Kehtestatud on reeglid:
Seal aias ei ole umbrohtu, seal ei ole kahjureid, ei ole vajadust vee järele, seal puuduvad jäätmed. On looduslik aed, mis vajab aastaringselt minimaalselt sekkumist.

Kuidas nad vähese vaevaga seda aeda peavad?

Aias on vaid õhuke kiht mulda mis muutub suvel väga kuivaks Paljud taimed mis kuiva aiaosasse kasvama on valitud, on looduslikult väga kuiva suvega piirkondadest ja neil ei ole suvel vett kasvamiseks vaja. Kõik istutustööd viiakse läbi sügisel, kui pinnas on niiske ning istutusauku lisatakse head mulda, et taimed saaksid hea kasvustardi ja selleks ajaks kui uus põuaperiood saabub on juured juba ennast sügavale ajanud.

Sügav kastmine.
Uusi taimi kastetakse esimesel aastal kord kuus aga põhjalikult. See julgustab taimi kasvatama juuri sügavamale, elades nii üle rasked ja kuivad ajad. Regulaarne ja tihe kastmine soodustaks pinnapealsete juurte kasvatamist ning siis ei ole kuivaga niiskust kuskilt võtta.

Metsiku looduse soodustamine.
Aiad mis on liiga korralikud ja puhtad ei leia kasutust eluslooduse poolt. Seal otsustati, et toetatakse võimalikult mitmekesist elusloodust. Kasvatatakse võimalikult palju erinevaid liike, et kogu aeg midagi õitseks või ajaks värskeid uusi lehti. Looduslikud liigid kombineeritakse koos usaldusväärsete aretatud ilutaimedega, nii pikendatakse hooaega ja aed näeb alati hea välja. Linnud, konnad ja putukad ei hooli, kust taimed originaalis pärist on. Mõned loomad armastavad valgust ja mõned varju, seega on vaja nii avatud päikselisi alasid, kui ka tihedamaid ja varjulisi. Vesi on toob alati eluslooduse aeda. Aias on kolm tiiki, mis on kõik koduks kaladele, konnadele, putukatele. Veel kasutatakse palju vanu anumaid, kus vesi saab soojeneda ja on kuumadel päevadel vajalikud putukatele ja mesilastele.

Lagunemine ja toitained.
Toitelemendid on väga tähtsad elusloodusele. Paljud aiad ja pargid on liiga korralikud – koos langenud lehtedega ja okstega visatakse ära toitained ja elupaigad. Seal pargis kasutatakse iga surnud taime, et luua elupaiku. Lehed ja oksad on töötlemiseks tuhandetele ussidele, nälkjatele ja tigudele, kes parandavad pinnast taimede kasvatamiseks ja linnud saavad jahti pidada selgrootututele.
Aias on kolm suurt komporśtikonteinerit roheliste jäätmete jaoks. Samuti on aias täiesti puutumata alad – turvalised peaspaigad lindudele ja ämblikutele, pesakastid lindudele. Puutumata alades kasvatatakse okkalisi ja raskesti ligipääsetavaid taimede gruppe, et luua lindudele rahulikke alasid kaitseks inimeste ja kasside eest.
Tagagaias on piiratud looduskaitseala, mis on avalikkusele suletud ja seal elavad linnud.

Aiakujundus. The Phoenix Garden London_00006

Aia kompostihoidla

Taimestus.
Aias kasvatatakse laia valikut taimi – nii kultuursorte kui looduslikke liike ning aed õitseb kogu aasta vältel.
Kõik taimed on õnnelikud kasvutingimuste üle – need kellele tingimused ei sobi ja ellu ei jää, ei ole selle aia jaoks. Kaotustest õpitakse ja lihtsalt täidetakse augud peenardes, proovides midagi muud. Kõik taimed on hea põuataluvusega, kuigi mõned võivad kannatada eriti kuivadel aastatel, kuid nad kosuvad tingimuste paranedes.

AIAS PUUDUVAD KAHJURID
Aed on koduks lugematutele selgrootutele. Kõik nad tahavad süüa, mõned neist söövad taimi, mõned teisi kahjureid, kuid kõigil on seal kodu ja pestitsiide ei kasutata kunagi.

Otsustamine, et aias ei ole kahjureid andis neile vabaduse nautida kõiki liike ja teha aed kõigile koduks. Mõned taimed küll on veidi kahjustatud, kuid seal ei otsita täiuslikkust õites ja lehtedes kuid elust tühjas aias. Tahetakse aeda, mis on elus koos putukate tegutsemisega. Hoitakse looduslikku tasakaalu, et kõikide probleemidega hakkama saada. Vahel võtab tasakaalu leidmine aega ja on silmale nähtav. Eriti pärast varakevadist plahvatuslikku lehetäide saabumist, kuid paari nädala pärast probleem kaob. Mõne aja pärast ilmuvad nende looduslikud vaenlased: lepatriinud, sirelased, kiilassilmad ja sipelgad ning tasakaal saabub jälle. See lihtsalt nõuab kannatust – seni vaadatakse mõnda aega teisele poole ja ei muretseta.

Teod ja nälkjad – nende pärast ei muretseta…nad on looduslik umbrohutõrje, ilma nendeta mattuks aed võililledesse. Põhiliselt söövad nad surnud materjali, kuigi noori taimi võivad nad kahjustada Noored taimed kasvatatakse pottides suuremaks ja tugevamaks, nii, et nad enam ei maitse nii väga ja peavad paremini vastu. Loomulikult vahest süüakse palju ära, kuid selline on aiandus, mõned taimed lihtsalt on maitsvad ja mahlased, kuid siis neid lihtsalt ei kasvatata seal aias.

Liiliakuked
Täiskasvanud isendid korjatakse ära. Seal on oma nipp. Kui putukad näevad, et korjate neid, siis nad kukutavad end maapinnale. Hea on taime alla panna veekaus, siis nad pudenevad sinna sisse. See ei aita neist täiesti vabaneda, kuid hoiab arvukuse kontrolli all.

AIAS EI OLE UMBROHTU
Umbrohtude hävitamiseks ei kasutata herbitsiide. Kasutatakse tehnikaid, mis tagavad tasakaalu.

Muld on täis kõikvõimalikke seemneid mis ootavad oma võimalust kasvada. Selleks on vaja valgust. Probleem on väiksem, kui neid hoida pimedas. Selleks võimalusel aias ei kaevata, vaid umbrohi lihtsalt tõmmatakse regulaarselt välja, seda niimoodi nõrgendades. Kaevamine ainult avab tee mullas pesitsevatele seemnetele.
Mõned eriti elujõulised taimed on problemaatilised oma nõrgemakasvuliste naabrite suhtes.
Seega tuleb istutada lähestikku kokku jõuliselt levivad taimed ja omavahel kokku nõrgemakasvulised taimed. Nii käib võitlus, kuid võitjaid ei ole- kõik kasvavad koos.

Mõned eriti jõuliselt levivad ronitaimed lõigatakse igal sügisel maha, nii nad lihtsalt peavad alustama oma kasvamist kevadel algusest.

Väga elujõulisi taimi ja umbrohtude seemneid ei visata kompostrisse, kuna siis need levivad edasi mullaga millega multšitakse.

Kasutatakse ka märga kompostimist. Kõik umbrohuseemnetega õisikud lisatakse suurde veetünni, kus nad mädanevad. See tapab seemned, mis saab peale paari kuud lisada turvaliselt komposti hulka. See võib levitada haisu, kuid sobib kõikide invasiivsete taimede seemnete ja juurte hävitamiseks.

AIAS EI OLE PRÜGI.
Kõik aia rohelised jäätmed kasutatakse ära kohapeal – midagi ei ole lahkunud aiast juba 9 aasta jooksul. Nende arvates oleks hull, kui visata ära kõik toitained, mis on lehtedes ja okstes, kui seda võib kasutada edukaks taimekasvatuseks.
Roheline materjal komposteeritakse 3 suures hoidlas. Komposti tehakse 6- 9 m2 ühe hooaja jooksul ja see kasutatakse kõik ära mulla toitmiseks. Ei kasutata kunstväetisi – kompost tagab kõik taimede toiduvajadused.
Oksjäägid peenestatakse, lisatakse komposti või kasutatakse elupaikade loomiseks aias.
Pargialal on selle koha ajaloo tõttu hulgaliselt killsutikku või kiviseid jäätmeid, mis kõik võib istutustööde ajal välja tulla – kõik praht kasutatakse kohapeal parandustöödeks või ehitatakse elupaiku putukatele.

istutused on ülitihedad ja ülevoolavalt lopsakad. Nii ei saa umbrohi võimust võtta
istutused on ülitihedad ja ülevoolavalt lopsakad. Nii ei saa umbrohi võimust võtta
istutused on ülitihedad ja ülevoolavalt lopsakad. Nii ei saa umbrohi võimust võtta

istutused on ülitihedad ja ülevoolavalt lopsakad. Nii ei saa umbrohi võimust võtta

Harleyford-road-community-garden.

Selle mõnusa paiga avastasime Londonis ringi tiirutades juhuslikult tara peal silti märgates. Aed oli hästi sopiline varjupaik paljude erinevate kujundustega osadega. Tore paik puhkamiseks ja linnamürast eraldumiseks.Olemas on aiaruumid lastele mängimiseks, pikniku pidamiseks, lõkke tegemiseks, väike veekogu ja alad päikese käes või varjus istumiseks. Kasvuhoone ja peenrad maistetaimede ja köögiljadega. Mosaiigist kõnniteed tegid radadel uudistamise põnevaks.

Aiakujundus.Harleyford-garden-London_00001

Kogukonnaaed on loodud 1984 aastal ja kohalikud elanikud hakkasid sellel mahajäetud maalapil kasvatama köögivilja. Hiljem sai sellest ametlikult kogukonnaaed. Aed sai ümberkujundatud 1986 kuni 1988 aastatel ning hooldatakse lähedal elavate kohalike elanike poolt.. Aias on miksitud metsikuid ja kujundatud alasid ja see on ainuke ümbruskonnas olev looduslik paik.

http://www.ovalpartnership.org.uk

Aiakujundus.Harleyford-garden-London_00003

Mosaiikplaadid aiateede sees lisavad põnevust

Kohe tänava kõrval aia taga ongi rahulik, metsik ja lopsakas aed.
Mosaiikplaadid aiateede sees lisavad põnevust
lõkketegemise koht aias

värav aeda elumajade vahelt
veesilma äärne puhkekoht

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.

Uisumatk Puise ninast

veebruar 14, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Uisumatkad. Väinameri_00014

Sellist võimalust, et uisujää kohe mitu nädalat järjest Eestimaal olemas on – seda ei saa kohe kuidagi kasutamata jätta. Niisiis – seljakott varuriiete ja jäänaasklitega seisab nagunii pakitult nurgas – vaja ainult  järjekordne sileda uisujääga koht välja nuputada. Seekord siis Väinamerele ( 20.01.2013). Puise Nina asub Lääne maakonnas, Matsalu lahe põhjakaldal poolsaare tipus.

Jää oli täiesti olemas. Kohati tuisuvaaludega, kuid slaalomisõit pidi osavaks tegema. Ja päeva lõpuks tuli pilve tagant päike ka välja. See on merejää peal eriline, seda tunnet  peab kogema. Lõputus vaikuses ja üleni valges lõpmatuses…soojad päikesekiired ja sinine taevas…

Uisumatkad. Väinameri_00017

PS! Enne kui jää peale lähed…

Looduslikul veekogul uisutades peab kindlasti meeles pidama ohutusnõudeid. Kui plaanid jääle uisutama minna, siis alati kontrolli jää paksust, võta kaasa ohutusvarustus ja hea sõber. Kaela jäänaasklid ja selga kott veekindlalt pakitud varuriietega. Jää ohutusest pikemalt ja põhjalikumalt on kirjutanud ka kogemustega jääl seiklejad portaalides seikleja.com ja 360kraadi.




Uisumatk Saunja lahel

veebruar 12, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Talvematkad. Uisutamas Saunja lahel_00008

Aasta alguse sulailmad sulatasid üles jääpealse lumekihi ja öised päris kibedad külmad tegid oma töö ning suured liuväljad said avatuks.  Kalda äärest oli veidi raske jää peale pääseda, kuid edasi juba jää paks ja korralik: ca 20 cm. Nii, et libiseda võis julgelt ja Jaanuari alguse pühapäevane uisutiir sai päris korralik, Kogu Saunja laht oli jääs ja suhteliselt sile. Sula ja külm vaheldumisi olid jää pinna kujundanud mustriliseks. Kohati siiruviiruline, kohati suured mustana kumavad alad.

Uudishimu, ei andnud rahu, et kas igal pool Lääne – Eestis uisujääd leidub, siis enne pimedat sai põigatud ka Järveotsa järvele ja Valgejärve matkarajale. Tõsi ta oli – uisujää igal pool.

Looduslikul veekogul uisutades peab kindlasti meeles pidama ohutusnõudeid. Kui plaanid jääle uisutama minna, siis alati kontrolli jää paksust, võta kaasa ohutusvarustus ja hea sõber. Kaela jäänaasklid ja selga kott veekindlalt pakitud varuriietega.

Jää ohutusest pikemalt ja põhjalikumalt on kirjutanud ka kogemustega jääl seiklejad portaalides seikleja.com ja 360kraadi.  

Seiklusfirma korraldatud uisumatkadele saab igaüks minna. Kas sel aastal veel uisutamiseks sobivat jääd aga antakse, saab näha. Kevad ligineb tasapisi…



Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
« Older posts
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2023 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour