Postitused teemal: Aiakujundus

Istuta jõulupuu aeda.

oktoober 14, 2011 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Jõulupuu aias.

Jõulupühad ja kuuse ehtimine on traditsioon, mis on nii laialt levinud, et paljud ei oska pühadeaega ilma selleta täiuslikuks pidada. Ka maja ümbruse ehtimine on aastalõpu pidude ajal on eriti aktuaalne. Kaunistatud aknad ja puud aedades jagavad meie ümber pidulikku meeleolu ja teevad pimedad õhtud valgemaks.

Paljud sooviksid maja lähedusse aeda istutada kuusepuu, mida saaks pühade ajal ehtida ja vahest ka jätta kuuse hoopis tuppa toomata. Mõnda aega tagasi kuulus paljude majade juurde eesaeda justkui kohustuslikult hõbekuusena tuntud- torkav kuusk. Nüüdseks on ka need mitte väga kiirekasvulised puud oma täissuurusesse kasvanud ning ehtimiseks hästi enam ei sobi. Ka meie traditsiooniline jõulupuu -harilik kuusk kasvab liiga ruttu suureks ja võimsaks metsapuuks. Alt laiuvate vormidega puude juures peab veel arvestama, et tihedate okstega puu ei võimalda enda all kasvada muul taimestikul.

Kuid aga- kui vaadata aeda hoopis teise pilguga? Ehtida võib ka muid puid ja põõsaid peale kuuskede. Härmatise ja lumega on toredad ka valguskettidega kaunistatud nii igasugu igihaljad puud ja põõsad, kui ka raagus väiksemad puud või hoopis tihedad põõsad. Piduliku tunde ja valguse annavad aeda ka võreseinal lehtedeta ronitaimede väätidele sätitud ehistuled.

Kui aga ikka soov istutada jõulupuud. Kuidas valida sobivat puud ja head kohta?

Hea on, kui saad arvestada tulevase jõulupuuga juba aiaplaani tehes.
Koduaias võiks eelistada aeglasema kasvuga liike ja sorte- need jäävad kauemaks silma kaunistama.
Arvesta puu kasvamisel tema lõpliku suuruse, laiusega ning kasvukiirusega. Hea on, kui saad puu diameetri aeda maha märkida või aiaplaanile tema täiskasvanud suuruses joonistada. ( kiiresti kasvavad puud kasvavad üldjuhul liiga suureks ja aeglaselt kasvavad jäävad pikemaks veel väikeseks)
Arvestama peab, et puu juured ulatuvad vähemalt sama kaugele, kui võraoksad.
Asukohta valides kaalu, kuidas puu aknast paistab. Kas on võimalik ehitud puud ka toast nautida või saab seda ainult õues vaadata.
Enamus jõulupuuks sobivaid liike vajavad valget kasvukohta, kus saab neil areneda tihe ja kompaktne võra.
Kui mõtled kiirekasvulise liigi ja pügamise peale, siis peab arvestama, et puu kaotab oma loomuliku kasvukuju ning pügama peab järjepidevalt- ilusa võra hoidmiseks ei tohi pügamisel ühtegi aastat vahele jätta
Arvesta tekkiva puu varju pikkusega- eriti akende ja terrasside suunal. Vari on erinevatel aastaaegadel pikem ja lühem.
Üksikult kasvavad okaspuud on tihti koerte märgistamise lemmikkohtadeks- seda okaspuud ei talu.
Kui tahad elektriliste jõuluküünaldega kaunistada veidi majast kaugemal asuvat puud, siis planeeri juba varem puu alla pistikupesa post. Elektrikaabel paigaldatakse kaitsva plasttoruga pinnasesse ja posti ise saab sobivasse kohta paigutada piigi abil. Kahara puu all jääb abivahend peaagu märkamatuks. Õues kasuta vaid ilmastikuindlaid tooteid.

Sobivaid liike ja sorte:

Serbia kuusk (Picea omorika) – tema eeliseks on harilikust kuusest aeglasem kasv ja kitsas sihvakas võrakuju- jäädes ka täiskasvanuna 1,5 2 m laiuseks. 15 aastaselt ligi 15 m kõrgune. Talub ladva ja okste kärpimist, et hoida puud sobivas suuruses. Okkad pealt tumerohelised, alt sinakasvalkjad.
Serbia kuuse sort’ Nana’ – tihekoonusja kujuga. Kasvab 4- 7 m kõrguseks. Kasvab aastas 2- 4 cm. Laius 1,5 m ringis.
Torkava kuuse (Picea pungens)-aeglasekasvuline sort‘ Hopsii’- rohekashalli okka, kompaktse ja kitsama kasvukujuga. Peab arvestama, et torkav kuusk ei talu niiskust ja kõrget põhjavett, vajab hea drenaažiga viljakat pinnast. Väga valgusnõudlik. Kasvab 8- 10 m kõrguseks.
Kanada kuusk ‘Conica’– väga aeglasekasvuline. Kasvab 20 aastaga umbes 1,5 m kõrguseks. Hästi tihe ja kompaktne. Vajab valget kasvukohta , kuid ei talu üldse varakevadist kõrvetavat päikest. Varjutada kevadel.
Korea nulg ( Abies koreana)– aeglasekasvuline, kasvab 2 meetriseks umbes paarikümne aastaga. Täiskasvanuna 4- 7 m kõrgune. Okkad tumerohelised, alt valkjad. Korea nulg hakkab varakult käbisid kandma ja talub hästi saastunud õhku. Sort ‘Silberlocke’ – on veel aeglasema kasvuga.
Mäginulg ( Abies lasiocarpa) – sort ‘Compacta’ -hõbehalli okkaga, väga aeglasekasvuline kopaktse kasvukujuga puu. Paarikümne aastaga kasvab ca 2- 3 m kõrguseks ja 1,5 m laiuseks.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2010.

Pinnakate pakkudest.

oktoober 04, 2011 Evely Üks kommentaar

Puupakkudest jalgrada

või ka veidi suurem plats aias moodustab põneva pinna.

Pakkudest saab teha astmeid, katta platse, ääristada lillepeenarde servi. Hästi sobib see teema metsikumasse loodusesse, talu- ja metsaaeda või ka looduslähedase moega kujundatud linnaaeda.

Ka saab koduaias katta puitpakkudega varjulisemaid alasid, kus muru ei taha hästi kasvada ja pind muutub vihmaga libedaks ja poriseks. Puitkatted on jalale mõnus astuda ja naturaalse muljega lahendus. Puitu kontaktis pinnasega on hakatud rohkem kasutama siis, kui saab ka puitu immutada. Immutamata puit kokkupuutes pinnasega ei pea kuigi kaua vastu umbes 5-6 aastat. Immutatud puit kordades rohkem. Palju kasutatakse ka vanu raudteeliipreid- need on juba eelnevalt immutatud. Veel saab toreda pinnakatte ja teeraja ka jämedamatest pikuti maha paigutatud prussidest või laudadest.

Teed tehakse samamoodi, kui betoonkividest jalgteed. Viljakas pinnas kaevatakse välja, aluspinnas tasandatakse ja tihendatakse. Seibid saetakse puutüvedest või prussidest 15 – 20 cm paksusteks juppideks. Parim valik selleks on lehtpuu- kestab kauem. Puiduklotsid on hea saagida mõõtu enne immutamist. Valmis seibid peaks laotama pinnale võimalikult tihedalt. Aluskihiks paigaldatakse tasandatud ja tihendatud kiht killustikku või kruusa. Selle peale 4- 5 cm paksune liivakiht. Iga puidust plokk pannakse tee või platsi sisse ja sobitatakse kohale. Täpse asukoha leidmiseks võib pakke koputada kummivasaraga. Puidust pakkude vahed täidetakse liiva, peenikese killustiku või kruusaga ja vibreeritakse tasaseks. Sirgete servadega teerajad on mugav asetada puidust piirdelaua vahele. Piirdelaud on uputatud pinnasesse ja toestatud puidust vaiadega.Teeraja servad võib teha ka mitte päris sirge joonega vaid veidi ebaühtlase laiusega või hajutatult- siis jääb kogu pinnale loomulikum mulje. Täpselt ühepikkuseks saetud pakke saab paigaldada nii, et kogu aluspind looditakse tasaseks. Veidi ebaühtlase paksusega puitpakke tuleb sobitada ühekaupa aluspinnasele.

Pinnale võib anda täiesti erinevad mustreid olenevalt milliseid pakujuppe kasutatakse ja kuidas neid mustrisse laotakse.

Kasutatakse ühe diameetriga prussi või palki – kõik seibid jäävad ühesuurused. Korrapärasem väljanägemine.
Kasutatakse erineva diameetriga puitmaterjali. Suuremad asetatakse rohkem koormust saavatesse kohtadesse ja väiksema diameetriga pakud sobituvad nende vahedesse.
Puitseibid lõigatakse kandilise kujuga prussidest- kasutatakse rohkem moodsama joonega või regulaarsete kujunduste juures.
Kandilisi puitpakke saab laduda ka kaarja joonega teerajaks

Planeeri.

Parim viis alustamiseks- igasuguse pinna katmiseks on vaja kindlaks teha ala, mida katame. Mõõta sobiv suurus ja paika panna piirid.
Mõtle palju inimesi peab mahtuma tee või platsi peale

Ehita.

Pärast väljamõõtmist kaevata välja viljakas pinnas.
Kui servad on planeeritud sirged, siis mõõta ja paigaldada servalauad. Servapiire uputada pinnasesse, nii, et pealmine serv jääks maapinnaga tasa. Kinnitada servalauad puidust tugedega maasse.
Kõik maapinnaga kokkupuutes olev puit on soovitav immutada puidukaitsevahendiga.
Asetades jämedamad ja peenemad pakud vaheldumisi, võime saada peaaegu vahedeta pinna.
Hästi taluvad maapinna niiskust tamme ja lehise puit.
Täida puitpakkude vahed liiva, peenikese kruusa või killustikuga

Oled juba ehitanud, jaga meiega mõtteid.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 aasta oktoobris.

Teed ja platsid juba olemas. Pole hullu – tee siis kõrgpeenar. Ideid ja mõtteid – kuidas teha kõrgpeenart?

BUGA 2011 Saksamaal Koblenzis.

september 23, 2011 Evely 2 kommentaari

Üks aiandusnäitus – kolm erinevat paika, erinevaid kujundusi ja ideid.

Saksamaa üks tänavuaastasi tähtsamaid kultuurisündmusi BUGA 2011 e. Bundesgartenschau toimub alates aprillikuust ja jätkub veel 16 oktoobrini Rheinland-Pfalzi liidumaal Koblenzis. Pikaajaliste traditsioonidega aiandusmess toob kokku hulgaliselt külalisi nii Saksamaalt kui ka igalt poolt maailmast. Külalisi oodatakse 3 miljoni ringis. Näituseks on uuendatud ja kohandatud kolm erinevat ajalooliselt tähtsat paika linnas.

Bundesgartenschau – BUGA

…on paikaajaliste traditsioonidega aiandusnäitus Saksamaal, mis toimub iga kahe aasta tagant Saksaamaa erinevais paigus. Näitusel on 60 aastane ajalugu. Esimene BUGA toimus 1951 aastal Hannoveris. Otseviited kõikide teiste linnade ja nendes toimunud messide tuvustustele leiab Wikipeediast ja aiandusnäituse koduleheküljelt. Ulatusliku aianduslike ja maastikuarhitektuuriliste väljapanekutega aidatakse kaasa korraldavate linnade arengule ja tutvustatakse Saksamaa erinevaid linnu ning ajaloolisi paiku.

Üldise ülevaade aiandusnäituse ajaloole leiab Andrew Theokase raamatust. – „Grounds for Review. The Garden Festival in Urban Planning and Design.“

Sel aastal toimub aiandusnäitus Koblenzi linnas,

mis on rohkem kui 2000 aastase ajalooga. BUGA 2011 ametlikult kodulehelt leiab kogu vajaliku info. Linn koostöös Saksamaa Aianduse Keskliiduga on näituseks põhjalikult valmistunud. Selleks on rajatud uusi ja korrastatud juba olemasolevaid vaatamisväärsusi. Koblenzi linna, mis on asustatud Reini ja Moseli ühinemiskohta, ja 2002. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja võetud Reini oru piirkonna edasiseks arendamiseks näevad Linna ja liidumaa võimud selles ürituses suurt tähtsust linna ning kogu piirkonna arengule ning ei ole selle huvides kartnud teha suuri kulutusi. Esialgsete arvestuste järgi maksab BUGA korraldamine 25 miljonit eurot, poole sellest rahast on eraldanud linn. Ennustuste kohaselt külastab BUGA ajal linna umbes kolm miljonit inimest ning turistide voog peaks jätkuma ka hiljem. See tähendab paljusid töökohti ning linna jäetud raha.

Näituseks on uuendatud ja kohandatud 3 erinevat ajalooliselt tähtsat paika linnas. Ühel pool jõge asub Deutsches Eck e. Saksa nurk oma lilleaedadega. Seal asub kahe jõe kokkusaamiskoht – kokku saavad Rein ja Mosel ning jõgede kaldapromenaadid. Nurgast asuvalt vaateplatvormilt avaneb vaade üle jõe Ehrenbreitsteini kindlusele, mis on suuremaid omasuguseid maailmas.

Teine koht on 18. sajandil ehitatud Kuurvürsti lossi juures. Keskajast kuni 19. sajandini oli loss Koblenz Trieri kuurvürstidena tegutsevate peapiiskoppide residentsiks. Hiljem Preisi kroonprintsi elukohaks ja erinevate riiklike asutuste tegutsemise kohaks. Siiani on olnud loss külastajatele suletud, kuid BUGA avas uksed nii näituse ajaks, kui ka edaspidiseks.

Ja kolmas Reini paremal kaldal mäe otsas olev Ehrenbreitsteini kindlus. Üle poole näitusel mõeldud alast asub teisel kaldal ja sinna pääseb just selle ürituse tarbeks ehitatud Saksamaa pikima köisraudteega. Õhusõit on 850 m pikkune. Ehitis maksis 12 miljonit eurot ja võttis aega 14 kuud. Gondel viib 35 reisijat korraga üle jõe 4 minutiga. Tunnis saab gondel üle jõe transportida 7600 inimest. Ülesõidukohas on jõe laius 287 m.Tõstuk üle Reini oli aiandusnäituse üks tähtsamaid rajatisi, kuna vastasel juhul oleks 7 km pikkune ühendustee näituse erinevate osade vahel bussiga mäkke sõites võtnud aega pea pool tundi ja tippkülastuspäevadel oleks pidanud väljuma 50 bussi iga 1,5 minuti järel ja nii 1000 korda päevas. Praeguste plaanide kohaselt on mõeldud tõstuk jätta kohapeale kuni 2013 aastani.

Järgmises aiandusnäitust tutvustavas postituses plaanin tutvustada ja näidata erinevaid kohti ja muud huvitavat nähtut lähemalt.

Kus kasvatada ripplilli ?

september 19, 2011 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Linnupuurist lilledele…

Selle suve rippuvad suvelilled olid minul puuris. Vana korvi moodi rippott oli eelmisel aastal oma elu ära elanud ja kevadel mõtlesin, et kuhu küll. Ühtegi head ideed sel hetkel pähe ei lipsanud.

Aga..nagu tavaliselt…liiguvad ideed sel puhul sobival hetkel… aitäh Annelile, kes Nõmme naabrivalve koristustalgutel oma kuurist linnupuurile minu näol uue omaniku leidis. Ja nii sai ka puur teise võimaluse ja mina omale ripppoti.

Potti sai pandud üks tomatitaim ja paar rippuvat Mehhiko vanikkuljuse taime Cobaea scandens. Sügise poole on linnupuurist saanud tore puhmas.

Mehhiko vanikkuljus- Cobaea scandens -kasvab kodumaal Mehhikos 20 m kõrguseks taimeks. Meil jääb tavaliselt 3-5 meetri pikkuseks. Taim tuleb istutada soojale ja päikselisele kohale, niiskesse, kuid hästi dreneeritud mulda. Õitsema hakkab augustis – septembris. Alguses on õied kreemrohelised, hiljem lillaka värvusega.

Kuidas kasvavad lilled aga uues ja tehnoloogilises lillepotis – võid lugeda postitusest “Click & Grow – tehnoloogia ja aiandus”

Kui sul on ka sel suvel olnud põnevaid lillepotte- jaga mõtteid kommentaarides.

Lihtne kõrgpeenar.

september 16, 2011 Evely 2 kommentaari

Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.

Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda erinevaid tasapindu, viia kokku erineval kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.

Kõrgpeenra servad ehitatakse enamasti looduslikest materjalidest:

looduskivid – erinevad maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid
puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad
välistingimustesse sobivad tellised
servaks võivad olla ka haopunutised või oksapunutised
moodsamate kujunduste juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.

Kõrgpeenral on mitmeid plusse:

märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest
kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi
väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed
kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada
väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad
eraldatud peenrasse saame kergemini luua taimedele neile sobivad tingimused

Alpitaimed armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.

Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.

Happelist mulda vajavad taimed

Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.

Kõrgpeenar tarbetaimedele

Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi- köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.

Tee nii:

Planeeri

Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25-45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrguste vahega ja seisab lihtsamini püsti.

Ehita

Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20-30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
Müüri paksus sõltub natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese 10 – 15 % kaldega, nii, et müür oleks alt veidi laiem.
Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne on umbes 3-4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mulllaga.
Puidust servadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka ca 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi ei ole soovitav kasutada mürgiseid immutusvahendeid.

Istuta

Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt.
Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.

Hea mõte

Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobivad hästi enamus kiviktaimlasse sobivad liigid.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri ” septembris 2010

Veel aiapidajale kasulikke artikleid minu blogis.