-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Aiakujundus
Aianipp. Peidus puhkekoht peenra sees
Värvide pillerkaar segapeenras. Selles peenras on hulgaliselt erinevaid püsililli. On kevade lõpp ja suve algus – tulbid ja lõosilmad hakkavad õitsemist lõpetama ja suvised lilled alustavad hooga. Neiusilmad juba õies ning kortslehed samuti loovad õisikuid
Missugune näeb aed välja, kui seda vaadata seespoolt. Mitte muru pealt nagu tavaliselt, et peenar on sinu ees. Vaid siis, kui sa oled üleni seal sees.
Nii, et oled üleni eraldatud ümbritsevast ja keegi ei saa sind segada. Sa ei näe kaugele ja ka sind ei paista peaaegu välja – ainult värvid ja vormid…
Kirju ja vahelduv pind ühtlaselt suurel alal mõjub lõpuks hoopis ühesugusena ning suurest kirjust ei eraldu väga teravalt üksikuid eredalt väljapaistvaid soolotaimi. Samade taimede näiliselt juhuslik kordus. Kõik see värvide, vormide ja kõrguste mäng saab sind endasse haarata ning annab võimaluse eralduda, laseb mõtetel puhata ja selgineda.
Kas sinul on selline eraldumispaik aias?
Unistame – kuidas seda luua ?
Selle väiksema ala võib eraldada ümbritsevast veidi kõrgema hekiga, kõrvaloleva hoone seinaga, ronitaimedega, kõrgemate puude ja põõsastega, müüridega maapinanst kõrgemale tõstetud peenardega. Rohelus ja ühtlasem taust loob eraldatuse ning annab ühtlasema tagapõhja peenarde kirevusele. See piire pole alati ühtlane ja tervenisti suletud, seal saab olla vaheldust ja salapära ning on rohkem piire pilgule.
Seal paigas on mõned käigurajad või tee mida mööda pilk saab liikuda. See annab suuna ja veidi avarust ning jagab. Eraldab peenraid väiksemateks, võimaldab mugavamat hooldust.
Siin on puhkekoht eraldatud pügatud hekiga. taust on hea ja tuult ei tunne samuti.
Erinevat tooni rohelised lehed kombineerituna tumedamat lillat ja oranzi tooni õitega. Puidust tokkidele on kasvamas lopsakad õisoad.
Selles puhkepaigas on pink või tool. mis kaugemalt vaadates mõjub ka kui skulptuur. See pink kutsub istuma ja jälgima mängu ka teisest vaatenurgast. Istudes oled eraldatud muust maailmast ja sinu ümber on ainult lopsakas rohelus või värvide mäng.
Vaheldust ja kõrgust saab lisada ronitaimedega ja nende jaoks püstitatud tokkide või võrestikega, väikeste põõsastega peenraala sees, kivimüüridega kõrgemaks tõstetud peenardega, suurte anumatega, mis lilli täis istutatud.
Peenar võib olla kirju – segades omavahel sobivaid toone. Kuid see saab olla ühevärviline, kus palju erinevait roheliste toone ja vaid mõni värv veel lisaks.
Mis taimi sinna peenrasse valida?
Sobivad taimed, mis on parajalt tugevad ja hoiavad ennast ise püsti.
Vali peenrasse segamini erineval ajal õitsevaid taimi, siis on kogu aeg mõned õied
Kevadiseks õiteiluks istuta juba sügisel sibullilli.
Segupeenardesse sobib lisada ka kaunilt mõjuvaid toidutaimi. Salatid ja kapsad on uhke värvi ja lehestruktuuriga.
Istutus peaks olema pigem tihe, nii, et taimed sulavad üksteise sisse.
Pildid on erinevad rohelised toonid nii valgete triipudega kui leidub ka kollakamaid toone. Kõik see on kombineeritud siniste õitega. Peenras näen hostasid, sõnajalgu, brunneraid. Kerajad madalad põõsad tagapool tulevad õite ja lehtede kaootilisusest esile oma tagasihoidlikkusega. Siin annab rohelist piiret ronitaimedesse uppunud majasein.
Sellel pildil tekitavad pilgupiirde kõrgemad põõsad ja lehtpuud. Kontpuud peenra sees on pügatud väiksemaks. Püsikutest leian pildil tiarellid, kurekellad ja longus ebahüatsindi.
Siin pildil võimutseb hele roosa ja roheline. Kortslehed ja kirbutatrad on täitnud kõik praod ja õitsevad ohjeldamatult. Erinevat roosat tooni kurekellad on ka leidnud endale koha nende vahel Ülejäänud taimed annavad veel ainult rohelisi toone.
Kõik pildid on tehtud Hyde Hall aias Inglismaal Essexis 2013 aasta maikuu viimastel päevadel.
Enamus taimi, mis pildil näha, on ka meil kasvamiseks täiesti olemas.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.
Korrapärane aed või segasumma suvila?
Tihti võib aiapidaja sattuda dilemma ette. Tahaks aias näha korda. Tahaks, et kõik oleks paigas, et igal taimel oleks oma koht, et nad püsiksid etteantud piirides. Aga teiselt poolt – tore oleks näha oma aias rohkem liike, palju erivärvilisi sorte, seda ja teistsugust lehevärvi ja sibullilli ja maitsetaimi ja köögivilju … kui palju on põnevaid taimi! Nii see läheb ja juba ongi segadus käes. Kõik need erinevad mõtted – kokku kõlab üsna võimatult.Ruumi on vähe, või hoopis palju, kuidas jagada taimi, kuidas sättida värve ? Kuidas aed jagada nii, et kõigele tekiks oma koht ja kõige erineva sobitamine ei oleks nii keeruline ?
Võimalusi, kuidas seda teha on kindlasti päris mitut moodi, kuid üheks minu lemmikuks segasumma taltsutamisel on madalad piirded. Lihtsalt peenarde piiramine madalate hekkidega, puiduga, metalliga, kividega, muruga, teeradadega on üsna levinud. Kuid siinkohal mõtlen just sellist piiramist, kus aeda või aiaosasse luuakse madalate piirete abil muster või struktuur ja selle mustri sees saab olla segadus erinevatest taimedest, liikidest, värvidest. Ja kord jääb. Ääris hoiab korda ning sisu saab olla täiesti erinev kuid üldmulje püsib korrastatud.
Siin ei saa välja tuua mingeid reegleid, kuidas peaks tegema või millist piiret kasutama? Fantaasial pole piire. Kuid kindlasti üheks levinumaks piirdeks on madalad pügatud hekid. Kõige enam saab inspiratsiooni selliste kujunduste jaoks ajaooliste aedade juurest, kus suured ja avarad aiad on täis hekimustreid ja taimed hekkides sees on tihti kirevad ja erinevad.
Aga ka moodsamates kujundustes võib selliseid võtteid näha. Sibullilledele saab madalatest hekkidest kauni serva, samuti roosidele ja eriti mõnusalt mõjuvad hekimustri sees erinevate värvidega ja tihedalt istutatud taimede segaistutused. Toredad on ka ebaühtlaselt või lainjalt pügatud madalad hekid või hoopis püsikupiirded.
Samas võib kasutada ka madalaid metallservi või puidust piirdeid. Võib kujundada mustri veidi kõrgemale tõstetud peenardest. Muster ise saab olla just nii lihtne või keeruline, kui süda igatseb ja kuidas kõige paremini maja ja muude paikadega aias kokku klapib.
Omapärast mustrit saab kujundada lisades madalale hekile ka erivärvilisi pügatud taimedest laamasid või kujundeid.
Millistest taimedest saab teha madalat hekki?
Pöetavaks hekiks sobivad:
Jaapani enela väiksemakasvulised sordid – ‘Little Princess’, ‘Nana’ jt.
Kaselehine enelas ‘Thor’
Maadjas enelas
Tume aroonia ‘Hugin’
Harilik liguster
Läikiv tuhkpuu
Harilik pukspuu – pukspuu on hästi aeglase kasvuga ja kardab varakevadist keskpäevast päikest. Seevastu talub väga hästi pügamist.
Elupuude madalakasvulised sordid ‘Tiny Tim’, ‘Danica’
Mägimänd ‘Mops’ – mägimändi peab pügama jaanipäevaeelsel ajal, enne, siis kui kasvud on veel noored.
Vabakujuliseks ääriseks sobivad:
samuti Jaapani enelad – neid lõigatakse igal kevadel ca 10 cm peale tagasi ja siis saabki ääriseks madala veidi lainja servaga rea.
Thunbergi kukerpuu madalakasvulised sordid
Ning mitmed reas istutatud püsikud – Korea kitseenelas, pehme kortsleht, hostad, faasseni naistenõges, aedruut, helmikpöörised, tähklavendel, harilik liivatee ‘Compactus’
Millele veel peab tähelepanu pöörama heki valimisel ja kuidas üldse valida hekipõõsast?
Artikkel ilmunud ajakirjas ”Kodukiri” 2012 juunikuus.
Londoni kogukonnaaiad seovad inimesi
Loodussõbralikud kogukonnaaiad Londonis.
Eestis kogub hoogu kogukonniti tegutsemine ja kogukonnaaiad on populaarne teema maailmas juba pikka aega. Ühine huvi lähendab inimesi ning kodukandi parema toimimise nimel ollakse heameelega nõus kogunema ja aega panustama. Kogukonnaaed on aed, mida majandab kogukond ühiselt. See toob kokku inimesi, tugevdab piirkonnas elavate inimeste vahelisi sidemeid, annab võimaluse linnaümbrust oma kätega muuta ning tutvustab avalikus ruumis aiandust.
Mõned kogukonnaaiad on sellised, kus kasvatatakse ühiselt toitu, teised on pargilaadsed ja pakuvad mõnusat rohelist paika vaba aja veetmiseks. Väga levinud on kogukonnaaiad Pariisis, Londonis, Berliinis, Lissabonis, New Yorgis. Saksamaal ja Portugalis on ühisaiad tihti linnaparkide osad.
Tallinnas on tuttavad nimed Telliskivi Loomelinnaku linnaaed ja Uue Maailma Aed. Viimane on kuuldavasti küll sel hooajal puhkusel, kuna piirkonnas on soojatorustike rekonstrueerimistööd. Tartu Maheaed haldab mitmeid kogukonnaaedu Tartus, ja need on köögiviljakasvatusega tegelevad aiad, mis võimaldavad kohalikel taimi kasvatada ja lasteaialastel ning kooliõpilastel aiatööga tutvuda.
Londonis asub üks päris kuulus kogukonnaaed The Phoenix Garden.
See tore park äratas huvi ka oma keskkonnasõbralike ideede poolest asudes täiesti keset maailmalinna. Paljud seal aias kasutatavad nipid võiksid kuuluda ka koduaiapidaja tegutsemiste arsenali hulka.
The Phoenix Garden asub Londonis West Endi südames. Aed tegutseb heategevuslike annetuste toel. Eesmärgiks on luua paremad puhkusetingimused kohalikele elanikele ning läheduses töötavatele inimestele, säilitada ja soodustada sobivaid elupaiku elusloodusele. www.thephoenixgarden.org
Aed on manageeritud vabatahtlike poolt, seal organiseeritakse programme ja üritusi, kogukonna pidusid, heategevusüritusi, aiandusüritusi ja workshoppe terve aasta vältel. Aeda on võimalik rentida ürituste tarbeks ja pildistamisteks. The Phoenix Garden on avatud aastaringselt iga päev.
Kuuel aastal on aed võitnud esimesel koha Best Environmental Garden – Camden in Bloom võistlustel.
Seal on ainult üks palgaline töötaja – aednik Chris Raeburn, kes on tegutsenud seal juba üle 10 aasta. Kuid ka tema ei ole igapäevaselt tööl, vaid hoolitseb aia eest hooaja alguses ja aitab läbi viia suuremaid muudatuste projekte. Tööd seal aias teeb ta umbes paari kuu jooksul aastas.
Chris on töötanud paljudes kogukonna organisatsioonides üle maailma ning õppinud Fine Art Chelsea Kunstikoolis ning tal on laialdased teadmised taimede, eluslooduse ja loodusssõbraliku paiga rajamiseks ja hoolduseks.
Põhiliselt töötavad aias vabatahtlikena kohalikud aiahuvilised ümbruskonna elanikud või inimesed, kes käivad lähedal piirkonnas tööl.
Igal nädalal 2 h käib koos aia koristamise grupp. kes korrastab, korjab prügi, rohib ja istutab. Ning veel on regulaarsed pühapäevased tööpäevad suve alguses, kus tehakse raskemini teostatavaid ülesandeid.
Mina sattusin parki külastama mai lõpus 2013 a kevadel, siis käisid aias renoveerimistööd ning aed oli tegelikult ajutiselt külalistele suletud. Samal ajal käis ka kevadine suurkoristus peenardes. Kuid aednik oli kohal, parasjagu tööhoos, ning oli nii lahke, lubades mind sisse ja tutvustades oma valdusi. Lisaks oli aias nokitsemas üks vabatahtlik eestvedaja – kunstnik Jane Palm-Gold. Temaga koos sain teha ekskursiooni erinevatesse aia soppidesse ja kuulsin paiga sünnilugu.
Aednik Chris Raeburn ja vabatahtlik Jane Palm-Gold
Mida nad siis rääkisid ?
Varasemalt olidsellel maalal äri- ja elumajad. 2 maailmasõja ajal said osad hooned pommitamisel suuri kahjustusi. Hiljem kasutati seda ala parkimisplatsina kuni 1984 aastani, kui avati The Phoenix Garden.
Aed koosneb mitmetest erineva meeleolu ja tingimustega osadest ning on suurepärane koht, kus istuda ja võibleibu süüa, lobiseda või niisama puhata. Seal elab märkimisväärne hulk metsiku looduse elanikke – liblikaid, mesilasi, linde ja ka West Endi ainukesed konnad.
Aia eest hoolitsetakse kasutades säästvaid tehnoloogiaid ja uudset lähenemist elusloodusega alale. Kasvatatakse taimi, mis kasvavad kuivades tingimustes ja võimalikult palju erinevaid liike, et luua palju erinevaid elupaiku. Ei kasutata mürke umbrohu-, ega kahjuritõrjeks, kunstväetisi.
Sageli küsitakse neilt, et kuidas on võimalik et kõik kasvab nii hästi ning arvatavasti see kõik nõuab rasket tööd. Tegelikkus on aga selline, et alati peab meeles pidama, et taimed ise soovivad kasvada.
Kõik aiad peaksid olema loomulikult madalate kuludega ja muretud hooldada.
pingi jalad on tehtud pinnasest leitud ehitusmaterjalist
Kõige selle tõttu viljeletakse seal aias järgmisi põhimõtteid:
Kehtestatud on reeglid:
Seal aias ei ole umbrohtu, seal ei ole kahjureid, ei ole vajadust vee järele, seal puuduvad jäätmed. On looduslik aed, mis vajab aastaringselt minimaalselt sekkumist.
Kuidas nad vähese vaevaga seda aeda peavad?
Aias on vaid õhuke kiht mulda mis muutub suvel väga kuivaks Paljud taimed mis kuiva aiaosasse kasvama on valitud, on looduslikult väga kuiva suvega piirkondadest ja neil ei ole suvel vett kasvamiseks vaja. Kõik istutustööd viiakse läbi sügisel, kui pinnas on niiske ning istutusauku lisatakse head mulda, et taimed saaksid hea kasvustardi ja selleks ajaks kui uus põuaperiood saabub on juured juba ennast sügavale ajanud.
Sügav kastmine.
Uusi taimi kastetakse esimesel aastal kord kuus aga põhjalikult. See julgustab taimi kasvatama juuri sügavamale, elades nii üle rasked ja kuivad ajad. Regulaarne ja tihe kastmine soodustaks pinnapealsete juurte kasvatamist ning siis ei ole kuivaga niiskust kuskilt võtta.
Metsiku looduse soodustamine.
Aiad mis on liiga korralikud ja puhtad ei leia kasutust eluslooduse poolt. Seal otsustati, et toetatakse võimalikult mitmekesist elusloodust. Kasvatatakse võimalikult palju erinevaid liike, et kogu aeg midagi õitseks või ajaks värskeid uusi lehti. Looduslikud liigid kombineeritakse koos usaldusväärsete aretatud ilutaimedega, nii pikendatakse hooaega ja aed näeb alati hea välja. Linnud, konnad ja putukad ei hooli, kust taimed originaalis pärist on. Mõned loomad armastavad valgust ja mõned varju, seega on vaja nii avatud päikselisi alasid, kui ka tihedamaid ja varjulisi. Vesi on toob alati eluslooduse aeda. Aias on kolm tiiki, mis on kõik koduks kaladele, konnadele, putukatele. Veel kasutatakse palju vanu anumaid, kus vesi saab soojeneda ja on kuumadel päevadel vajalikud putukatele ja mesilastele.
Lagunemine ja toitained.
Toitelemendid on väga tähtsad elusloodusele. Paljud aiad ja pargid on liiga korralikud – koos langenud lehtedega ja okstega visatakse ära toitained ja elupaigad. Seal pargis kasutatakse iga surnud taime, et luua elupaiku. Lehed ja oksad on töötlemiseks tuhandetele ussidele, nälkjatele ja tigudele, kes parandavad pinnast taimede kasvatamiseks ja linnud saavad jahti pidada selgrootututele.
Aias on kolm suurt komporśtikonteinerit roheliste jäätmete jaoks. Samuti on aias täiesti puutumata alad – turvalised peaspaigad lindudele ja ämblikutele, pesakastid lindudele. Puutumata alades kasvatatakse okkalisi ja raskesti ligipääsetavaid taimede gruppe, et luua lindudele rahulikke alasid kaitseks inimeste ja kasside eest.
Tagagaias on piiratud looduskaitseala, mis on avalikkusele suletud ja seal elavad linnud.
Aia kompostihoidla
Taimestus.
Aias kasvatatakse laia valikut taimi – nii kultuursorte kui looduslikke liike ning aed õitseb kogu aasta vältel.
Kõik taimed on õnnelikud kasvutingimuste üle – need kellele tingimused ei sobi ja ellu ei jää, ei ole selle aia jaoks. Kaotustest õpitakse ja lihtsalt täidetakse augud peenardes, proovides midagi muud. Kõik taimed on hea põuataluvusega, kuigi mõned võivad kannatada eriti kuivadel aastatel, kuid nad kosuvad tingimuste paranedes.
AIAS PUUDUVAD KAHJURID
Aed on koduks lugematutele selgrootutele. Kõik nad tahavad süüa, mõned neist söövad taimi, mõned teisi kahjureid, kuid kõigil on seal kodu ja pestitsiide ei kasutata kunagi.
Otsustamine, et aias ei ole kahjureid andis neile vabaduse nautida kõiki liike ja teha aed kõigile koduks. Mõned taimed küll on veidi kahjustatud, kuid seal ei otsita täiuslikkust õites ja lehtedes kuid elust tühjas aias. Tahetakse aeda, mis on elus koos putukate tegutsemisega. Hoitakse looduslikku tasakaalu, et kõikide probleemidega hakkama saada. Vahel võtab tasakaalu leidmine aega ja on silmale nähtav. Eriti pärast varakevadist plahvatuslikku lehetäide saabumist, kuid paari nädala pärast probleem kaob. Mõne aja pärast ilmuvad nende looduslikud vaenlased: lepatriinud, sirelased, kiilassilmad ja sipelgad ning tasakaal saabub jälle. See lihtsalt nõuab kannatust – seni vaadatakse mõnda aega teisele poole ja ei muretseta.
Teod ja nälkjad – nende pärast ei muretseta…nad on looduslik umbrohutõrje, ilma nendeta mattuks aed võililledesse. Põhiliselt söövad nad surnud materjali, kuigi noori taimi võivad nad kahjustada Noored taimed kasvatatakse pottides suuremaks ja tugevamaks, nii, et nad enam ei maitse nii väga ja peavad paremini vastu. Loomulikult vahest süüakse palju ära, kuid selline on aiandus, mõned taimed lihtsalt on maitsvad ja mahlased, kuid siis neid lihtsalt ei kasvatata seal aias.
Liiliakuked
Täiskasvanud isendid korjatakse ära. Seal on oma nipp. Kui putukad näevad, et korjate neid, siis nad kukutavad end maapinnale. Hea on taime alla panna veekaus, siis nad pudenevad sinna sisse. See ei aita neist täiesti vabaneda, kuid hoiab arvukuse kontrolli all.
AIAS EI OLE UMBROHTU
Umbrohtude hävitamiseks ei kasutata herbitsiide. Kasutatakse tehnikaid, mis tagavad tasakaalu.
Muld on täis kõikvõimalikke seemneid mis ootavad oma võimalust kasvada. Selleks on vaja valgust. Probleem on väiksem, kui neid hoida pimedas. Selleks võimalusel aias ei kaevata, vaid umbrohi lihtsalt tõmmatakse regulaarselt välja, seda niimoodi nõrgendades. Kaevamine ainult avab tee mullas pesitsevatele seemnetele.
Mõned eriti elujõulised taimed on problemaatilised oma nõrgemakasvuliste naabrite suhtes.
Seega tuleb istutada lähestikku kokku jõuliselt levivad taimed ja omavahel kokku nõrgemakasvulised taimed. Nii käib võitlus, kuid võitjaid ei ole- kõik kasvavad koos.
Mõned eriti jõuliselt levivad ronitaimed lõigatakse igal sügisel maha, nii nad lihtsalt peavad alustama oma kasvamist kevadel algusest.
Väga elujõulisi taimi ja umbrohtude seemneid ei visata kompostrisse, kuna siis need levivad edasi mullaga millega multšitakse.
Kasutatakse ka märga kompostimist. Kõik umbrohuseemnetega õisikud lisatakse suurde veetünni, kus nad mädanevad. See tapab seemned, mis saab peale paari kuud lisada turvaliselt komposti hulka. See võib levitada haisu, kuid sobib kõikide invasiivsete taimede seemnete ja juurte hävitamiseks.
AIAS EI OLE PRÜGI.
Kõik aia rohelised jäätmed kasutatakse ära kohapeal – midagi ei ole lahkunud aiast juba 9 aasta jooksul. Nende arvates oleks hull, kui visata ära kõik toitained, mis on lehtedes ja okstes, kui seda võib kasutada edukaks taimekasvatuseks.
Roheline materjal komposteeritakse 3 suures hoidlas. Komposti tehakse 6- 9 m2 ühe hooaja jooksul ja see kasutatakse kõik ära mulla toitmiseks. Ei kasutata kunstväetisi – kompost tagab kõik taimede toiduvajadused.
Oksjäägid peenestatakse, lisatakse komposti või kasutatakse elupaikade loomiseks aias.
Pargialal on selle koha ajaloo tõttu hulgaliselt killsutikku või kiviseid jäätmeid, mis kõik võib istutustööde ajal välja tulla – kõik praht kasutatakse kohapeal parandustöödeks või ehitatakse elupaiku putukatele.
Harleyford-road-community-garden.
Selle mõnusa paiga avastasime Londonis ringi tiirutades juhuslikult tara peal silti märgates. Aed oli hästi sopiline varjupaik paljude erinevate kujundustega osadega. Tore paik puhkamiseks ja linnamürast eraldumiseks.Olemas on aiaruumid lastele mängimiseks, pikniku pidamiseks, lõkke tegemiseks, väike veekogu ja alad päikese käes või varjus istumiseks. Kasvuhoone ja peenrad maistetaimede ja köögiljadega. Mosaiigist kõnniteed tegid radadel uudistamise põnevaks.
Kogukonnaaed on loodud 1984 aastal ja kohalikud elanikud hakkasid sellel mahajäetud maalapil kasvatama köögivilja. Hiljem sai sellest ametlikult kogukonnaaed. Aed sai ümberkujundatud 1986 kuni 1988 aastatel ning hooldatakse lähedal elavate kohalike elanike poolt.. Aias on miksitud metsikuid ja kujundatud alasid ja see on ainuke ümbruskonnas olev looduslik paik.
http://www.ovalpartnership.org.uk
Mosaiikplaadid aiateede sees lisavad põnevust
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.
Toidutaimed rõdule kasvama
Rõdud on tänuväärt kohad taimede kasvatamiseks neile aiandussõpradele, kel puudub päris oma aed.
Kui sinna ikka päikest ka paistab, siis saab kujundada lopsaka rohelise oaasi ning suvel võileiva peale ja salatiks rohelisi lehti oma rõdult näpistada. Lisaks saab nii juurde mõnusalt lõhnava ja hubase puhkekoha. Päikeseline klaasidega rõdu on nagu väike kasvuhoone korteri küljes.
Millega arvestada?
Suurim erinevus taimede kasvatamisega aiamullas, on vee vajadus. Konteinerites on mulda vähem, niiskus ei säili kaua ning kastmisega on vaja olla hoolikam. Mida suurem on anum või pott, seda lihtsam on konteineraeda hooldada. Väike pott või kast kuivab kuumas ja päikesepaistel hästi ruttu läbi. Kitsad rõdukastid ning väiksemad potid vajavad kastmist kindlasti iga päev.
Võimalusel on hea kasutada kastmissüsteemi, see pikendab kastmiskordade vahesid ja võimaldab ka mõne päeva kastmises vahele jätta.
Et mullane kastmisvesi ei pääseks tilkuma põrandale, mööblile või alumisele rõdule on vaja kastmine läbi mõelda. Auguga pott päästab üleliigse vee välja, kuid kuhu ta voolab? Samas ilma auguta potti liiga palju vett andes või vihmavee peale sadades lähevad taimede juured mädanema.
Taimi võiks valida oma rõdu kliima järgi – kui palju sinna päeva jooksul paistab päikest ning kui kuumaks keskpäeval läheb.
Anumatesse sobivad enam taimed, mis on vastupidavad ja vähenõudlikud ning elavad üle lühikese kuivuse. Samuti on hea kasvatada neid ürte ja taimi pottides, mis on soojanõudlikud ja põhjamaist talve õues üle ei ela – nt. rosmariinid, osad lavendlisordid, tsitruselised, oliivipuud jne.
Potiga on lihtne taimed püsiva miinuse korral tuppa tõsta. Klaasidega rõdul on ka sügisel pikemalt soe ja kevadel saavad taimed varem välja.
Anumatesse on hea istutada juba ettekasvatatud taimi. Siis saavad taimede vahed parajad.
Foto: Jürgen Karvak
Ja kuna on teada, et suur osa rohelisest läheb söögiks, siis võib istutus esialgu olla pigem veidi tihedam, et saaks rahumeeli salatisse lehti ja võrseid ära näpistada või vahelt mõned terved taimed salatisse lõikuda.
Suuremates konteinerites saab kasvatada ka kääbuskasvulisi viljapuid. nt. õuna-, kirsipuid või marjapõõsaid.
Konteinerite valimisel tasub olla loov.
Taaskasutus on ka alati omal kohal. Sobivad anumad ürtide ja söögitaimede jaoks võivad olla väga erinevast materjalist – keraamika, metall, betoon, puit, punutised, plastik jne. Suurte pottide ning kastide valimisel arvesta kindlasti rõdu kandevõimega. Arvestama peab, et ka muld on raske ja kastmisveega lisame veel omakorda kaalu. Hea on valida kergemast materjalist potte, tihti on fiiberkiust potid sarnased mõne loodusliku materjaliga, kuid kaalult kerged. Hästi kasvavad maitsetaimed laiades ja madalates vaasides ja anumates.
Kasvupinnaseks sobib hästi veidi vett siduv mullasegu. selleks võib segada mulla hulka vett siduvaid graanuleid.
Segaistutused.
Kes soovib veidi värvikirevamat pilti, siis mõnusalt sobivad köögiviljade ning maitsetaimedega kokku ka suvelilled. Tore mõte on kasutada siis lilledena söödavate õitega taimi. Nii saab õisi kasutada dekoreerimiseks, salatitele, kastmetele ja teesegudele värvi lisamiseks. Maitsetaimede ja köögiviljade lehed on väga erineva erineva varjundiga rohelised ning aitavad omakorda lilleõitel särada ning välja paista. Minu isiklikud lemmikud söögitaimed mida istutada koos õitsevate lilledega kasvama on: käharpetersell, madalakasvuline till, erinevad erksavärvilised salatid ning madalakasvuline rõdutomat. Samuti saab erinevat värvi lehtkapsastega luua põnevaid kooslusi.
Nippe:
- Kuna pind on väike ja taimi ei saa korraga istutada palju, siis näpista ja piira taimi kogu aeg veidike tagasi. Nii stimuleerid taimi rohkem ja tihedamaks kasvama. Ka ei lähe maitsetaimed nii ruttu õitsema. ning näevad pikalt välja värsked ja elujõulised.
- Kasuta ühtesid taimi teistele toeks – väikesed viljapuud võivad olla toeks hernestele ja ubadele. Melisside ja piparmündipuhmaste vahele toetuvad hästi muidu lamanduvad kurgirohi ja lehtkapsad. Mais kõrgub üle teiste taimede ja tekitab lopsakust.
- Istuta taimed tihedamalt. Nii saad taimi kogu aeg söögiks lõigata aga kogu rõduaia välimus jääb samal ajal lopsakaks ja rikkalikuks.
- Tühjade tekkinud aukude täitmiseks võid külvata suve jooksul teise ringi peterselli või salatit. Parem on neid alguses eraldi kasvatada ja siis tühjadele kohtadele istutada.
- Kasuta viljakat kompostmulda, sest kogu oma toidu ja kasvujõu peavad potis kasvavad taimed saama üsna väikeselt pinnalt.
- Isegi, kui sul ei ole rõdu…sama hästi sobivad võileivarohelise ja kaunistuste kasvatamiseks ka aknalauad.
Söödavaid lilli ja õisi.
harilik saialill, aed-päevaliilia, suur mungalill, aedkannike e. võõrasema, aedmonarda, ahtalehine peiulill, harilik nurmenukk, harilik kirikakar, metsmaasikas, teekummel, habenelk, metskassinaeris, murulauk.
Päikeselisse ja palavasse kohta sobivaid taimi:
harilik iisop, harilik pune, murulauk, muskaatsalvei, sidrunmeliss, estragonpuju, harilik naistenõges, harilik rosmariin, basiilikud, tomat, liivateed, aedsalvei, harilik artišokk, lavendlid, sidrunirohi. Sidrunhein.
Poolvarjulisemat kohta kannatavad:
salatid, eriti hästi kasvab rucola salat e. põldvõõrkapsas, lehtpeedid, murulauk, petersell, till, suur mungalill, kapsad ja lehtkapsad, lehtpeet, aedkoriander, aedseller, aedspinat, harilik apteegitill, karulauk.
Ronivaid taimi rõdule:
oad, suur mungalill, viinamarjad, aedmaasikad ja metsmaasikad kasvatavad oma tütarvõrsed pikalt pottidest alla rippuma.
Veidi enam niiskust vajavad:
aedmonarda, aedrabarber, aedseller, aedtill, estragonpuju, hapu oblikas, piparmünt, salatkress, suur mungalill.
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Sensa” 2014 aastal
