-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Aiakujundus
Lauamängud õues – kabe aias.
Laste suuremaks kasvades on üha raskem väikeses aias leida põnevat tegevust. Jooksuruumi õieti pole, ronimiseks suuri puid ka napib, pallimängudeks on kitsas.
Lauamängud on igas eas lastele ja ka täiskavanutele põnev tegevus. Mängulaua aeda ehitamise mõte valmis sellest, et luua lastele omaette olemiseks varjatum istumiskoht. Põõsastevaheline ala on tegelikult lillepeenar, mis on tõstetud puitprussidest servaga natuke muust maapinnast kõrgemale. Kõrgemad põõsad ümber istumiskoha on sirelid, ebajasmiinid, kuldvihm ja näärlehine kibuvits. Peenrasse põõsaste alla sai istutatud hästi levivaid ja maapinda katvaid metsmaasikaid, väiksemaid pajupõõsaid ja jaapani enelaid. Tänavapoolne suund on varjatud võreseinaga. Peenrapind on kaetud koorepurumultšiga. Pakujupid istmeteks ja lauaks, mis on pärit suurest mahavõetud kastanipuust millelt puukoor eemaldatud, olid juba mõnda aega aianurgas kasutult seisnud. Lauaplaat kõrgemale pakule on ehitatud püsipuidust laudadest ja peale on ilmastikukindla värviga joonistatud kabemuster. Nupud on lõigatud vanast õunapuuoksast ning samuti värvitud. Madalamatest ja väiksematest pakkudest sik- sakiline peenrast veidi kõrgem rada on rajatud, et lauani jõuaks ka maapinda katvaid taimi tallamata. Juba järgmisel aastal peale puhkekoha ehitamist on maasikataimed katnud tihedalt maapinna ja punaseid marju täis. Päikesepaistel saavad marjad hästi küpseks ja levitavad magusat marjalõhna.
Pakud on süvistatud maapinna sisse. Väiksemad, mille peal käigurada- on poolest saadik maapinna sees – et ei hakkaks kõikuma.
Ajaga on istumiskoht kasvanud nii põõsaste sisse, et väiksema seltskonna lapsi peidab täiesti nähtamatuks. Puupakud on päikesega pleekinud hallikat tooni. Peale kabelahingute korraldamise saab lauda kasutada ka muude laua- ja kaardimängude mängimiseks ja ka lihtsalt niisama omaette olemiseks.
Talvisel ajal katavad lumemütsid laua ja toolid ja on hõredamate, ilma lehtedeta põõsaste vahel omamoodi vaatepunktiks.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2008
Aedviljad aias – iluks ja söögiks.
Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.
Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.
Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.
Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.
Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.
Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” aprill 2011
Loe ka idandamisest ja värske toidu kasvatamisest.
Taimemaailm internetis
Aed- lõosilm
Kust saada ümaralehise alpikanni seemneid? Miks minu sinine moon ei idane? Milline näeb välja häbelik kolmiklill? Kas minu peenraroos peab meie kliimas vastu? Mis on Kirengeshoma palmata eestikeelne nimi?
Ühel andunud aednikul tekib ka talvel kõiksugu küsimusi, mille vastused on tegelikult kuskil olemas – vaja on vaid see õige koht üles leida. Internet on täis huvitavaid viiteid, kodulehekülgi, blogisid, foorumeid ja andmebaase. Neid on tohutult ja kõikvõimalikel teemadel, nii asjaarmastajate kui teadusasutuste koostatud. Olen kirja pannud mõned viited ja asjalikud leheküljed, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele ega ole säetud paremusjärjestusse, vaid on saanud minu isikliku subjektiivse heakskiidu.
Kui otsida infot taimede kohta soojema kliimaga maade kodulehekülgedelt, tuleb arvestada, et kõik seal välja lubatu ei pruugi meie kliimas tõsi olla. Taimede külmakindluse suhtes on hea üle kontrollida, millises kliimatsoonis taim kasvab. Euroopa on jagatud 11 vastupidavustsooniks. Iseloomustamaks taime võimalusi kliimaga kohaneda, on kasutusel taimede talvekindluse mõiste, mis arvestab peale külmakraadide ka kõiki teisi kliimategureid. Selle järgi saab teada, kus tsoonis suudab taim kasvada.
Eraldi on olemas veel ülemaailmsed, kontinendi ja maailmajao tsoonid. Lisaks on mõned riigid jaganud oma riigi tsoonid veel kitsamateks osadeks. Näiteks on soomlased jaganud Euroopa viis tsooni, millesse Soome kuulub, veel täpsemaks kümneks kohalikuks tsooniks. Seetõttu tuleb tsoonide numbreid vaadates alati jälgida, millisest tsoonide klassifikatsioonist parasjagu jutt käib.
Euroopa talvekindluse kaardil jaguneb Eesti kolmeks tsooniks – tsoonid 4-6. Kuigi internetis võib kohata erinevaid versioone sellest, kust täpselt tsoonide piir meil jookseb, jäävad laias laastus tsooni 6 Lääne-Eesti ja saared, tsooni 4 Eesti idapoolsed alad ning 5. tsooni vahepealne osa.
Taimetarkus internetist
Suur lõvilõug Antirrhinum majus
* Eestikeelsete taimenimede andmebaas.Info otsimine taime kohta internetist sujub tunduvalt kiiremini ja tõhusamalt, kui on teada tema ladinakeelne nimi. Eestikeelsete taimenimede andmebaas võimaldabki otsida taimenimedele vasteid nii eesti kui ladina keelest. Kui täpset liiginime ei tea, tasub sisestada vaid perekonnanimi ning loetelusse ilmuvad kõik selle perekonna liigid, millel eestikeelne nimi olemas on.
-
Lõvilõug? Taimenimede registris otsingut kasutades saan teada, et lille nimi on Suur lõvilõug- ladina keeles Antirrhinum majus. Ladina keelset nime edasistes otsingutes kasutades avaneb palju suurem maailm- pildid, kirjeldused jne. Google pildiotsingusse ladinakeelse nime sisestamisel saab tunduvalt rohkem vasteid, kui otsides eestikeelse nime järgi
* Eesti eluslooduse andmebaas Elurikkus. Tartu Ülikooli koostatud Eesti liikide register on veebipõhine Eestist leitud liikide teaduslike ja eestikeelsete nimede andmebaas. Liikide teaduslikud nimed on ladinakeelsed, millele liitub liigi kirjeldanud teadlase nimi või selle lühend. Hetkel puuduvad andmebaasist mitmed organismirühmad. Seetõttu tuleb siin toodud leitud liikide arve kasutada ettevaatusega. Tõenäoliselt kasvab andmebaasis olevate liikide arv tunduvalt juba lähemal ajal. Hetkel on talletatud u 23 404 liiki. Lehekülg sisaldab endas ka sõnastikku, kus seletatud valdkonnaga seotud mõisteid.
* Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas. Digiteeritud Eesti ravimtaimepärimus. Saab otsida infot taimede rahvapäraste nimede järgi ja ka haiguste märksõnade järgi, milliseid taimi mis haiguse ravimisel on võimalik kasutada. Kirjelduste juures on ka fotod. Teekummel? Chamomilla recutita, mis vaevuste puhul aitab?Otsi herba.folklore.ee
Teekummel
* Taimemääraja Eesti eFloora. Interaktiivne määraja, mis on sobiv kasutamiseks kooliõpilastele, üliõpilastele ja kõikidele loodushuvilistele, kes soovivad ennast kurssi viia, millised taimed kasvavad meie metsades, niitudel ja soodes. Määraja sisaldab 1100 taimeliiki. On olemas ka spetsiaalselt pihuseadmetele mõeldud määraja, kus sisaldub 140 kodumaist puu- ja põõsaliiki. Selle rakenduse abil võib iga huviline metsas matkates määrata iPhone´iga Eesti looduse puu- ja põõsaliike.
Huvitavad koduleheküljed
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea
* Plants for a Future on uurimis- ja infokeskus söödavate ja muudmoodi kasulike taimede leidmiseks. Keskus on tegutsenud 20 aastat ning nende andmebaas sisaldab hulgaliselt infot taimede söödavuse, mürgisuse ning muude kasutusalade kohta. Samuti kasvutingimuste ja suuruste, kõrguste kohta. Kuna see on Inglismaa veebilehekülg, siis võiks infosse suhtuda väikese ettevaatusega ning arvestada alati meie kohalike oludega, mis on sealsest veidi karmimad. Otsingus tuleb kasutada ladina- või ingliskeelset taimenime. Kodulehel on ka foorum, blogi ja uurimuste osa.
-
Verev sõrmkübar? Digitalis purpurea- väga ilus taim. Plants for a Future andmebaasist selgub, et taim on päris mürgine.
* Hollandi puukooli koduleht www.esveld.nl Hulgaliselt infot erinevate taimede kohta, samuti saab sealt osta taimi ja aiandusraamatuid, mille valik on lai. Mahukas taimede andmebaas, ohtralt pildimaterjali.
* Eesti Aiaklubi koduleht. Lehele on kokku kogutud palju artikleid ja viiteid aiandusteemade kohta, seal on foorum, aiablogi ja mahukas taimebaas, kus on konkreetne info taimede kasvutingimuste, suuruse ning paljundamisvõimaluste kohta. Sisaldab infot nii Eesti kui välismaiste aiandusmesside, ürituste, ekskursioonide ja ajakirjade kohta.
* Interneti nõuande- ja teabeportaal aiandus.ee Hulganisti aiandus- ja loodusteemalisi uudiseid. Viiteid teistele aiandus- ja loodusalastele lehekülgedele nii Eestist kui laias maailmas. Mahukas tegevuste kalender, foorum, ostu-müügi kuulutused. Puuviljade, köögiviljade ja maitsetaimede kirjeldused. Lisaks on lehel küllaltki aktiivne foorum.
* Eesti Orhideekasvatajad Facebookis ja avatud Orhideefoorum. Ühendab inimesi, kes kasvatavad orhideesid huvi ja kirega ning soovivad nende kohta rohkem teada saada ning jagavad oma kogemusi ja õnnestumisi.
*Seemnemaailm Eesti- ja venekeelne veebipood, kust saab osta köögivilja- ja lilleseemneid. Seemnepaki juures põhjalikud taimede ja köögiviljasortide kirjeldused. Seemnemaailma lugemissaalis palju artikleid ilu-, tarbe- ja köögiviljaaia ning muudel kasulikel aiandusteemadel.
* Nurga puukooli foorum Nurga puukool on pühendunud haruldasemate ja eksootilisemate okaspuude ja lehtpuude kasvatamisele. Nende kodulehel on mahukas andmebaas lehtpuude ja okaspuude kirjeldustega, lisaks foorum.
* Suttons – Inglise veebipood, blogi ja foorum. Müüb seemneid, taimi, lillesibulaid. Jagab näpunäiteid külvamiseks ja hoolduseks. Pakub vaatamiseks erinevaid kasulikke videosid. Pakub tihti uusi ja huvitavaid sorte. Miinimutellimus 5 naela eest. Seemnete tellimisel internetist jälgi enne valiku tegemist- kas seemneid on võimalik Eestisse tellida, mis on miinimumtellimuse summa ja kas see sisaldab ka saatekulusid- erinevatel veebipoodidel võivad olla need tingimused erinevad.
* www. gardenweb.com Ingliskeelne internetikeskkond aia- ja koduteemadel. Blogid, foorum ja fotogaleriid info erinevate müüjate kohta. On olemas Euroopa kliimatsoonide kaart.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” jaanuar 2011
Leidsid kasulikku infot? Loe ka aiapidaja tegemistest veebruaris.
