Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Oma ürdipeenar või köögiviljaaed, ise kasvatatud söögitaimed – peagi saabuv hooaeg innustab kindlasti paljusid aiaomanikke veidi värsket lauale ka ise kasvatama ja mõtlema, kuhu, kus ja kuidas?

Paar marjapõõsast, salatipeenrad või väikese ürdiaia nurgakese annab peaaegu igasse aeda ära mahutada. Kel ruumi vähe võib piirduda terrassil pottides või kastides lillede asemel toidutaimede kasvatamisega. Ürditaimed on meeldiva lõhnaga ja silmale ilusad vaadata. Toidutegijatele on ürdiaed ka uute maitsete katsetamiseks ning tore paik kiiresti kättesaadavate lisandite ja kaunistuste tarbeks.

Kui kogemus taimede ja aiandusega on väike, siis esialgu tasubki kätt proovida ürditaimede ja lihtsamate söögitaimede kasvatamisega. Kombineerides püsikutaimi ja seemnete külvamist, saab kokku ka üsna säästliku eelarvega söödava peenra. Alguses tasuks vältida taimi, mis nõuavad pikemaajalist ettekasvatamist – kuid kogemuste ja oskuste kasvades võib ka keerulisemate tegevuste juurde asuda.

Toas seemneid ette kasvatades, kipub tihti olema liiga vähe valgust ja liiga palju sooja ning taimehakatised kipuvad välja venima. Nii jõuavad vahel osad taimed juba sooja ilma oodates, õue istutamise ajaks, hukka minna.

Kui oled alles alustamas taimede kasvatamisega, siis kergem on tegutseda ajal, kui muld õues on juba nii piisavalt soojenenud, et mitmeaastaseid ürte saab kohe peenrasse istutada ja salatitaimed, maitseroheline ning kiiremakasvulised üheaastased lilled kannatavad juba õue peenrale külvata.

Tavapäraselt saabuvad sellised ilmad meil maikuus. Kuid erandeid on alati. Lihtne on meeles pidada, et enamus taimi saavad areneda, kui ööpäeva keskmine soojus on üle 5 soojakraadi. Üllatuslike öökülmade vastu saab taimi kaitsta katteloori laotamisega peenrale.

Kuidas plaane seada?

Planeerimise juures on hea läbi mõelda:

• Kui palju mul on selle jaoks ruumi

Tihti väiksemas aias pole mõeldav, et saab sealt varuda saagi kogu talveks, aga sobivaid taimi salati ja tee sisse panemiseks ning laua kaunistamiseks ja lõhnastamiseks saab kasvatada ka väiksel pinnal.

• Kui palju mul on aega taimede eest hoolitseda?

On oluline arvestada palju aega ja soovi on end aiale pühendada. Olenevalt tarbeaia iseloomust – kas kasvatada rohkem püsikuid või üheaastaseid taimi, valida lihtsamaid või keerulisemaid liike – on peenarde hea väljanägemine sõltuvuses sinna pühendatud ajast.

• Kui palju ma sooviksin saada saaki?

Siin on kindlasti olemas seos – mida rohkem saaki, seda rohkem on vaja aega ja ruumi.

Kuhu planeerida ?

Igapäevaselt vajaminevaid ürditaimi võib ka juba olemasolevasse aeda ära mahutada. Siis planeerides ürte ja rohelist köögivilja püsilillepeenrasse teiste taimed vahele. Sellisel juhul on soovitav kasutada kogu peenras orgaanilist väetist või lisada taimede toitmiseks kompostmulda.

Suurem töö on rajada söödavate taimede tarbeks eraldi aiaosa, kus võib neid kasvatada korrapärastes peenardes, kujundada mustreid aiateede, hekkide ja värvidega kombineerides või sobitada taimed vabakujuliste gruppidega peenardesse.

Parim koht maitse- ja ravimtaimedega aiaosale on tuulte eest varjus päikesepaisteline kasvukoht. Ala on hea ümbritseda heki, müüri või ronitaimedega.

Mugav on rajada söögitaimedega aiaosa köögi lähedale, siis on värsked taimed alati lähedalt võtta. Plaane seades tuleks mõelda, milliseid taimi rohkem tarvitatakse ja neile varuda rohkem ruumi. Mingi aiaosa võiks jätta ka uute ja põnevate taimede katsetamiseks. Uute sortide seas on palju erinevaid kirjute ja värviliste lehtedega sortide taimi. Kõige uuemaid ja haruldasemaid sorte saab tihti hankida vaid seemnetena.

Kui aias on vähe ruumi- saab ürte kasvatada pottides või hoopiski ka rõdul või terrassil lillekastides. Ürdid pole nii värvikirevad kui lilled, kuid nende seas on väga erinevate huvitavate lehevärvustega ja hea lõhnaga taimi.

Paber ja pliiats.

Planeerimise ajal on hea oma plaanid ja mõtted üles joonistada. Paberil tekib ülevaade kui palju on ruumi ja mis sinna õieti ära mahub. Mida vähem omad kogemusi, seda väiksema maatüki ja vähemate taimedega on mõistlik alustada

Ürdiaed areneb kogu aeg koos oma peremehega, nii kuidas arenevad vajadused ja maitseeelistused. Peenardega askeldamist on hea võtta kui pidevalt muutuvat ning arenevat loomingulist protsessi.

Mis taimi valida ?

Maitsetaimede hulgas on ühe- ja kaheaastaseid taimi ning püsikuid. Ürditaimed on enamuses vähenõudlikud, leplikud mullastiku ja hoolduse suhtes. Suurem osa ürte vajab päikeselist kohta ja hea drenaažiga mitte liiga rammusat pinnast. Maitsetaimed ei vaja palju väetamist. Mõned rammusamat mulda vajavad liigid on: karulauk, palderjan, varemerohi, kikkaputk, piparmünt, mädarõigas, hapuoblikas, murulauk.

Taime kasvukoha nõudmisi saab ka aimata tema välimuse järgi – hallikate, kõvade või nahkjate lehtedega taimed vajavad täispäikest ja kuiva pinnast. Näiteks: piparrohi, basiilik, majoraan, portulak, kummel, tüümian, iisop, lavendel, aedsalvei, pune, koirohi, aedruut, liivatee, sidrunpuju. Laiade roheliste ja pehmete lehtedega taimed aga taluvad poolvarju. Näiteks lõhnav varjulill, karulauk, taliportulak, aedtill, kurgirohi, kress, koriander, põld-võõrkapsas, petersell, aed-harakputk, estragon, apteegitill, leeskputk, murulauk, lehtküüslauk, sidrunmeliss, talisibul, kikkaputk, palderjan, piparmünt, hapuoblikas.

Kui peenrad on maja lähedal ja tahaks, et aed näeks kogu aeg ilus välja, siis tasub istutada püsimaitsetaimi ja üheaastasi segamini. Nii ei teki olukorda, et peenramaa jääb millalgi täiesti tühjaks. Ära söödud salatite asemele võib külvata uued ja kiirekasvulised salatid või söödavad lilled. Näiteks põld-võõrkapsast e. rukola salatit, kurgirohtu, saialille, kummelit, suurt mungalille, koriandrit.

Enamus kodumaise päritoluga liike võib külvata otse avamaale ja nad ei ole väga külmakartlikud. Varast külvi taluvad aedtill, petersell, saialill, kurgirohi, aed- harakputk ja köömen.

Igale taimele tuleb leida sobiv koht. Enamik ürte pärineb lahjadelt ja suhteliselt toitainetevaestelt ja mitte liiga niisketelt muldadelt. Märga mulda soovivateks eranditeks on jahedama kliimaga ja niisketelt aladelt pärit taimed. Näiteks: karulauk, palderjan, varemerohi, kikkaputk, piparmünt, mädarõigas, hapuoblikas ja murulauk.

Samuti on erinev nõudlikkus valguse suhtes. Varju vajavad lõhnav varjulill, karulauk, merisalat, taliportulak. Varju taluvad petersell, aed harakputk, aedmonarda, mesiputk.

Hooldus

Mitmeaastased ürditaimed vajavad kevadel ja suvel kärpimist, et ergutada noori kasve kasvama. Korrapärane lehtede ja võrsete näpistamine hoiab taimed vormis ja kompaktsed. Äraõitsenud õisikud lõigatakse, kui ei soovi seemneid saada. Õisikute lõikamine lihtsustab ka hooldust – taim külvab muidu valminud seemned ja järgmisel hooajal tärkavad kõik liigid segamini.

Rohimine on hoolduse juures kõige suurem töö. Tugevama kasvuga taimede ümber võib umbrohtumise ja hioolduse vähendamiseks katta pinna õlemultsiga.

Maitsetaimede kasvamist võivad segada ka haigused ja kahjurid. Taimed on tugevamad, kui neil on sobiv kasvukoht ja head kasvutingimused. Ürdiaias ei ole soovitav kasutada keemilisi tõrjevahendeid – seega tuleks hakkama saada keskkonnasõbraliku kahjuritõrjega. Taimsed leotised- kõrvenõgesest, põldosjast, soolikarohust, küüslaugust, sibulast või mädarõikast, millega pritsitakse kahjurite korral. Rohelise seebiga pritsimine. Teod saab väikestelt pindadelt hommikul kastega ja peale vihma käsitsi ära korjata.

Taimede istutamisel on hea arvestada ka sobivaid naabreid, mis oma lõhna ja juurte eritiste kaudu peletavad kahjureid. Näiteks küüslauk peletab maasikakahjureid, leeskputke lehed peletavad mutte. Aed-liivatee, salvei, piparmünt ja basiilik mõjuvad peletavalt kapsaliblikatele. Aedtill, sibulad, küüslauk ja porrulauk kaitsevad porgandit porgandikärbse eest, porgand tõrjub sibulakärbest, aed- piparrohi tõrjub oa lehetäisid. Küüslauk aitab rooste- ja jahukasteseente vastu, koirohi kaitseb sõstraid rooste eest.

Kui mõned taimed haigestuvad, siis tuleks need põletada, ülejäänud orgaanilised jäätmed sobivad hästi komposteerimiseks. Külvamisel tasub kasutada alati uuemaid või haigustele vastupidavaid sorte. See teeb edaspidise hoolduse palju lihtsamaks. Tähtis on ka õige külviaja valik.

Artikkel on ilmunud ajakirjas ” Aed” 2013 märtsikuus.

Kuidas mujal maailmas kasutatakse tarbetaimi hoopis laiemalt ka linnahaljastuses – loe siit.

Loe ka artiklit: Aedviljad aias – iluks ja söögiks.