-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Aiakujundus
Päev pildis – augusti kolmas nädal.
Värsked köögiviljad kompostikastist.
Augustikuu staarid on köögiviljad ja siin on värvi küllaga. Rullkõrvits e. rohkem tuntud kui kabatšokk on hämmastavalt lihtsalt kasvatatav köögivili. Õieti kasvab täiesti ise….eriti kompostihunniku peal. Lillakaspunased lehtpeedi varred on praeguseks juba jämedad ning vaimustavat värvi. Kogu kraam sai värskelt wok pannil kuumutatud ja maitses hea.
…ja magustoiduks kollaseid ploome. Meie Liivi kollane munaploom on vana puu, kuid ploome andnud alati vaid näpuotsaga. Sel aastal üllatab puu tõsiselt rohkete viljadega.
Mis toimunud aias augusti algupoole, sellest saab lugeda varasematest postitustest.
Päev pildis – augusti teine nädal aias.
Aias on tunda sügise lõhna…
…ja märgata sügise värve. Sügisel on paned tähele teisi toone ja varjundeid…sooje, küpseid, päikeses kuldseid. Kollane on mõnus, soe ja särav. Kollane õievärv joonistub hästi välja just päikesekiirtes…sellega saada arvestada, kui alles kujundad oma aeda…kollased õied on hea istutada aia päikesepaistelistesse kohtadesse.
Argentiina raudürt – Verbena bonariensis – sügise uhkeldaja. Saab kasvatada meil üheaastasena, kasvutsoon 7- 10, nii et soojade ilmade taim. Pärit Lõuna- Ameerikast ja seal kasvab kui püsilill. Kasvult hõre ja püstine.Lehti peaaegu ei ole, hõredatel vartel tugeva värviga roosakas lillakad õied tippudes. Kasvab pea 1 m kõrguseks. Sobib hästi peenardesse ja pottidesse, lisab suve teisel poolel kohevust ja värvi. Vajab päikeselist kasvukohta.
Õhuline piimalill – Chamaesyce hypericifolia – näeb välja õrn, kuid tegelikult väga vastupidav taim suvistesse konteineritesse terrassidele ja rõdudele. Armastab päikest, kuid talub ka varju, tuult ja kuiva mulda. Õhuline piimalill on igihaljas poolpõõsas, ja teda saab jahedas (5–10°) ning valges ruumis ka hoida üle talve.
Viinamarjad on juba peaaegu head…ja viimasel ajal võiks aiast ka seenesaaki saada.
Erksinine –sügisene emajuur – Gentiana septemfida – kiviktaimla püsik, kuid ei talu liiga kuiva ja kuuma mulda. Aeglase kasvuga taim. Vajab päikest.
Heleroosa Jaapani ülane– Anemone japonica – samuti augustikuu õitseja. Kõrgema kasvuga, talub ka varjulisemat kohta. Äraõitsenud varte jätmine talveks soodustab head talvitumist ja taimele väga ei meeldi jagamine.
Mis on toimunud minu aias suve algupoole…vaata siia!
Ja kui oma muljeid soovid jagada…kirjuta siia !
Päev pildis – juuli kolmas nädal aias.
Marjahooaeg kätte jõudmas…
Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.
Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.
Aga viinamarjadest veel.
Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…
Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.
Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia. Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks peenra peal hoopiski rohkem…
Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…
Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !
Pildil on hilised õitsejad valged liiliad ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.
Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.
Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.
Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!
Portulak – kaunitar päikeses ja kuivas.
Harilik portulak, aedportulak – Purslane – Portulaca oleracea
Suureõieline portulak e. mururoos – Moss Rose – Portulaca grandiflora
Taime päritolumaaks loetakse Argentiinat, Brasiiliat ja Uruguaid. Õied avanevad vaid päikesepaistelistel päevadel. Õite värv sõltub sordist ja palju kasutatakse kasvatamiseks mix seemneid. Taim armastab väga sooja ja on täiesti põuakindel. Ei armasta liigset väetamist, kasvab hästi vaid kuival, liivasel ja kiviklibusel pinnal ning tuleb toime minimaalse kastmisega. Kasvab umbes 15 cm kõrguseks. Ei talu külma, niiskust, varju ega ülekastmist. Vihmaste ilmadega näeb õiteilu vähe. Võib kasvada ka killustikul ja teedel plaatide vahedes. Nõuab päevas vähemalt 6- 8 tundi päikest. On võimeline kasvama ekstreemselt kuivades tingimustes.
Päikeselistele ja kuumadele terrassidele, rõdukastidesse ja lauakaunistustesse, kus ka regulaarne kastmine on raskendatud. Just kastmise vähene vajadus teeb portulaki nendes kohtades väärt taimeks.
Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris, kuid kasvukohale saab istutada alles siis, kui öökülmad on möödunud. Kasvukohaks sobib hästi valgusrohke ja soe koht ning hästi vett läbilaskev muld. Kuivust see taime ei karda.
Meil saab teda kasvatada küll suvelillena ja üheaastase taimena, sest talved on meil liiga külmad ja niisked. Erinevatel andmetel internetist leituna antakse küll taime talvekindluse kasvutsoonideks 5-11 ( Tsoon 5= -10 kuni -20 külmakraadi ). Seega võiks teda proovida kasvatada ka Eesti läänepoolsematel aladel püsilillena. Tore oleks teada, kas kellelgi võibolla on õnnestunud? Jäta siia oma kogemusi!
Taimel on söödavad lehed, varred ja seemned. Kasutatakse toorelt või küpsetatult. Portulaki kasutatakse söömiseks nagu köögivilja ja salatit Türgis, Kreekas ja Mehhikos. Taimes sisaldub suur hulk omega-3 rasvhappeid ja C ja B vitamiini ning antioksüdante. Põhiliselt kasutatakse küll toiduks ja on väärtuslikum harilik ja aedportulak, kuid söödavad lehed ja varred on ka suureõielisel portulakil.
Värvikas pilt on tehtud Sepa talus ja peremeheks seal Aivar Samorokov. Portulaki ennast viib ta müügile aianduskeskustesse Hortes ja Hansaplant.
Kaunid suvelilled peet ja petersell.
Värvid püüavad pilku!
Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.
Kõigepealt märkad värvi ja kontrasti. Kollane ja heleroheline säravad, punakas ja bordoo on jõulised, hall jätab värske ja puhta tunde. Tarbetaimede hulgast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mis köidavad pilku vaimustavate värviliste lehtede ja viljadega. Neil on praktiline väärtus ning samas ka ilus ja põnev väljanägemine. Ilusate õitega taimi märkame ainult intensiivse õitsemise ajal- värvilised lehed kaunistavad silma pikemalt, näidates oma arengu jooksul erinevaid toonivarjundeid. Erksa lehevärvuse kõrvale tarbeaias sobivad kontrastina paljud söödavate õitega taimed. Õied ja kroonlehed on kenad kaunistama suviseid salateid, kastmeid ja jooke. Eri värvi köögiviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis. Tuntumad erksate söödavate õitega taimed on suur mungalill, saialill, kurgirohi, aedmonarda, harilik iisop.
Tarbeaed külastab püsikuid
Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.
Vaadake aeda värske pilguga! Tarbeaed ei pea olema aia eraldiasuv tagasopp, kus enamuses rohelise lehevärviga köögiviljad kasvavad sirgete ridadena seni kuni nad ära süüakse. See aiaosa võib välja näha põnev ja huvitav! Tarbeaed oma iseloomult ühe suve jooksul kõige rohkem muutuv ja arenev. Kui aias ei ole ruumi või tahtmist eraldi tarbeaiale, on lihtne lisada hea värviga söögitaimi püsikupeenrasse. Siia tuleb valida selliseid liike, mis lasevad ennast kärpida või on pikema valmimisajaga, et nad täiendaksid kompositsiooni sügiseni. Eriti hea on seda võtet kasutada peenra rajamise algusjärgus, kui püsililletaimed on veel väikesed ja jätavad endi vahele liigselt tühja mullapinda. Kombineerides värvi, tekstuuri ja kontrasti – kasvatades segamini köögivilju, maitsetaimi ja lilli – saab luua samaaegselt nii söödava kui ka kauni maastiku. Tüdinedes ühest värvist või kujundusest on üheaastaste taimede puhul lihtne saada vaheldust järgnevatel aastatel .
Kasvukoha valikul peab arvestama, et lehtköögiviljad taluvad ka poolvarju, ürdid aga sooviksid kasvada võimalikult päikeselisemas paigas.
Mõne efektse taime kasvatamiseks napib meil soojust ja päikest. Näiteks hariliku artišoki viljad jõuavad valmida harva, see eest lehestik on kaunilt hõbedane ja pitsiline. Väga hästi sobivad meie kliimas kasvatamiseks erinevad salatite, kapsaste ja lehtpeetide liigid ja sordid. Nende seas on saadaval väga erinevate värvitoonide ja tekstuuriga taimi. Lisaväärtusena saame ka tugeva lõhnaelamuse, kui kasvatame samas erinevaid ürte. Pea silmas, et segaaias, kust taimi ka söögiks võtad, oleks mõistlik kasutada köögiviljadele sobivaid väetisi, sõnnikut ja komposti ning vältida mürgitamist.
Peet ja kapsas linnahaljastuses.
Eelmisel suvel reisides kogesin, et tarbetaimede värvikus, ilu ja hea lõhn inspireerib järjest
Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.
rohkem ka linnahaljastust. Prantsusmaa väikelinnades kohtas pea igal sammul lopsakaid peenraid, kus koos suvelilledega andsid peenrale värvi erinevad lehtkapsaste ja lehtpeetide sordid, punakad pronks- lutiklill ja vürtsbasiilikud, suhkruroog, naistenõges ja veel paljud teised, rohkem tarbeaias nägema harjutud taimed. Efektse välimusega toidutaimedega olid täidetud sõiduteede vahelised ohutussaared ja ristmike jalakäijate tsoonid, parkides suvelillepeenrad. Tundub harjumatu- aga miks? Võrreldes õitsvate lilledega on kireva lehevärviga taimed tänuväärt, sest hoiavad oma vormi ja värvi kogu suveperioodil ning muutuvad sügise poole aina kaunimaks- siis joonistub välja kogu tekstuur ja värvimäng. Ja pole mingit muret närbunud õitega.
Värv tekitab erinevaid tundeid ka aastaaegade lõikes- kevadeks on ühetoonilisest valgest, pruunist ja rohelisest saanud mõõt täis ning iga kollane ja erkroheline värvilaik taimede hulgas tekitab positiivse emotsiooni. Kevadised noored lehed on eriti erksate toonidega. Sügise poole muutuvad varjundid ja värvid sügavamaks ning küpsemaks.
-
- Villandry lossi köögiviljaaed
-
- Salatitaimede vormi- ja värvivalik on üsna suur.
-
- Suvelillepeenar Helsingis Esplanaadil.
-
- Erinevate värviüleminekutega maitsetaimede peenar Rootsis Gunnebo lossi ürdiaias.
-
- Jalakäijate ülekäigurada on uppunud värvikate suvelillede ja tarbetaimede vahele.
-
- Villandry renessanss stiilis köögiviljaias omavad värvid erilist tähtsust
-
- Dekoratiivkapsad elustavad aeda ka veel sügiseste külmadega.
-
- Maitsetaimedest peenar Prantsuse väikelinna Blois tänaval
Valik värvierksaid toidu- või maitsetaimi:
Hallika- sinaka- lillaka tooniga taimed:
- lehtpeet- ‘Silver or Sea ‘, ‘Silverado’
- aedsalvei ‘Trocolor’- valkjate, punaste hallikaroheliste toonidega lehed
- porrulauk ‘Apollo’ sinakashall leht
- artišokk
Violetset- punakat -bordootooni andvad taimed:
- lehtpeet – ‘Bright Lights’ punaste, kollaste, oranžide vartega’. Rhubab Chard’-punase varre ja roheliste krussis lehtedega
- spargelkapsas ‘Claret’, ‘Summer Purple’, ‘Rudolf”, ‘Purple Sprouting’- erinevate punakaslillade toonidega õisikud
- kapsas ‘Kalibos’, Red Drumhead’, January King 3′- punakate lehtedega
- lillkapsas ‘Purple Graffiti F1’- lillakas õisik
- lehtkapsas- ‘Redbor’, tumepunane leht
- lehtsalat ‘Dazzle’, ‘Lollo Rossa’ punakaspruunid lehed, ‘Marshall’ tumepunased lehed, ‘Rusty’ mustjaspunane, ‘Stealth’, ‘Teide’- seest roheline, äärtest punane.
- rooma salat ‘Ovired’ – tumepunaste lehtedega
- basiilikute sordid, ‘Bordeaux’, ‘Red Rubin’, ‘Osmin’, ‘Dark Opal’, ‘Violetta’,’Purple ruffles’-lehed krussis ja sakiliste servadega
- pronks- lutiklill ‘Red Shiso’- mustjaspunased lehed
- aedsalvei ‘Purpurascens’ matid punakad lehed
- harilik apteegitill ‘Purpurescens’
- harilik aeduba tumelilla vili- ‘Purple King’, ‘Blauhilde’
Helerohelist-kollakasrohelist-kollast tooni taimed:
- lillkapsas- ‘Sunset’ helekollane õisik’, ‘Optimist’ heleroheline õisik, ‘Trevi F1’ kollakasroheline õisik
- aedsalvei ‘Icterina’ kirjud lehed kollaka ja helerohelise tooniga
- lehtsalatid- paljud sordid annavad hästi erksat helerohelist värvi
- käharpetersell annab omapärase erksa rohelise tooni
- harilik pune ‘Aureum’- kollaste lehtedega
- sidrunmeliss ‘Aureum’, ‘All Gold’
- erkkollaste viljadega – ‘Berggold’, ‘Waldor’, ‘Wachs’, ‘Neckargold’
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed & Kodu” 2009 aastal.
Tarbetaimede kasutamine koos lilledega ja linnahaljastuses saab järjest enam hoogu sisse ka meie tänavapildis ja inimeste aedades. Kus oled veel kohanud midagi põnevat? Räägi meile ka !
Aedviljade kasutamisest iluaias olen kirjutanud ka siin.
