-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Konteineraiandus
Maitsetaimed vanalinnas.
-
- Rõõmsad kressid annavad hea värvilaigu
-
- rabarber kasvab potis uhkeks ja lopsakaks
-
- Köögiviljad restoran Estlander terrassil
-
- Kartul kasvas edukalt ja andis ka saaki
Kus kasvatada ripplilli ?
Linnupuurist lilledele…
Selle suve rippuvad suvelilled olid minul puuris. Vana korvi moodi rippott oli eelmisel aastal oma elu ära elanud ja kevadel mõtlesin, et kuhu küll. Ühtegi head ideed sel hetkel pähe ei lipsanud.
Aga..nagu tavaliselt…liiguvad ideed sel puhul sobival hetkel… aitäh Annelile, kes Nõmme naabrivalve koristustalgutel oma kuurist linnupuurile minu näol uue omaniku leidis. Ja nii sai ka puur teise võimaluse ja mina omale ripppoti.
Potti sai pandud üks tomatitaim ja paar rippuvat Mehhiko vanikkuljuse taime Cobaea scandens. Sügise poole on linnupuurist saanud tore puhmas.
Mehhiko vanikkuljus- Cobaea scandens -kasvab kodumaal Mehhikos 20 m kõrguseks taimeks. Meil jääb tavaliselt 3-5 meetri pikkuseks. Taim tuleb istutada soojale ja päikselisele kohale, niiskesse, kuid hästi dreneeritud mulda. Õitsema hakkab augustis – septembris. Alguses on õied kreemrohelised, hiljem lillaka värvusega.
Kuidas kasvavad lilled aga uues ja tehnoloogilises lillepotis – võid lugeda postitusest “Click & Grow – tehnoloogia ja aiandus”
Kui sul on ka sel suvel olnud põnevaid lillepotte- jaga mõtteid kommentaarides.
Päev pildis – augusti teine nädal aias.
Aias on tunda sügise lõhna…
…ja märgata sügise värve. Sügisel on paned tähele teisi toone ja varjundeid…sooje, küpseid, päikeses kuldseid. Kollane on mõnus, soe ja särav. Kollane õievärv joonistub hästi välja just päikesekiirtes…sellega saada arvestada, kui alles kujundad oma aeda…kollased õied on hea istutada aia päikesepaistelistesse kohtadesse.
Argentiina raudürt – Verbena bonariensis – sügise uhkeldaja. Saab kasvatada meil üheaastasena, kasvutsoon 7- 10, nii et soojade ilmade taim. Pärit Lõuna- Ameerikast ja seal kasvab kui püsilill. Kasvult hõre ja püstine.Lehti peaaegu ei ole, hõredatel vartel tugeva värviga roosakas lillakad õied tippudes. Kasvab pea 1 m kõrguseks. Sobib hästi peenardesse ja pottidesse, lisab suve teisel poolel kohevust ja värvi. Vajab päikeselist kasvukohta.
Õhuline piimalill – Chamaesyce hypericifolia – näeb välja õrn, kuid tegelikult väga vastupidav taim suvistesse konteineritesse terrassidele ja rõdudele. Armastab päikest, kuid talub ka varju, tuult ja kuiva mulda. Õhuline piimalill on igihaljas poolpõõsas, ja teda saab jahedas (5–10°) ning valges ruumis ka hoida üle talve.
Viinamarjad on juba peaaegu head…ja viimasel ajal võiks aiast ka seenesaaki saada.
Erksinine –sügisene emajuur – Gentiana septemfida – kiviktaimla püsik, kuid ei talu liiga kuiva ja kuuma mulda. Aeglase kasvuga taim. Vajab päikest.
Heleroosa Jaapani ülane– Anemone japonica – samuti augustikuu õitseja. Kõrgema kasvuga, talub ka varjulisemat kohta. Äraõitsenud varte jätmine talveks soodustab head talvitumist ja taimele väga ei meeldi jagamine.
Mis on toimunud minu aias suve algupoole…vaata siia!
Ja kui oma muljeid soovid jagada…kirjuta siia !
Päev pildis – juuli kolmas nädal aias.
Marjahooaeg kätte jõudmas…
Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.
Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.
Aga viinamarjadest veel.
Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…
Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.
Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia. Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks peenra peal hoopiski rohkem…
Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…
Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !
Pildil on hilised õitsejad valged liiliad ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.
Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.
Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.
Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!
Portulak – kaunitar päikeses ja kuivas.
Harilik portulak, aedportulak – Purslane – Portulaca oleracea
Suureõieline portulak e. mururoos – Moss Rose – Portulaca grandiflora
Taime päritolumaaks loetakse Argentiinat, Brasiiliat ja Uruguaid. Õied avanevad vaid päikesepaistelistel päevadel. Õite värv sõltub sordist ja palju kasutatakse kasvatamiseks mix seemneid. Taim armastab väga sooja ja on täiesti põuakindel. Ei armasta liigset väetamist, kasvab hästi vaid kuival, liivasel ja kiviklibusel pinnal ning tuleb toime minimaalse kastmisega. Kasvab umbes 15 cm kõrguseks. Ei talu külma, niiskust, varju ega ülekastmist. Vihmaste ilmadega näeb õiteilu vähe. Võib kasvada ka killustikul ja teedel plaatide vahedes. Nõuab päevas vähemalt 6- 8 tundi päikest. On võimeline kasvama ekstreemselt kuivades tingimustes.
Päikeselistele ja kuumadele terrassidele, rõdukastidesse ja lauakaunistustesse, kus ka regulaarne kastmine on raskendatud. Just kastmise vähene vajadus teeb portulaki nendes kohtades väärt taimeks.
Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris, kuid kasvukohale saab istutada alles siis, kui öökülmad on möödunud. Kasvukohaks sobib hästi valgusrohke ja soe koht ning hästi vett läbilaskev muld. Kuivust see taime ei karda.
Meil saab teda kasvatada küll suvelillena ja üheaastase taimena, sest talved on meil liiga külmad ja niisked. Erinevatel andmetel internetist leituna antakse küll taime talvekindluse kasvutsoonideks 5-11 ( Tsoon 5= -10 kuni -20 külmakraadi ). Seega võiks teda proovida kasvatada ka Eesti läänepoolsematel aladel püsilillena. Tore oleks teada, kas kellelgi võibolla on õnnestunud? Jäta siia oma kogemusi!
Taimel on söödavad lehed, varred ja seemned. Kasutatakse toorelt või küpsetatult. Portulaki kasutatakse söömiseks nagu köögivilja ja salatit Türgis, Kreekas ja Mehhikos. Taimes sisaldub suur hulk omega-3 rasvhappeid ja C ja B vitamiini ning antioksüdante. Põhiliselt kasutatakse küll toiduks ja on väärtuslikum harilik ja aedportulak, kuid söödavad lehed ja varred on ka suureõielisel portulakil.
Värvikas pilt on tehtud Sepa talus ja peremeheks seal Aivar Samorokov. Portulaki ennast viib ta müügile aianduskeskustesse Hortes ja Hansaplant.
