-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Monthly Archives: märts 2012
Kuidas või millest alustada aiakujundust…
…kui on tegemist niiske maaga ja kus asub kõrge põhjavesi?
Millest alustada ?
Päris ühesugust soovitust ei saa ka niiske maa puhul alati anda. Igal aial ja aiapidajal on oma vajadused ja mõtted, mida ta plaanib seal aias tegema hakata ja kui palju on ta sinna nõus panustama aega ja raha.
Selge on see, et liigne niiskus on väga paljudele taimedele vastuvõetamatu. Ka inimesel endal on vaja aias ringi liikumiseks kuiva maad. Enamik taimi suudab üle elad harvad pikemad vihmavalingud, kuid kohtades, kus maapind on pikalt niiske võivad juured lämbumise tõttu surra. Seal on ka erandeid spetsiaalselt sellistele tingimustele kohanenud taimede seas.
Teerajad on võimalik madalamates kohtades planeerida pinnasest kõrgemale puitradadena. Terrassid saab ehitada osaliselt märgade alade kohale kõrgematele vaiadele. Nii saab ka suurema niiskusega oma aeda rohkem nautida.
Valida on üldjoontes erinevate võimaluste vahel:
- Üheks on maa kuivendamine drenaaži abil.
- Võimaluseks on maapinna tõstmine ja kallete tekitamine oma krundil nii, et mingid kohad muutuvad kuivemaks ja vaid madalamale alale tekib märjal ajal vee kogunemise koht.
- Veel on abiks, kui taimi kasvatada kõrgpeenardes.
- Ja võimalus on valida kasvatamiseks taimi, mis liigniiskust taluvad.
Drenaažisüsteem rajatakse tavaliselt koos maja ja vihmaveesüsteemide ärajuhtimisega, kuid kui seda ei ole saab seda ka hiljem välja ehitada.
Maapinna tõstmisega üldjuhul planeeritakse maapind maja lähedal kõige kõrgem ja sealt edasi kaldega servadele lähemale. Et kõik vesi naabrite juurde ära ei voolaks ja omakorda neile probleeme ei tekitaks, jäetakse krundile madalamasse kohta võimalus vee kogunemiseks. Näiteks võib selleks olla väike veesilm mille ümber saab rajada veeaia. Või ehitatakse äravool kuivenduskraavi või ka raske savika pinnase puhul on võimalik ehitada killustikuga maaalused drenaazikaevud, kus vesi kiiremini pinnasesse imbub. See aga ei tööta kõrge põhjavee puhul, kus vesi on nagunii kõrgel ja ära voolata pole kuskile.
Võimalik on ka tõsta maapinda või planeerida terve krunt nii öelda astmete või terrassidena. Ehitada välja suuremad kõrgemad alad, mille servi piiravad kivimüür või puitääris. Seal siis kõrgematel astmetel saab kasvatada niiskust mittetaluvaid taimi.
Püsivalt niiske pinnase korral saab taimi kasvatada ka kõrgpeenras. Kõrgpeenra alumine kiht peaks olema täidetud killustiku, kivide või kruusaga või muu kergesti vett läbi laskva materjaliga, nii, et vesi ei saaks koguneda ja saada võimalust kahjustada taimede juuri.
Kõrgpeenral on mitmeid plusse:
- märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest
- kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi
- väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed
- kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada
- väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad
- eraldatud peenrasse saame kergemini luua taimedele neile sobivad tingimused
Kõige keskkonnasõbralikum on planeerida ja arvestada kujunduses kohalike oludega. Veidike mängida maapinna kõrgustega, et tekiksid kuivemad ja märjemad alad. Taimmaterjali valikul arvestada taimedega mis taluvad või lausa soovivad niiskemat pinnast. Häid vihjeid selleks, mis taimed võivad liigniiskele pinnasele sobida, saab loodusest. Oma krundile lähedaselt alalt ja vaadates looduses teisi kevadiste ja sügiseste üleujutuste käes olevaid alasid. Mis taimed seal kasvavad ja on hästi kohanenud.
Pikemalt kõrgpeenarde ehitamisest olen kirjutanud ka varem.
Päev pildis – märtsi viimane nädal aias.
Vaid 10 päeva puhkusel kodust ära ja juba lumi peaaegu aiast kadunud. Esimesed krookused on väljas ja samuti lumikellukesed. Kui ainult päikest näitaks, siis oleks õied avali lahti. Viimased lumehunnikud on veel alles varjulisematel aladel. Teed on juba puhtad ja kuivad.
Pildil olev heleroheline piparmünt ja salvei ei ole muidugi aiast vaid toast. Üle talve elasid nad pimedas keldris, kuid enne ärasõitu sai nad välja toodud ja nüüd saab juba teed keeta ja liha maitsestada.
Ei tea, kas Lõuna – Eestis juba tulevad lehed puude peale. Siin vist läheb veel natuke aega. Neljapäeval sadas veidi lundki ja õhtu ning öö tõotab tulla pakaseline.
Nüüd on hea aias ringi käia ja vaadata, kus oleks kõige paremad kohad sügisel kõige varasemate sibullillede jaoks. Kus sulab lumi kõige kiiremini ära? Kus on kõige rohkem päikest? Kus on need kohad, kuskäid ja märkad lilli kõige varem? Nii saad kõige kiiremini elu aeda.
Vaata ka eelmisel aastal kirjutatud juttu kevadistest sibullilledest aias.
Ja ka kuidas kevadel värskest toidust jõudu ammutada – Idud ja võrsed kevadine värske saak.
Toredat ootamist! Kas Sinu aed on juba rohelisem ?
Eelmisel aastal nägi aprilli esimesel nädalal aed veel korralikult lumisem välja, kui praegu. Aga siis oli ka talvel rohkem lund. Vaatame, mis järgmine nädal toob.
Päev pildis- märtsi kolmas nädal aias.
Viimane nädal enne ametlikku ja oodatud kevade algust. Päeval päike sulatab…ööd on külmad ja selged. Mõnel päeval on ka soojem ja siis on hoopis sula lahti. Teedel on vesi igal pool. Mujalt aga sulab lumi üsna aeglaselt…kuid üllatusena olid aia kõige esimesena sulavates paikades juba esimesed tulbivarred ja krookuselehed näha. Tõesti, just praegusel ajal on näha aias kohad, kus kõige varem lumi ära sulab ja kuhu võiks istutada kõige varajasemaid õisi.
Päev pildis – märtsi teine nädal aias.
Talv on otsustanud veel kõvasti kevadele vastu panna. Külmakraadid enne naistepäeva olid öösel päris krõbedad – 17 kraadi miinus. Lumi on muutunud tihkeks ja kõvaks. Jürgenil sujus kindluse ehitamine lumetellistest päris jõudsalt.
Peaaegu igal päeval paistis päike ning öösel sirab täiskuu…krõbekülmad…hommikud on härmatised…
Nädalavahetusel talve vastupanu sai veidikeseks läbi, sulailmad ja vihm tõid kevade jälle veidi lähemale.
Päev pildis – märtsi esimene nädal aias.
Kevad tuleb – nüüd on see juba kindel, mis kindel. Ilmad vahelduva – ühel päeval paistab soe päike ja räästad tilguvad, teisel päeval tuiskab hoolega, kõik teed ja rajad taas lund täis.
Päikesesoojus ja suur sula tegid lume nii raskeks, et ühel päeval vandus loodusjõududele alla meie katuse lumetõke. Olles edukalt üle elanud ka eelmiste aastate lumerohked talved aga nüüd tuli terve tõke alla suure pauguga.
Aga kevadine pööripäev on peagi käes, vaid mõni nädal veel. Hommikuti on juba päris valge ja rõõmus.
Aga seni, kui lumi veel maas – saab seemneid külvata. Kas rohenäpud sügelevad? See on igakevadine mure aiasõpradel. Kuidas ja mida, vat see on küsimus.
