• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Monthly Archives: aprill 2012

Toalilled rõdukastis.

aprill 03, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Kevad on hea aeg ka toataimede ümberistutamiseks, jagamiseks, paljundamiseks. Ehk võiks seda tänavu teisiti teha – näiteks panna algavaks suveks mõni taim hoopis rõdule või terrassile kasvama?

Nüüd kevadel võiks värske pilguga üle vaadata kõik kodused taimed – kas mõni neist vajaks kohendamist, on mõni talvel liiga välja veninud või oma vormi kaotanud. Toataimede ümberistutamise ja paljundamise käigus võib ellu viia ka mõne esmapilgul ootamatu idee.

Leplikud paksulehelised.

Minu suureks lemmikuks on saanud sukulendid e. turdtaimed. Nii toalilledena talvisel perioodil, kui ka suvel õues konteinerites koos suvelilledega. Õigupoolest on need nii vastupidavad taimed, et sobivadki eelkõige just keerulistesse tingimustesse ja liikuvatele inimestele, kel on vähe aega kodus taimi kasta. Samuti on sukulendid parim valik kuumadele rõdudele või terrassidele, kuhu päev otsa paistab päike ja kus tuuleõhk ei liigu. Tudtaied on ennast õigustanud hästi just sellistes kohtades, kus teada-tuntud suvelilled kuuma käes piinlevad ja surevad kohe, kui neid kord- paar kastmata unustad.

Enamik sukulente on pärit Aasia või Aafrika kuivadelt aladelt. Nende lehed on tavaliselt paksud ja õied hõredamates või tihedamates kobarates. Õisik võib olla pika ja jämeda varre otsas. Kuid enamus aega naudime me pakse lihavaid, karvaseid või ogalisi lehti ja seda, et nad ei vaja igapäevast kastmist ja taluvad hästi kuuma ning päikest. Õue terrassile ja konteineritesse saab teha seguistutusi koos veidi rikkalikumalt õitsevate päikest ja kuuma taluvate suvelillede või püsikutega. Näiteks nagu portulak ja käokullad, kukeharjad, mägisibulad ja kõrrelised, ka madalakasvulised kellukad on olnud päris vastupidavad Nad ei sure, kui neid unustatakse kasta ning nad vajavad väga vähe mulda ning toitaineid. Kõige hävitavam sukulentidele ongi liigne kastmine või potialusele seisma jäänud vesi. Lehed vajuvad lonti ja varred lähevad mädanema. Talvisel ajal samuti vähese valguse ja liiga tiheda kastmisega arenevad nõrgad ja lõdvad võrsed.

Talvisel aja elavad taimed edukalt aknalaual. Seal on jahedam ning valgem ja taimed vajavadki jahedamat puhkeperioodi sel ajal. Suvel vajavad sukulendid rohkem kastmist, kuid minu isiklikul paari suve kogemusel piisab neile täiesti tavaliselt taevast sadavast vihmast ning mina ei ole terrassilaual kasvavaid potitaimi taimi eraldi kastnud, muidu kui vaid väga pikal põuaperioodil. Muld peab olema toitainetevaene ja sõmer, et see ei jääks liiga märjaks. Kõikidel sukulentidel peab saama muld kahe kastmiskorra vahepeal kuivada.

Enamus liike on väga kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Lõikepinda võib lasta õhu käes kuivada ca nädal aega ja siis istutada pistik liivasesse mulda ning kasta. Mõnel liigil tekivad väiksesed tütartaimed lehtede servadesse, sealt nad kukuvad mullapinnale ja juurduvad või võib neid sealt võtta ja istutada mulda.

Paljude sukulentidega kaasnevad ka mitmesugused rahva seas levivad legendid rahast ja õnnest mida taimed tuua võivad. Näiteks portulak – turdleht on tuntud ka ahvileivapuuna, rahapuuna, õnne, sõpruse puuna. Rahapuu neutraliseerivat pingeid ja soosivat toas rahulikku ja õdusustunde tekkimist. Aitavat vältida ebameeldivusi ja ebaõnne.

(PS! Ahvileivapuu e. Baobab (Adansonia ) on küll tegelikult hoopis lehtpuude perekond troopilisest Aafrikast ja Austraaliast. )

Mõned liigid, mis võiksid hästi sobida:

  • perekond Turdleht Crassulaceae – Crassula ovata, Crassula portulacea, Crassula arborescens
  • perekond Kalanhoe (Kalanchoe)
  • Kalanchoe tomentosa, Kalanchoe pinnata
  • perekond kukehari (Sedum) – sedum morganianum
  • Aaloede (Aloe) perekonda kuuluvad liigid –Aloe vera, Aloe aritata, Aloe aculeata, Aloe reitzii ja teised
  • Agaavide ( Agave) perekonda kuuluvad liigid
  • Soomuslehikud (Echeveria)
  • Havortiad (Haworthia )
  • Kestvikud ( Aeonium )
  • Lisaksin siia ka veel Tõlvpuud ( Cordyline ) nt. Lõuna – tõlvpuu (Cordyline australis), mille punaselehised sordid on ka väga efektsed nii suvel konteinertaimena, kui talvel toalillena.

Kuna enamus taimi on pärit 9 – 10 kliimatsoonist, siis sügise poole taimi tuppa viies peab jälgima, et taimed ei jääks liiga hilja peale, enamus neist ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi ja mõnede jaoks on isegi 0 – 10 lähedased plusskraadid liiga külmad.

Paljundamine.

Enamik liike on kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Sobivad lehepistikud või varrepistikud, isegi lehetükid. Vaja läheb natuke liiva ja kruusaga segatud lahjat mulda või kaktustele ja sukulentidele mõeldud mulda. Kõige lihtsam viis endale suveks terrassilauale vastupidav kaunistus paljundada -on juba olemasolevaid toataimi natuke pügada ja siis lastes lehe või varretükkidel veidi kuivada, asetada need mullale ning veidi kasta. Just niipalju, et muld taime varre või lehe ümber kleepuks. Juurdumise ajal on vaja hoida potis parajat niiskust, kuid hiljem on vett üsna vähe vaja.

Anumaks või konteineriks sobib sukulentidele peaaegu igasugune nõu kuhu veidi mulda sisse mahub. Hädavajalik on aga drenaaži auk potipõhjas. Nende taimede vähene veevajadus on lubanud kasutada neid ka erinevate pärjavormide ja vertikaalsete kaunistuste tegemisel. Mõned ideed olen kogunud ka oma Pinteresti tahvlile.



Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2012 aprillikuus.

Lillekastid varakevadel. Millega veel kevadel kodu kaunistada. Vaata kuidas seda on tehtud varakevadel Austrias.  Ja veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest on juttu siin.

Ja värskete kevadiste toidutaimede kasvatamisest saab ka lugeda.

Päev pildis – aprilli kolmas nädal aias

aprill 24, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Vaikselt, vaikselt liigub kevade poole. Viimased lumehunnikud on kadunud ja varsti on oodata krookuste pidu.

Päikest on vaja!

Ma ei uskunud oma silmi…esmaspäeva õhtul  jälle lumi maas – seekord oli see õnneks  märg ja vesine… lootus jäi, et hommikuks on maa puhas.

Ei midagi targemat hommikul  – meil on käes 17 aprill ja taas on lumi maas. Loodetavasti sulab see ikka ükskord ära ja lõpuks siiski selgub, et suvi sel aastal vahele ei jää…

Kevadel vara, kui õieti kuskil veel värvi ei ole, siis on esimesed krookuste õied nagu kuskilt mujalt pärit. Värvi intensiivsus paneb silmad kissitama ja tunne on selline, et kogu värv on nende lillede peale ära kulunud…

Õnneks siiski sulatas vihm lõpuks ometi lume ja nädala lõpuks saabus suur soe ka kaasa. Loodetavasti oli nüüd see lumi küll viimane sel aastal.

Kui kaugel oli kevad eelmisel aastal sel ajal – saab vaadata eelmise aasta postitustest. Siis aga tundub, et  kolmandal nädalal aprillis 2011 ei olnud peale aiaelanike midagi vaatamisväärset.  Krookuseid olen pildistanud alles täitsa aprilli lõpus ja lundki on veel aias täiesti saadaval olnud.

Ja kuidas on kevadel kõige parem endale järgmiseks kevadeks unistuste õitsev aed planeerida, selleks on ka praegu  väga õige aeg.

Päev pildis – aprilli teine nädal aias

aprill 23, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Selle postituse pealkiri peaks tegelikult olema – parem hilja, kui mitte kunagi.  Sest õigupoolest on aprilli teisest nädalast küll nüüd hulk aega juba möödas….aga ajaloo ja järjepidevuse huvides siiski –  parem hiljem.

Aprilli esimesel nädalal maha sadanud lumi sulab vaikselt taas, kuid kõige varem välja tulnud suureõieliste krookuste õied rikkus küll seekord lumi ära. Nad on kortsus ja ega seda säravat õitsemist ma sel kevadel veel näinud ei ole.

Äkki nendes peenardes siiski, kus siiani paksem lumi veel peal oli, kui uus lumevaip saabus ja lilled ei olnud veel jõudnud oma pead välja ajada. Lootus jääb.

Kui päikest pole, on ilm nukker ja ka taimedel pole jõudu ennast maa seest välja ajada.

Ootame – ootame!

Eelmisel aastal aprillis, kas oli  juba rohkem õisi? Vaadates omaenda blogisse tundub, et vist mitte…sest muidu oleks ma kindlasti fotoaparaadiga ümber maja ringi jooksnud ja mingi jälg oleks sellest ikka maha jäänud – aga ei ühtegi pilti aprilli teisest nädalast.

Päev pildis – aprilli esimene nädal aias.

aprill 10, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Nüüd oli siis Tallinnas kord käes, et talv saabus lihavõttenädalal uuesti. Esmaspäeva hommikul vaja uuesti lumelabidas ja hari kätte võtta. Pole üldse lõbus…ja käredat pakast ööseks ning lund jagus samuti terveks nädalaks. Brr…

Foto: Evely KarvakKuid linnud on alles ja väga häälekad…isegi õhtul poole üheksa paiku käis aias nii kõva lärm, et pani lausa mõtlema, et mis nüüd lahti.

Nädala keskpaik rõõmustab jälle päikesepaistega…lumi sulab taas ja muru hakkab uuesti paistma ning kuldkollased krookused rõõmustavad silma.

Suur Reede ja jälle lumi…ja kohe mõnuga sajab. Ikka terve päeva järjest ja jälle on paks lumi maas. Tunne on selline, et sel aastal jäävad kevad ja suvi vahele. Külmakraadid näitasid öösiti – 10 lähedasi näitusid.

Foto: Evely KarvakIgal kevadel taban end mõttelt, et sel aastal kevadet ei tulegi…sel aastal on kevad hilisem…külmem…vihmasem…

Kuidas oli eelmistel aastatel?  Aaastaring blogis on peaaegu märkamatult täitunud ja nüüd saab pilku heita möödunud kevade ilmale ning aia arengule. Vaata siia ! Päev pildis – aprilli esimene nädal 2011.

Kevadiste sibullillede õitsemist olen nautinud ka eelmisel kevadel. Seepärast ongi ootus nii suur.

Veel pilte varakevadisest Austriast, kus oli veel piisavalt külm lillede jaoks, kuid veidike värskust lilledega kulub alati ära. Rõõmsaid varakevadisi lillepottide ja rõdukastide kujundusi.

Pajuonn valmib vähese vaevaga.

aprill 20, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Üks vibalik ja hästi painduv pajuvits on parim onni ehitusmaterjal ning üks omatehtud pajuonn parim laste mängupaik.

Pajuonn pole aga tavaline ehitis, mille rajamisega teed algust siis, kui tuju tuleb. Selle töö tarvis tuleb ära tabada õige aeg ja alustada just siis. Meie pere oli pajukoopa või -onni mõtet mõlgutanud juba pikemat aega. Kuna parim ehitusaeg on aga üsna lühike, siis juhtus mitu kevadet, et õige hetk sai maha magatud.

Kõige parem aeg onni ehitada on varakevadel, kui pajud ei ole veel lehte läinud, aga maa on juba piisavalt soe ja ka niiske, et pajuoksad ikka kasvama läheksid. Juba lõigatud oksad tuleb ka kohe ära istutada.

Ühel kevadel, kaks aastat tagasi, aga kõik klappis – oli olemas nii ilus ilm, tahtmine ehitada kui aednik Mati Laane käest saadud imeilusad erkkollase koorega pajuoksad. Kasutasime hõberemmelga sorti ‘Gold’, mille noored oksad on kevadel hästi kollased. Lisaks on ´Gold´ kiirekasvuline sort, mis ilma pügamata ja vormis hoidmata kasvab lõpuks suureks puuks.

Meie soov oli teha tugevam onn, mis oleks juba kohe alguses tihe. Seepärast ei pistnud me maasse lihtsalt üksikuid vitsu, vaid okstest pundid. Onni põhiplaan sai neljakandiline, et mahutuks paremini kitsasse aiasoppi. Sisse-väljapääse sai kaks ning üks nendest algab veidi pikema, kitsama ja madalama tunneliga. Kui plaanid selged, siis on lihtne edasi tegutseda.

Jupita, istuta, kasta

Esmalt tuleb ette valmistada nii istutusmaterjal kui -koht. Lõikasime oksad ühepikkusteks 60sentimeetristeks juppideks ja köitsime 6-8 kaupa kokku naturaalsest kiust nööriga, mis kaotab aja jooksul ilmastikutingimuste mõjul oma tugevuse ja läheb ilmselt millalgi katki. Selleks ajaks on taimed juba suured ja üksteisega läbi põimunud ning ei vaja enam toestust. Kindlasti peaks aga aeg-ajalt kontrollima, kas nöör jämedamaks kasvanud okstesse kuskil sisse ei sooni.

Kaevasime valmis 20 sentimeetri sügavuse kraavi, kuhu panime iga 10-15 sentimeetri tagant pundi pajuoksi. Kui oksapundid nö. istutatud ja kraav kinni aetud, tuli hoolitseda selle eest, et oksad kuivale ei jääks ja saaksid juurduma hakata. Veab, kui loodus selle eest hoolitseb.

Kuna minu aias on liivane pinnas, pidin oksapunte hoolsalt iga päev kastma ja nii paar nädalat, seni kuni oksad lehte läksid. Lehtede ilmumisel võiks kastmisega olla eriti hoolas, et taim uute arenevate juurtega kuivale ei jääks. Mida kauem ja suuremaks pajud on kasvanud, seda vähem lisahoolt nad vajavad – teadagi on paju üsna sitke ja vastupidav taim. Samas ei tohi ka edaspidi pajud kuivale jääda.

Painuta, seo, püga

Nüüd jäi üle ainult kasvamist oodata. Kui oksad parasjagu kasvanud, tuli ette võtta järgmine töö – onni kujundamine. Selleks painutasime oksi üksteisega veidi risti, algul nii seestpoolt kui väljastpoolt, et tekiksid kitsamad seinad, ja sidusime omavahel kinni. Kujundustööd tuli teha järjepidevalt vastavalt okste kasvamisele. Kui pajud olid piisava kõrguse saavutanud (järgmisel suvel), koolutasime nad pealt katuseks. Sidumiseks kasutasime taas naturaalsest kiust nööri.

Kindlat kuju aitab hoida onni pügamine. Koobas kasvab iga aastaga järjest tihedamaks ja oksad jämedamaks. Loomulikult üritavad noored pajuvõrsed ka igas suunas laiali kasvada. Onni tuleb pügada nagu hekki nii seest kui väljast. Kuna onni sees on vähem valgust, siis seal oksad nii kiiresti ei kasva. Iga pügamine muudab lehestiku ja oksastiku tihedamaks.

Arvestama peab sellega, et okste kasvukiirus ja kõrgus sõltub sellest, mis pajuliigi okstest sai onn tehtud. Kiiremakasvulisest liigist saab küll kiiremini valmis onni, kuid selle hooldamisega on hiljem rohkem tööd. Seda, et pajuonn, hakkaks end mööda aeda laiali kasvatama, ei tasu karta.Paju on taim, mis näiteks erinevalt harilikust sirelist, moodustab harva juurevõsu. Küll aga uuenevad pajud kännuvõsust ja ka siis, kui oks satub painduma vastu maad, ajab ta juured alla.



Praegu kevadel ongi ehitamise aeg käes.

Lugu on ilmunud ajakirjas ” Kodukiri ” 2009 aasta kevadel.

Mida veel võiks ehitama hakata?  Vaata järele !

Või kui Sa juba oled ehitanud  – jaga meiega ka!

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2023 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour