• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: Aiakujundus

Mängud aias – keks.

september 26, 2011   Evely   2 kommentaari
Pin It!

Keksumäng aias.

Keksumängud on põnevad mängud olnud juba ammust aega. Oma lapsepõlves kivilinnas elades oli hea keksukastid joonistada kriidiga asfaldile ja need hüppe- ja osavusmängud olid laste suured lemmikud. Eramaja hoovis võib leida joonte tõmbamiseks kõvema tasase liivase või mullase platsi ja saab ka hüppekeksu päris edukalt mängida.

Juuresolev keksukast sai mõtetes tegelikult alguse sellest, et muruplatsi sees oli koht, kuhu üldsegi ei tahtnud muru kasvama jääda. Lapsed ja loomad armastasid seal teeradu sirgemaks lõigata ja lõputu võitlus platsi roheliseks jäämise vastu lõppes mõttega, et kui seal kohapeal nii väga tahetakse olla, siis olgu kohal ka mingi tegevus ja mõte.

Ehitamine algas platsi mahamõõtmisega. Kastide vahesid sai natuke suurendatud võrreldes traditsioonilise keksukastiga, seda selleks, et teha mängu natuke raskemaks suurematele lastele ja nii sobitus plats ka paremini murusse. Mõte oli valada ruudud betoonist ja tugevduseks sai iga ruut endale ümber puidust lihtsa raami. Ruudukujulised kastid valati täis betoonsegu. Veel poolpehmesse betooni sai vajutatud ilusatest natuke pruunikat värvi lapiku kujuga kividest numbrid. Kivid on valitud sileda pinnaga, et hüppamisel jalg kuskile taha ei takerduks. Peale betooni kivistumist sai vahed täidetud kasvumullaga ja külvatud muruseeme. Nüüd jäi üle veel mõned nädalad mängimisega oodata, et värskelt külvatud muru ära ei tallaks.

Numbrikeks koosneb ruutudest ja numbritest. Ruudu numeratsioon ei ole määratud, vaid kastid võib märgistada igas mängus isemoodi. Kivisse valatud numbrite puhul tuleb hüppejärjekord lihtsalt enne mängu kokku leppida. Numbrikeks on ainult hüppemäng: ruudustik läbitakse numbrite järjekorras. Vahelduda võib hüppamise moodus: 1) koosjalu hüppamine, 2) paremal jalal, 3) vasakul jalal, 4) tagurpidi. Sõltuvalt mängijatest võib mängu raskendamiseks mängu pikendada ja varieerida- näiteks hüpata numbreid vastupidises järjekorras, hüpata kinnisilmi.

Mäng koosneb tavaliselt hüppevoorudest e. klassidest. Igas klassis võib ruudustikku läbida kokkulepitud arv kordi. Esimesel korral läbitakse kõik kastid, teisel korral alustatakse kastist nr. 2, kolmandal kastist nr. 3 jne. Igas voorus on ülesanded erinevad. Vea korral tuleb mängijal loovutada mängujärg järgmisele hüppajale.

Lõpetuseks niipalju, et muru keksukasti kõrval on siiamaani edukalt kasvama jäänud. Väiksemad lapsed koos vanematega on ka leidnud numbritega kastidele mõnevõrra teise kasutusviisi. Liikudes kastidel öeldud arvude järgi saab numbreid õppida või meelde tuletada. Samuti ka leida vastuseid lihtsamatele 10 piires jäävatele liitmis- ja lahutamistehetele.

Keksumäng murus
Hüppa ühel jalal või kahel jalal…
hetk peale muru külvamist

Umbes kuu aega pärast ehitamist.
Numbrid on teist värvi kivikestest
Hüpata on lõbus
Ehitamise aegu

Artikkel  on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2007.

Mida veel võib teha aia mängulisemaks muutmisel?  Lauamängud õues – kabe aias – loe siit.

Ja vesi…mitte just ainult mängimiseks. Teistmoodi vesi aias.

Mullast ja peenravaibast…

juuli 02, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Lugesin hiljuti Aino Möldri raamatut “Haljasalade kasvupinnased ja multšid”. Lisaks paljule muule kasulikule infole oli mul heameel lugeda ka spetsialisti kirjutatud peatükki peenravaiba või peenrakanga kasutamise miinustest  multšikihi all.

peenrad

See on meetod, mis aiapidajate ja hulgas juba aastaid kirgi kütnud. Osad on tulised pooldajad, osad tulised vastased. Kas ikka on hea ja kas ikka saab umbrohuvaba aia?  Siinkohal tsiteeriksin  peatükki raamatust. Võibolla aitab kellelgi otsuseid teha…

Mina oma aias samuti peenravaipa ei kasuta, kuid uue istutusala rajamisel panen  multsikihi alla kihi ajalehti… ja arvan, et olen leidnud enda jaoks sobiva meetodi.

Peenravaiba kasutamine multšikihi all.

Taimestikuga istutsualade multšimisel orgaanilise multšiga ei ole soovitatav laotada multši alla peenaravaipa. Kuigi usutakse, et peenravaip on heaks abivahendiks umbrohtumise ärahoidmisel, näitab tegelikkus midagi muud. Peenravaiba kasutamisel esinevad järgmised probleemid.

  • Peenravaip ei hoia ära juurumbrohtude teket. Need tungivad peenravaibast läbi, kuid nende kättesaamine läbi peenravaiba on võimatu.
  • Peenravaiba all tekib sageli anaeroobne keskkond, millega kaasneb mikrofloora muutumine juurte piirkonnas ning sedakaudu ka mulla roiskumine.
  • Peenravaip põhjustab vee kondenseerumist multsi ja kasvupinnase vahel, mistõttu mitmeaastastel taimedel (eelkõige puittaimedel) areneb pindmine juurestik.
  • Peenravaip takistab väetiste viimist kasvupinnasesse.
  • Avaldumata jääb multši kavupinnast parandav mõju, kuna humifitseerunud multšimass ei saa seguneda kasvupinnasega.

Eeltoodud põhjustel eemaldatakse varem paigaldatud peenravaip sageli istutusalalt. Umbrohujuurtega läbikasvanud peenravaiba kättesaamine ning selle all olnud kasvupinnase korrastamine on aga tülikas ning aeganõudev töö. Kui kasutatakse mineraalseid multsše , on peenravaiba kasutamine erinavate kihtide segunemise vältimiseks paratamatu.

Aino Mölder

Raamatust „Haljasalade kasvupinnased ja multšid“ Luua 2012

 

Üle ääre kasvanud lilled

juuli 31, 2012   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

Suve lõpupoole jõuavad kätte hetked, kui taimed aias on jõudnud kosuda, lopsakaks kasvada ja nii mõnedki neist peenras laiutama hakata. Taimegrupid on kasvanud kokku, segunenud üksteisega ja istutusalade servad ajavad üle ääre. Suvelilled terrassipottides ja rõdukastides on samuti ennast lopsakalt äärelt alla kasvatanud ja õitsemine täies hoos.

Kui nüüd plaanis aias väikesi korrektuure teha ja peenrast välja tunginud taimi taltsutada siis võib nendega hõlpsasti ära täita mõned veel tühjad anumad. Veel jäävad peenras ette seemnetega ennast aeda laiali laotanud väikesed taimed. Hilissuvel tehtud värsked istutused jäävad tihti kauniks kuni külmadeni. Valides külmakindlad anumad ja tõstes püsililledega istutused talveks suure niiskuse eest varju alla, siis võivad tihti istutused ärgata taas ellu ka kevadel.

Pildil – vesihaljas haguhein, soomuslehik, viltjas kalanhoe ja kellukad on leidnud koha ilustulestiku tühjaks jäänud kastis.

Lillepeenarde hooldustööde ja rohimise käigus saab ikka kohendatud pisut rohkem levivaid taimi nende kasvuala veidi kärpides- nii kipuvad üle jääma mõned täiesti ilusad ja korralikud taimed. Need saab kokku sobitada vastavalt kasvutingimustele ja taimede valgusvajadusele. Varjulisemale kohale leiab sobivaid taimi sõnajalgade, kurerehade ja vähenõudlike pinnakattetaimede hulgast. Päikeselisele terrassile võib istutada kuiva ja kuuma taluvaid kõrrelisi, kukeharju ja mägisibulaid.

Metsmaasikas levib võsunditega isegi kivipragudesse ja kortslehed on ennast mõne aastaga korralikult laiali külvanud.

Konteineris kasvatamiseks sobivad kõik vähenõudlikud püsililled. Paremini sobivad madala ja keskmise kasvuga taimed, kuivust taluvad ning vähest mulda vajavad. Ilutaimede hulgas on aretatud sorte, mis on oma omadustelt looduslikest liikidest madalamad ja kompaktsema kasvukujuga- need on tuulte mõjule vähem vastuvõtlikud ja ei lamandu.

Konteinerisse hästi sobivad püsililled

 Neiusilmad, kukeharjad -sobivad nii madalad, kui kõrgemad sordid, värviliste lehtedega helmikpöörised, kurerehad, akakapsas, hostad, kellukad, kannikesed ja enamus kiviktaimlasse sobivad taimed.

Samuti on tore lisada konteinerisse tarbetaimi-erinevad erksa värviga lehtsalatid, käharpetersell, põldvõõrkapsas e. rukola-lisavad istutustele värvigammat ja taimede suureks kasvades on hea võileiva peale värsket ampsata.

Anumad

Kasutamiseks sobivad ükskõik mis anumad- need, mis parasjagu on jäänud tühjaks varakevadistest istutustest, mõned majapidamises välja praagitud või pakendina kasutuses olnud mahutid, vanad toidunõud ja puidust kastid.

Oluline on, et kohas, kus sajab peale vihma, et oleks taimeanuma põhjas auk, kust saab ära voolata liigne kastmisvesi, muidu taimed hukkuvad vees.

Kasvumulda võib lisada istutamise ajal mõnda pikaajalist väetist. Suve lõpupoole istutades valida 2-3 kuulise püsivusega väetisi. Samuti võib olla oluline hilisem lisaväetamine, kuna konteineris ei ole taimedele piisavalt toitaineid.

Mitu anumat koos on toredam, kui üksik pott. Kasuta erinevaid konteinerieid ja moodusta nendest väike grupp, milles mõned taimed korduvad. See ühendab erinevad potid sobivaks grupiks.

Anumana sai kasutusele võetud saunakibu, mis osutus üldsegi mitte vettpidavaks anumaks- seega sobib hästi lillede istutamiseks. Potti said üle ääre rippuma roomav akakapsas, roomav metsvits, õrnade valgete õitega kivirikud ja Siberi valdsteinia. Pisut üle teiste taimede kõrguvad adiantumi graatsilised lehed. See anum on täidetud varjupeenrast üle jäänud taimedega.

Päikesepaistelisele terrassile

Päikeselisse kohta istuta kuiva ja kuumalembesi taimi. Kõrrelised, kukeharjad, kellukad, nelgid, mägisibulad ja paljud teised kiviktaimla lilled. Sellised püsikud taluvad ka suvelilledest paremini vähest hoolt ja harvemat kastmist. Miinuseks püsililledega täidetud konteinerite puhul on nende suhteliselt lühiajaline õitsemine. Seda saab korvata, kui valida ja istutada kokku erineva lehevärvusega taimi. Samuti on konteineris kuiva, kuuma ja esimeste sügiskülmadega taimede sügisvärvidega värvumine kiirem.

Madal ümar keraamiline kauss sobib hästi vähe mulda vajavatele taimedele. Vesihaljas haguhein, alpi aster, kellukas üle ääre rippumas, aed liivatee. Tühjad kohad on esialgu täidetud erinevate kivide ja kruusaga.

Varjulisele terrassile

Mõned sõnajalad armastavad levida peenras liialt. Kurerehad, kortslehed ja erinevad pinnakattetaimed, mis on suve lõpuks vallutanud kõik taimede vahelised tühja kohad. Võsunditega levivad varjutaluvad pinnakattetaimed hakkavad konteineris kasvades toredasti üle ääre rippuma- vastupidavamad on akakapsas, metsmaasikas ja valdsteinia, roomav metsvits.



Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 augustikuus.

Toalilled rõdukastis.

aprill 03, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Kevad on hea aeg ka toataimede ümberistutamiseks, jagamiseks, paljundamiseks. Ehk võiks seda tänavu teisiti teha – näiteks panna algavaks suveks mõni taim hoopis rõdule või terrassile kasvama?

Nüüd kevadel võiks värske pilguga üle vaadata kõik kodused taimed – kas mõni neist vajaks kohendamist, on mõni talvel liiga välja veninud või oma vormi kaotanud. Toataimede ümberistutamise ja paljundamise käigus võib ellu viia ka mõne esmapilgul ootamatu idee.

Leplikud paksulehelised.

Minu suureks lemmikuks on saanud sukulendid e. turdtaimed. Nii toalilledena talvisel perioodil, kui ka suvel õues konteinerites koos suvelilledega. Õigupoolest on need nii vastupidavad taimed, et sobivadki eelkõige just keerulistesse tingimustesse ja liikuvatele inimestele, kel on vähe aega kodus taimi kasta. Samuti on sukulendid parim valik kuumadele rõdudele või terrassidele, kuhu päev otsa paistab päike ja kus tuuleõhk ei liigu. Tudtaied on ennast õigustanud hästi just sellistes kohtades, kus teada-tuntud suvelilled kuuma käes piinlevad ja surevad kohe, kui neid kord- paar kastmata unustad.

Enamik sukulente on pärit Aasia või Aafrika kuivadelt aladelt. Nende lehed on tavaliselt paksud ja õied hõredamates või tihedamates kobarates. Õisik võib olla pika ja jämeda varre otsas. Kuid enamus aega naudime me pakse lihavaid, karvaseid või ogalisi lehti ja seda, et nad ei vaja igapäevast kastmist ja taluvad hästi kuuma ning päikest. Õue terrassile ja konteineritesse saab teha seguistutusi koos veidi rikkalikumalt õitsevate päikest ja kuuma taluvate suvelillede või püsikutega. Näiteks nagu portulak ja käokullad, kukeharjad, mägisibulad ja kõrrelised, ka madalakasvulised kellukad on olnud päris vastupidavad Nad ei sure, kui neid unustatakse kasta ning nad vajavad väga vähe mulda ning toitaineid. Kõige hävitavam sukulentidele ongi liigne kastmine või potialusele seisma jäänud vesi. Lehed vajuvad lonti ja varred lähevad mädanema. Talvisel ajal samuti vähese valguse ja liiga tiheda kastmisega arenevad nõrgad ja lõdvad võrsed.

Talvisel aja elavad taimed edukalt aknalaual. Seal on jahedam ning valgem ja taimed vajavadki jahedamat puhkeperioodi sel ajal. Suvel vajavad sukulendid rohkem kastmist, kuid minu isiklikul paari suve kogemusel piisab neile täiesti tavaliselt taevast sadavast vihmast ning mina ei ole terrassilaual kasvavaid potitaimi taimi eraldi kastnud, muidu kui vaid väga pikal põuaperioodil. Muld peab olema toitainetevaene ja sõmer, et see ei jääks liiga märjaks. Kõikidel sukulentidel peab saama muld kahe kastmiskorra vahepeal kuivada.

Enamus liike on väga kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Lõikepinda võib lasta õhu käes kuivada ca nädal aega ja siis istutada pistik liivasesse mulda ning kasta. Mõnel liigil tekivad väiksesed tütartaimed lehtede servadesse, sealt nad kukuvad mullapinnale ja juurduvad või võib neid sealt võtta ja istutada mulda.

Paljude sukulentidega kaasnevad ka mitmesugused rahva seas levivad legendid rahast ja õnnest mida taimed tuua võivad. Näiteks portulak – turdleht on tuntud ka ahvileivapuuna, rahapuuna, õnne, sõpruse puuna. Rahapuu neutraliseerivat pingeid ja soosivat toas rahulikku ja õdusustunde tekkimist. Aitavat vältida ebameeldivusi ja ebaõnne.

(PS! Ahvileivapuu e. Baobab (Adansonia ) on küll tegelikult hoopis lehtpuude perekond troopilisest Aafrikast ja Austraaliast. )

Mõned liigid, mis võiksid hästi sobida:

  • perekond Turdleht Crassulaceae – Crassula ovata, Crassula portulacea, Crassula arborescens
  • perekond Kalanhoe (Kalanchoe)
  • Kalanchoe tomentosa, Kalanchoe pinnata
  • perekond kukehari (Sedum) – sedum morganianum
  • Aaloede (Aloe) perekonda kuuluvad liigid –Aloe vera, Aloe aritata, Aloe aculeata, Aloe reitzii ja teised
  • Agaavide ( Agave) perekonda kuuluvad liigid
  • Soomuslehikud (Echeveria)
  • Havortiad (Haworthia )
  • Kestvikud ( Aeonium )
  • Lisaksin siia ka veel Tõlvpuud ( Cordyline ) nt. Lõuna – tõlvpuu (Cordyline australis), mille punaselehised sordid on ka väga efektsed nii suvel konteinertaimena, kui talvel toalillena.

Kuna enamus taimi on pärit 9 – 10 kliimatsoonist, siis sügise poole taimi tuppa viies peab jälgima, et taimed ei jääks liiga hilja peale, enamus neist ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi ja mõnede jaoks on isegi 0 – 10 lähedased plusskraadid liiga külmad.

Paljundamine.

Enamik liike on kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Sobivad lehepistikud või varrepistikud, isegi lehetükid. Vaja läheb natuke liiva ja kruusaga segatud lahjat mulda või kaktustele ja sukulentidele mõeldud mulda. Kõige lihtsam viis endale suveks terrassilauale vastupidav kaunistus paljundada -on juba olemasolevaid toataimi natuke pügada ja siis lastes lehe või varretükkidel veidi kuivada, asetada need mullale ning veidi kasta. Just niipalju, et muld taime varre või lehe ümber kleepuks. Juurdumise ajal on vaja hoida potis parajat niiskust, kuid hiljem on vett üsna vähe vaja.

Anumaks või konteineriks sobib sukulentidele peaaegu igasugune nõu kuhu veidi mulda sisse mahub. Hädavajalik on aga drenaaži auk potipõhjas. Nende taimede vähene veevajadus on lubanud kasutada neid ka erinevate pärjavormide ja vertikaalsete kaunistuste tegemisel. Mõned ideed olen kogunud ka oma Pinteresti tahvlile.



Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2012 aprillikuus.

Lillekastid varakevadel. Millega veel kevadel kodu kaunistada. Vaata kuidas seda on tehtud varakevadel Austrias.  Ja veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest on juttu siin.

Ja värskete kevadiste toidutaimede kasvatamisest saab ka lugeda.

Maitsetaimed vanalinnas.

aprill 15, 2014   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!
Köögiviljad restoran Estlander terrassil

Kartul kasvas edukalt ja andis ka saaki
Rõõmsad kressid annavad hea värvilaigu

rabarber kasvab potis uhkeks ja lopsakaks

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
« Older posts
Newer posts »
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2025 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour