-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Monthly Archives: juuli 2011
Kuidas valida hekipõõsast ?
Pea igas aias leidub vähemalt üks hekk. Kui aga hekki veel pole ja alles mõlgutatakse hekirajamise mõtteid, ollakse esmapilgul keerulise valiku ees, sest hekiks sobivaid taimi on palju. Mille järgi siis valida?
Hekitaimede valikul peab kindlasti arvestama aia tingimustega, mida me palju muuta ei saa.
Enne, kui hakata valima põõsaid meeldivuse järgi, tuleks arvestada mitut olulist tingimust. Kui on läbi mõeldud heki otstarve, kasvutingimused, väljanägemine, hooldusvajadus, siis on sobivate taimede nimekiri muutunud palju lühemaks ning valimine palju lihtsam. Lõpliku valiku saab teha siis selle järgi, mis sobivatest põõsastest enim meeldib.
Heki otstarve
Esimene küsimus endale võiks olla: Mis otstarbeks hekki vajatakse? Hekid võivad täita koduaias erinevaid ülesandeid: tekitada privaatsust, varjates tänavalt tulevate pilkude eest, piirata peenraid ja ääristada jalgradu, varjata autode parkimise ala või majandusõue, muuta õu tuulevaiksemaks, tekitada erinevaid aiaruume, eraldades alasid üksteisest, pakkuda silmailu.
Hekkide jaotus kõrguste järgi:
- Kääbushekk – madalam, kui 50 cm. Sellisel hekil on vaid kujunduslik funktsioon. Kasutatakse lillepeenarde ja teede piiretel.
- Madal hekk – 0,5-1 m. Kasutatakse teede äärtes, peenarde või muru piirdeks.
- Keskmise kõrgusega hekk – 1-1,5 m
- Kõrge hekk – 1,5-2 m. Sobib piirdeks, kaitsehekiks, roheliseks fooniks õitsvate taimede ette.
- Elavmüürid – üle 2 m. Moodustab seina või aiaruumile piirde.
Mullastik ja pinnase niiskustingimused
Hekki rajades saab valida taimele sobiva mulla. Istutades on oluline, et muld oleks piisavalt viljakas ja selle kiht piisavalt paks, et hekk saaks oma kasvu alustades sisse õige hoo. Enamik põõsaid vajab 50 cm paksust kasvumulla kihti.
Aja jooksul aga kasvumulla kiht ja ümbritsev pinnas segunevad ning hekitaim peab hakkama saama sellise pinnasega, nagu aias looduslikult on. Seega tuleks selgeks teha, kas pinnas on pigem kuivem ja liivasem või niiskem, kuhu kevaditi ja talviti võib koguneda ka liigvett. 
Valgustingimused
Ka valguse osas tuleks vastata mitmele küsimusele. Mis ilmakaares hekk asub? Kui palju paistab sinna päikest suvel ja kui palju talvel? Kas maja või naaberkrundi hooned võivad hekki varjutada. Kas valgustingimused on ühtlased? Tuleks välja selgitada, kas kasvukoht on pigem päikeseline või varjuline-poolvarjuline.
- Väga oluliselt mõjutavad valgustingimused igihaljaid hekke just kevadtalvise päikesepõletuse ohtude suhtes. Õrnad on ka õhukese koorega lehtpuud, näiteks õunapuud.
- Kui mingis heki osas tekitavad hooned või suured puud tugeva varju osale hekist, siis hekk ei kasva ühtlane, vaid varju osas madalam ja kiduram. Siis võiks kaaluda varju osas teise liigi või hoopis erineva kõrguse kasutamist.
- Läheduses kasvavad suured puud – suurte puude vari mõjutab ja ka suurte puude juurte läheduses jäävad hekipõõsad kasvult kiduramaks.
Tuuline või varjuline?
Tuulte mõju ei ole hekitaimedele küll väga suur, kuid kui hekk on pikk ja osa hekist jääb lõõskava tuule kätte, kuid teine osa varju, siis tuule käes kipub hekk jääma veidi kiduramaks.
Vabakujuline või pöetav hekk?
Nii vabakujulisel kui pöetaval hekil on omad plussid ja miinused, mida tuleks teada, et oma valikut teha.
- Vabakujulisi hekke ei pügata, neil lastakse vabalt kasvada ja neist moodustuvad õitsvad piirded.
- Vabakujuline hekk võtab enda alla rohkem ruumi kui pöetav hekk. Arvestama peab täiskasvanud vabalt kasvava põõsa laiusega. Oluline on valida õige kuju ja suurusega põõsad, et hiljem poleks probleeme sellega, et põõsad osutuvad liiga suureks või levitavad tohutult juurevõsusid naabri aeda.
- Õitsvatel hekkidel on õisi korraga palju ja nad lõhnavad tugevalt.
- Pöetava heki valikul ei saa põõsas oma ilusaid õisi näidata, aga see eest moodustub temast teistele põõsastele rahulik roheline taust.
- Pöetav hekk jääb alati veidi madalamaks, sama taime kõrguses vabalt kasvades.
- Korrapäraseid hekke tuleb kindla vormi säilitamiseks regulaarselt pügada. Korrektset hekki pöetakse olenevalt liigist 1-3 korda aastas ja hoitakse u 50-80 cm paksusena.
- Värviliste hekitaimede puhul võimendab hekk üksiku põõsa värvi.
Kas igihaljas või heitlehine?
- Okaspuuhekid on võrreldes lehtpõõsahekiga tunduvalt aeglasema kasvuga.
- Okaspuudest harilikust elupuu hekki on võimalik rajada suhteliselt suurtest põõsastest – seega saab kohe juba päris kõrge piirde. Suured taimed on aga kallid.
- Paljud igihaljad hekid on ühesugused rohelised nii talvel kui suvel. Aastaaegade vaheldumisega ei kaasne muutust väljanägemises. Samas on okaspuid, mis muutuvad varakevadel veidi pruunikaks, suvel roheline värv taastub.
- Heitlehine hekk on pool aastast raagus. Samas peegeldab heitlehine hekk oma väljanägemisega ilmekalt aastaaegade vaheldumist, olles aasta jooksul erisugune.
- Igihaljad hekid on õrnad kevadise päikesepõletuse suhtes. Rohke lumega talvedel võivad igihaljad hekid saada rohkem kahjustusi kui heitlehised.
Roheline või värviline hekk?
Heitlehiste põõsaste hulgas on palju sorte, mis on kogu suve värviliste lehtedega. Osadel põõsastel on ilus sügisvärv. Ka roheline võib olla erinevate varjunditega. Roheline hekk jätab rahuliku mulje ja sobib hästi taustaks. Värviline seevastu on pilkupüüdev objekt aias.
Ühe heki näidisvalimine
Aed ja maja asub uues elurajoonis põllu peal, kus on lage ja tuuline, ühest küljest läheb suhteliselt lähedalt mööda maantee. Vaja on hekki, mis varjaks aeda autotee eest, looks veidi privaatsust ja võtaks kinni lagedal puhuvat tuult, looks krundile vaiksema sisekliima.
Sellisesse kohta sooviks kõrgemat hekki (piisab 180 cm), et sellest ei pääseks üle vaatama, ja suhteliselt kiirekasvulist. Mullastik on tavaline põllumuld. Valgustingimused on head – päike paistab hekile kogu päeva. Tuuline, aga tuulekoridore ei teki.
Sinna piirdele sooviks pöetavat hekki – moodustab hea rahuliku tausta, on tihedam ja võtab paremini tuult kinni ning võtab vähem ruumi. Meeldib heitlehine hekk, kuna on kiirema kasvuga ja muutub koos aastaajaga. Ei soovi, et taim annaks juurevõsusid.
Sellistele tingimustele ja soovidele vastavad pikast hekitaimede nimekirjast järgmised taimed:
- Harilik ebajasmiin
- Must aroonia
- Suur läätspuu
- Ungari sirel
- Ginnala vaher
- Karvane viirpuu
- Üheemakane viirpuu
Siit saab nüüd viimase valiku teha selle järgi, milline taim meeldib enim ja mis on hinnalt vastuvõetav.
Hekitaimed:
Tabelis on valiku lihtsustamiseks enam levinud hekitaimed. Taimede kõrgused sõltuvad suuresti kasvutingimustest, mistõttu tuleks neisse suhtuda väikese ettevaatusega ja kohalikke olusid arvestades. Kui lahtris puudub väärtus, siis põõsas või puu ei sobi üldjuhul hästi antud tingimustesse ning eelistab tingimusi, mis on lahtrites täidetud. (kliki tabelile – näed suuremalt)
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” juulis 2011
Mis sa arvad, kas meil armastatakse aedades kasutada hekke ? Siia saad jätta oma mõtteid.
Päev pildis – juuli viimane nädal aias.
Vihma sadas kui ämbrist…
Laupäeval sai aia korralikult kastetud. Nii palju vihma kui sel päeval sajab vist mõnikord terve kuu peale kokku. Linnas uputas seal kus tavaliselt alati, majade keldrid said üle ujutatud ja nii mõneski kohas tegi vihmavesi paksu pahandust. Kokku räägiti sadas Tallinnas päeva jooksul üle 80 mm vett maha.
Meil, aga oli igati tore hommikupoolik ja ennelõuna – aed sai lõpuks ometi oma janu täis juua, tiigid täitusid veega ja hommikul sai kaua magatud…kes ikka sellise vihmaga õue kondama läheb. 
Ülejäänud päevadel ikka päikest ka piilumas, nii, et kõik pildid ei ole mornilt ja vihmaselt hallid.
Augustikuu ootel on selgeks saanud, et suvi on ikka olnud hiiglama soe ja päikesepaisteline. Kõik viljad valmivad korraga ja varem, kui muidu. Marjapõõsad on marjadest punnis ja õunad ei mahu puu peale ära. Käin siis vahepeal õrnalt raputamas, et ikka puu endale küllaga liiga ei teeks. Väikesed punased viljad on iluõunapuul ‘August Vaga’. see on tore puu, kevadel õitseb roosa õievahuga nagu hull ja ilusad punased viljad püsivad puul veel lumega. Räägitakse ka et iluõunapuu viljadest saab suhkruga head džemmi ja veini. Siiani ei ole veel proovinud, sest kõik vanad aednikud raputavad vaid minu küsimuste peale pead ja ütlevad, et need ju nii hapud ja kõvad, ega keegi ei taha neid siis süüa. Aga sügise ootel vast saab minu uudishimu ka ükskord rahuldatud ja kui kuuldused on õiged, siis ka džemmi proovitud.
Siniselt kõrguval käokingal jäid küll suure vihmaga üles vaid mõned varred. Ülejäänud ei pidanud suurele vihmale vastu ja andsid alla.
Viinamarjadele on ilmunud esimesed värvunud toonid. Ootus on ikka suur. Kasvanud on nad juba kaua aega…sel aastal siis esimeste marjade ootus.
Tokkroos on lahe, ikka ilmub jälle kuskile oma uhke pika varre otsas. Kõrvitsa keerduvad väädid on päikesepaistes kuldkollased. Lehtpeet on veel noor ja värske ja sobib hästi toorelt värvilistesse salatitesse.
Pihlaka marjakobarad on küll veel täiesti rohelised , nii et sügiseni on veel aega.
Allpool väikesed valged õied kuuluvad Mandžuuria elulõngale. See ronitaim alles alustab oma õitsemist.
Mis lilled õitsevad täna sinu aias ? Huvitav oleks teada, siia saad jätta oma mõtteid.
Kui sul aga veel ei ole aed valmis ja alles mõtled, mis teha ? Milliseid taimi valida? Kuidas valida taimi heki rajamiseks – sellest saad lugeda artiklist “Kuidas valida hekipõõsast? “
Päev pildis – juuli kolmas nädal aias.
Marjahooaeg kätte jõudmas…
Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.
Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.
Aga viinamarjadest veel.
Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…
Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.
Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia. Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks peenra peal hoopiski rohkem…
Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…
Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !
Pildil on hilised õitsejad valged liiliad ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.
Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.
Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.
Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!
Päev pildis – juuli teine nädal aias
Kesksuvised õitsejad
Kesksuve kuumad päevad on käes ja erksaid õitsejaid jääb veidi vähemaks. Juuli on rooside ja liiliate päralt. Roosidega ei ole minu aias kiita…neid on lihtsalt liiga vähe. Aga roosid on ka väga hoolaste aednike lilled.
Alumisel pildil esiplaanis alustab õitsemist hortensia ja tagapool lõpetab roosade õitega kibuvits. See kibuvits oli siin aias enne minu aiaomanikuks saamist – seega juba väga pikka aega.
Kuidas kasvatada liiliaid ?
Liiliasibulate mahapanemise aeg on kevadel aprillis- mais või ka sügisel septembris. Nii, et kui täna tekib väga liiliaisu…siis vaata välja koht kuhu võiks sibulad sügisel või järgmisel kevadel maha panna. Liiliatele meeldib hästi vett läbilaskev, huumuserikas muld. Neile ei meeldi ka kevadine seisev vesi pinnases. Enamik liiliaid eelistab neutraalset kuni nõrgalt happelist mulda. Hea põhimõte, mida liilia kasvatamisel arvestada on… ”jalad jahedas…pea päikeses” . Mida sellega mõeldakse? Taime maapealne osa vajab päikest ja sooja ning maaalune osa jahedamat kasvukeskkonda. Seega on hea neid kasvatada laiuvate lehtedega ja maapinda varjavate taimede naabruses. Näiteks hostad on sobivad naabrid.
Osad liiliad on ka külmakartlikumad, kui teised. Hea ja kasulik jutt liiliate istutamisest on Aiasõbra kodulehel.
Põõsastest on veel õitsemas pihlenelas ‘Pia’. Sobib hästi vabakujulise heki taimeks. Kasvab kiiresti ja on ilus tihe. Kirjanduse andmetel ei anna juurevõsusid nagu harilik pihlenelas – kuid reaalses elus ei saa ikka ilma läbi. Päris palju juurevõsusid tuleb. Siit ka soovitus – kui istutad pihlenela hekki, siis vali koht, kust saad mõlemalt poolt hekki, või ka üksikut põõsast, niita. Siis ei muutu taim üleliia tülikaks.
Kas on äkki sinul muid kogemusi pihlenelaga? Jäta siia kommentaar.
Päev pildis – juuli esimene nädal aias.
Juulikuu on puhkamise kuu.
Hetkel õitsemas metssalvei ja hulgaliselt pehmet kortslehte juba pikemat aega. Pehme kortsleht on väga edukas seemnetega levija aias. Kui sa ei taha, et taim liiguks aias siia sinna ja täidaks kõik vabad augud kivide ja taimede vahel – siis lõika ära õitsenud õisikud ja ära lase seemnetel valmida. Kuid minule meeldib see taim hullupööra ja mina lasen tal aeg ajalt vallutada endale suuremat ala ja vaid siis kui asi väga liiale läheb taltsutan kortslehe hunnikuid jälle välja rohides.
Ka aial saab olla puhkus.
Kui plaanid suuremaid istutustöid või ümberkorraldusi aias, siis vaata kas saad neid veidi sügise poole nihutada. Kui siiani oled olnud hoolas aednik ja rohija…siis on nüüdseks taimede lopsakus pärssimas umbrohtumist ja aiaelu iluaias saab elada omaette veidi aega rahulikult – suured õitsejad on ära õitsenud, suured kasvamised on kasvatud – nüüd jääb üle süüa ära viimased maasikad, ohjeldamatult rohelist salatit ja puhata.
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea on samuti aias ringiliikuja taim. Sõrmkübaralill õitseb teisel aastal ja oma seemned jõuab ta ka igale poole teiste taimede vahele laiali poetada. Sel aastal õitses suurem osa neist siis tikripõõsaste vahel. Kes veel ei tea, siis verev sõrmkübar on väga mürgine lill – ettevaatust selle kasvatamisel väikeste lastega peredes. Rohkem lugeda taime kohta saad inglise keeles näiteks Plants For A Future koduleheküljelt .
Pildil kõige paremal on mets -piiphein. Üks minu lemmikutest varjulises ja vaeses kohas kasvavatest kõrrelistest.
Kas ka sina lased aial kesksuvel aednikust puhata ? Siia saad jätta oma mõtteid.
