-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Lillepeenrad
Üle ääre kasvanud lilled
Suve lõpupoole jõuavad kätte hetked, kui taimed aias on jõudnud kosuda, lopsakaks kasvada ja nii mõnedki neist peenras laiutama hakata. Taimegrupid on kasvanud kokku, segunenud üksteisega ja istutusalade servad ajavad üle ääre. Suvelilled terrassipottides ja rõdukastides on samuti ennast lopsakalt äärelt alla kasvatanud ja õitsemine täies hoos.
Kui nüüd plaanis aias väikesi korrektuure teha ja peenrast välja tunginud taimi taltsutada siis võib nendega hõlpsasti ära täita mõned veel tühjad anumad. Veel jäävad peenras ette seemnetega ennast aeda laiali laotanud väikesed taimed. Hilissuvel tehtud värsked istutused jäävad tihti kauniks kuni külmadeni. Valides külmakindlad anumad ja tõstes püsililledega istutused talveks suure niiskuse eest varju alla, siis võivad tihti istutused ärgata taas ellu ka kevadel.
Pildil – vesihaljas haguhein, soomuslehik, viltjas kalanhoe ja kellukad on leidnud koha ilustulestiku tühjaks jäänud kastis.
Lillepeenarde hooldustööde ja rohimise käigus saab ikka kohendatud pisut rohkem levivaid taimi nende kasvuala veidi kärpides- nii kipuvad üle jääma mõned täiesti ilusad ja korralikud taimed. Need saab kokku sobitada vastavalt kasvutingimustele ja taimede valgusvajadusele. Varjulisemale kohale leiab sobivaid taimi sõnajalgade, kurerehade ja vähenõudlike pinnakattetaimede hulgast. Päikeselisele terrassile võib istutada kuiva ja kuuma taluvaid kõrrelisi, kukeharju ja mägisibulaid.
Metsmaasikas levib võsunditega isegi kivipragudesse ja kortslehed on ennast mõne aastaga korralikult laiali külvanud.
Konteineris kasvatamiseks sobivad kõik vähenõudlikud püsililled. Paremini sobivad madala ja keskmise kasvuga taimed, kuivust taluvad ning vähest mulda vajavad. Ilutaimede hulgas on aretatud sorte, mis on oma omadustelt looduslikest liikidest madalamad ja kompaktsema kasvukujuga- need on tuulte mõjule vähem vastuvõtlikud ja ei lamandu.
Konteinerisse hästi sobivad püsililled
Neiusilmad, kukeharjad -sobivad nii madalad, kui kõrgemad sordid, värviliste lehtedega helmikpöörised, kurerehad, akakapsas, hostad, kellukad, kannikesed ja enamus kiviktaimlasse sobivad taimed.
Samuti on tore lisada konteinerisse tarbetaimi-erinevad erksa värviga lehtsalatid, käharpetersell, põldvõõrkapsas e. rukola-lisavad istutustele värvigammat ja taimede suureks kasvades on hea võileiva peale värsket ampsata.
Anumad
Kasutamiseks sobivad ükskõik mis anumad- need, mis parasjagu on jäänud tühjaks varakevadistest istutustest, mõned majapidamises välja praagitud või pakendina kasutuses olnud mahutid, vanad toidunõud ja puidust kastid.
Oluline on, et kohas, kus sajab peale vihma, et oleks taimeanuma põhjas auk, kust saab ära voolata liigne kastmisvesi, muidu taimed hukkuvad vees.
Kasvumulda võib lisada istutamise ajal mõnda pikaajalist väetist. Suve lõpupoole istutades valida 2-3 kuulise püsivusega väetisi. Samuti võib olla oluline hilisem lisaväetamine, kuna konteineris ei ole taimedele piisavalt toitaineid.
Mitu anumat koos on toredam, kui üksik pott. Kasuta erinevaid konteinerieid ja moodusta nendest väike grupp, milles mõned taimed korduvad. See ühendab erinevad potid sobivaks grupiks.
Anumana sai kasutusele võetud saunakibu, mis osutus üldsegi mitte vettpidavaks anumaks- seega sobib hästi lillede istutamiseks. Potti said üle ääre rippuma roomav akakapsas, roomav metsvits, õrnade valgete õitega kivirikud ja Siberi valdsteinia. Pisut üle teiste taimede kõrguvad adiantumi graatsilised lehed. See anum on täidetud varjupeenrast üle jäänud taimedega.
Päikesepaistelisele terrassile
Päikeselisse kohta istuta kuiva ja kuumalembesi taimi. Kõrrelised, kukeharjad, kellukad, nelgid, mägisibulad ja paljud teised kiviktaimla lilled. Sellised püsikud taluvad ka suvelilledest paremini vähest hoolt ja harvemat kastmist. Miinuseks püsililledega täidetud konteinerite puhul on nende suhteliselt lühiajaline õitsemine. Seda saab korvata, kui valida ja istutada kokku erineva lehevärvusega taimi. Samuti on konteineris kuiva, kuuma ja esimeste sügiskülmadega taimede sügisvärvidega värvumine kiirem.
Madal ümar keraamiline kauss sobib hästi vähe mulda vajavatele taimedele. Vesihaljas haguhein, alpi aster, kellukas üle ääre rippumas, aed liivatee. Tühjad kohad on esialgu täidetud erinevate kivide ja kruusaga.
Varjulisele terrassile
Mõned sõnajalad armastavad levida peenras liialt. Kurerehad, kortslehed ja erinevad pinnakattetaimed, mis on suve lõpuks vallutanud kõik taimede vahelised tühja kohad. Võsunditega levivad varjutaluvad pinnakattetaimed hakkavad konteineris kasvades toredasti üle ääre rippuma- vastupidavamad on akakapsas, metsmaasikas ja valdsteinia, roomav metsvits.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 augustikuus.
Aedviljad aias – iluks ja söögiks.
Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.
Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.
Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.
Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.
Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.
Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” aprill 2011
Loe ka idandamisest ja värske toidu kasvatamisest.
