-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Ehitamine
Vanadest akendest taimelava.
Tee ise! Talvel tee plaane – kevadel ehita!
Taimede varakevadine kasvatamine aknalaual kippus alati käest ära minema aga päris kasvuhoone jaoks õue peal ruumi ei leidnud. Varakult salatit ja tilli toidu kõrvale ampsamise soov aga püsis ja nii tundus väiksem taimelava päris asjakohane. Parasjagu seisid akende vahetusest üle jäänud vanad aknad pööningul jõude. Neile oli vaja vaid seinad ümber ehitada.
Lava suurus saigi paika pandud akende järgi. Kõrvuti paiknev aknapaar oli 96 cm lai ja akende kinnituseks oli vaja kahe paari vahele paigaldada laud kuhu kinnituvad sisemised aknapooled. Et taimed saaksid võimalikult palju valgust, on aknad umbes 20 kraadise nurga all lõunasuunas kaldu. Seinte kõrgus peaks olema paras nii, et taimed saaks suuremaks kasvada, kuid liiga kõrge eesserv ei varjaks päikest. Nurkadesse ja laudade keskele, otsaga maasse, paigaldatakse tugipostid, millele kinnituvad küljelauad. Materjaliks on hea kasutada immutatud puitu, mis kokkupuutel maaga kestab kauem.
Paiguta lava päikeselisse paika ja akende kaldega lõunakaare suunas. Oluline on, et aknad peavad õhutamiseks lahti käima. Palavate päikesepaisteliste kevadpäevadega tuleb kaant kindlasti veidi avada, et taimed ei saaks kõrvetada. Jahedatel öödel aga hoiab suletud lavakast sooja. Hingedel lahtikäivad aknad saab veidi avatult toetada vaia najale. Nii saab kaitsta noori taimi ka tugeva vihma eest.
Selline taimelava jaoks võimaldab õuekülvidega alustada juba varem, kui ööd on veel jahedad. Nii saame kasvuperioodi tunduvalt pikendada. Talveks võib aga lavasse tõsta sügisel külvatud külmakindlaid taimi, mis ei kannata meie vahelduvat ja niisket talveperioodi.
Pildil on juba kesksuvi, varased salatid söödud ja uus ports kasvamas avamaal. Lavas olevad köögiviljad aga ammu ruumist välja kasvanud- kuid enam ei olegi vaja jaheduse pärast kaant sulgeda…
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodu ja Aed” 2009 aastal.
Mis plaane võiks veel kevadeks teha? Mängunurk laste tarbeks? Lauamängud aias ? Keksumängud aias ?
Pinnakate pakkudest.
Puupakkudest jalgrada
või ka veidi suurem plats aias moodustab põneva pinna.
Pakkudest saab teha astmeid, katta platse, ääristada lillepeenarde servi. Hästi sobib see teema metsikumasse loodusesse, talu- ja metsaaeda või ka looduslähedase moega kujundatud linnaaeda.
Ka saab koduaias katta puitpakkudega varjulisemaid alasid, kus muru ei taha hästi kasvada ja pind muutub vihmaga libedaks ja poriseks. Puitkatted on jalale mõnus astuda ja naturaalse muljega lahendus. Puitu kontaktis pinnasega on hakatud rohkem kasutama siis, kui saab ka puitu immutada. Immutamata puit kokkupuutes pinnasega ei pea kuigi kaua vastu umbes 5-6 aastat. Immutatud puit kordades rohkem. Palju kasutatakse ka vanu raudteeliipreid- need on juba eelnevalt immutatud. Veel saab toreda pinnakatte ja teeraja ka jämedamatest pikuti maha paigutatud prussidest või laudadest.
Teed tehakse samamoodi, kui betoonkividest jalgteed. Viljakas pinnas kaevatakse välja, aluspinnas tasandatakse ja tihendatakse. Seibid saetakse puutüvedest või prussidest 15 – 20 cm paksusteks juppideks. Parim valik selleks on lehtpuu- kestab kauem. Puiduklotsid on hea saagida mõõtu enne immutamist. Valmis seibid peaks laotama pinnale võimalikult tihedalt. Aluskihiks paigaldatakse tasandatud ja tihendatud kiht killustikku või kruusa. Selle peale 4- 5 cm paksune liivakiht. Iga puidust plokk pannakse tee või platsi sisse ja sobitatakse kohale. Täpse asukoha leidmiseks võib pakke koputada kummivasaraga. Puidust pakkude vahed täidetakse liiva, peenikese killustiku või kruusaga ja vibreeritakse tasaseks. Sirgete servadega teerajad on mugav asetada puidust piirdelaua vahele. Piirdelaud on uputatud pinnasesse ja toestatud puidust vaiadega.Teeraja servad võib teha ka mitte päris sirge joonega vaid veidi ebaühtlase laiusega või hajutatult- siis jääb kogu pinnale loomulikum mulje. Täpselt ühepikkuseks saetud pakke saab paigaldada nii, et kogu aluspind looditakse tasaseks. Veidi ebaühtlase paksusega puitpakke tuleb sobitada ühekaupa aluspinnasele.
Pinnale võib anda täiesti erinevad mustreid olenevalt milliseid pakujuppe kasutatakse ja kuidas neid mustrisse laotakse.
- Kasutatakse ühe diameetriga prussi või palki – kõik seibid jäävad ühesuurused. Korrapärasem väljanägemine.
- Kasutatakse erineva diameetriga puitmaterjali. Suuremad asetatakse rohkem koormust saavatesse kohtadesse ja väiksema diameetriga pakud sobituvad nende vahedesse.
- Puitseibid lõigatakse kandilise kujuga prussidest- kasutatakse rohkem moodsama joonega või regulaarsete kujunduste juures.
- Kandilisi puitpakke saab laduda ka kaarja joonega teerajaks
Planeeri.
- Parim viis alustamiseks- igasuguse pinna katmiseks on vaja kindlaks teha ala, mida katame. Mõõta sobiv suurus ja paika panna piirid.
- Mõtle palju inimesi peab mahtuma tee või platsi peale
Ehita.
- Pärast väljamõõtmist kaevata välja viljakas pinnas.
- Kui servad on planeeritud sirged, siis mõõta ja paigaldada servalauad. Servapiire uputada pinnasesse, nii, et pealmine serv jääks maapinnaga tasa. Kinnitada servalauad puidust tugedega maasse.
- Kõik maapinnaga kokkupuutes olev puit on soovitav immutada puidukaitsevahendiga.
- Asetades jämedamad ja peenemad pakud vaheldumisi, võime saada peaaegu vahedeta pinna.
- Hästi taluvad maapinna niiskust tamme ja lehise puit.
- Täida puitpakkude vahed liiva, peenikese kruusa või killustikuga
Oled juba ehitanud, jaga meiega mõtteid.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 aasta oktoobris.
Teed ja platsid juba olemas. Pole hullu – tee siis kõrgpeenar. Ideid ja mõtteid – kuidas teha kõrgpeenart?
Lihtne kõrgpeenar.
Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda erinevaid tasapindu, viia kokku erineval kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.
Kõrgpeenra servad ehitatakse enamasti looduslikest materjalidest:
- looduskivid – erinevad maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid
- puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad
- välistingimustesse sobivad tellised
- servaks võivad olla ka haopunutised või oksapunutised
- moodsamate kujunduste juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.
Kõrgpeenral on mitmeid plusse:
- märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest
- kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi
- väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed
- kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada
- väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad
- eraldatud peenrasse saame kergemini luua taimedele neile sobivad tingimused
Alpitaimed armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.
Happelist mulda vajavad taimed
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.
Kõrgpeenar tarbetaimedele
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi- köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.
Tee nii:
Planeeri
- Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
- Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
- Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25-45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrguste vahega ja seisab lihtsamini püsti.
Ehita
- Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20-30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
- Müüri paksus sõltub natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese 10 – 15 % kaldega, nii, et müür oleks alt veidi laiem.
- Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne on umbes 3-4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mulllaga.
- Puidust servadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka ca 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi ei ole soovitav kasutada mürgiseid immutusvahendeid.
Istuta
- Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
- Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt.
- Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
Hea mõte
- Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobivad hästi enamus kiviktaimlasse sobivad liigid.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri ” septembris 2010
Veel aiapidajale kasulikke artikleid minu blogis.
Teistmoodi vesi aias.
Vesi aias võib tähendada väga erinevaid asju.
Aiadušš
Kord on see ujumisbassein- teine kord väike veesilm, kitsas madal oja, vahest lindude jooginõu. Suurema veesilma või basseini rajamine on suur ehitustöö ja planeerimine. Selleks on vaja piisavalt ruumi ja on kulukas. Veel nõuab veekogu ka regulaarset hooldust ja puhastamist. Vahest tahaks lihtsamalt…
Vee igatsus läheb eriti suureks palaval kesksuvisel ajal, kui päike kütab ja kõik tahaks leevendavat jahutust. Vee järgi igatsevad nii taimed, kui inimesed. Siin aias on toodud õue dušš. Sügaval aia tagaosas peitub välidušš puude ja põõsaste kaitsvasse varju. Suve jooksul teevad lopsakad ronitaimed võreseinal sinna kohale omamoodi kardina. Karastava kümbluse jooksul saavad kastetud ka ümberkaudsed taimed ja muru. Külma dušši on hea võtta nii leitsakuga kuumal suvepäeval, kui ka saunas käies. Saunaliste seas sai õuevesi nii populaarseks, et hooaeg venis talikümblejatel poolde talve. Dušš tuli aiast talvehoiule panna alles püsivate külmade saabudes, muidu oleks pakasega torud lõhki külmunud.
Sellise veelahenduse ehitamiseks läheb vaja lihtsamat kraani, toru ja duššiotsikut ning mõned ühendused. Kogu süsteem on kinnitatud aias võreseina külge ja ühendatud aiavoolikuga. Osavate kätega pereisa saab vee aeda paari tunniga. Duššikoha alla murupinnale on hea asetada väike puidust rest, muidu saab tiheda kasutamisega jalgealusest üsna porine koht.
Kuidas tuua vesi aeda ?
Kõige lihtsam on dušši tulev vesi saada kastmiskraanist aiavoolikuga. Põhjalikuma ettevõtmise korral võib veevooliku kaevata maasse ja ühendada voolik kraani ja dušši vahel püsiühendustega
- Talveks on soovitav kraan ja dušš lahti ühendada ning hoida soojas ruumis. Kui voolik on maa sisse kaevatud- anna voolikule kalle, et vesi saaks välja valguda- muidu külmub.
- Väiksema veesurve korral kasuta väiksema diameetriga duššiotsikut.
- Kasuta jalge all vett hästi läbi laskvat pinnakatet või puidust resti.
-
- Lihtne ja lõbus – kuidas tuua vesi aeda?
-
- Karastav kümblus aias.
-
- Aiadušš.
Artikkel on ilmunud Ajakirjas “Aed” aastal 2008
Mis võiks veel põnevat aias teha? Et suvel ei peaks olema üleliia toas – saab toredamad tegevused kolida õueruumi. Vaata järele – lauamängud õues.
Kas Sinul on veel ideid, mis tegevused võiks suviseks ajaks õue kolida ? Kui soovid põnevaid ideid jagada, kirjuta siia.
Lauamängud õues – kabe aias.
Laste suuremaks kasvades on üha raskem väikeses aias leida põnevat tegevust. Jooksuruumi õieti pole, ronimiseks suuri puid ka napib, pallimängudeks on kitsas.
Lauamängud on igas eas lastele ja ka täiskavanutele põnev tegevus. Mängulaua aeda ehitamise mõte valmis sellest, et luua lastele omaette olemiseks varjatum istumiskoht. Põõsastevaheline ala on tegelikult lillepeenar, mis on tõstetud puitprussidest servaga natuke muust maapinnast kõrgemale. Kõrgemad põõsad ümber istumiskoha on sirelid, ebajasmiinid, kuldvihm ja näärlehine kibuvits. Peenrasse põõsaste alla sai istutatud hästi levivaid ja maapinda katvaid metsmaasikaid, väiksemaid pajupõõsaid ja jaapani enelaid. Tänavapoolne suund on varjatud võreseinaga. Peenrapind on kaetud koorepurumultšiga. Pakujupid istmeteks ja lauaks, mis on pärit suurest mahavõetud kastanipuust millelt puukoor eemaldatud, olid juba mõnda aega aianurgas kasutult seisnud. Lauaplaat kõrgemale pakule on ehitatud püsipuidust laudadest ja peale on ilmastikukindla värviga joonistatud kabemuster. Nupud on lõigatud vanast õunapuuoksast ning samuti värvitud. Madalamatest ja väiksematest pakkudest sik- sakiline peenrast veidi kõrgem rada on rajatud, et lauani jõuaks ka maapinda katvaid taimi tallamata. Juba järgmisel aastal peale puhkekoha ehitamist on maasikataimed katnud tihedalt maapinna ja punaseid marju täis. Päikesepaistel saavad marjad hästi küpseks ja levitavad magusat marjalõhna.
Pakud on süvistatud maapinna sisse. Väiksemad, mille peal käigurada- on poolest saadik maapinna sees – et ei hakkaks kõikuma.
Ajaga on istumiskoht kasvanud nii põõsaste sisse, et väiksema seltskonna lapsi peidab täiesti nähtamatuks. Puupakud on päikesega pleekinud hallikat tooni. Peale kabelahingute korraldamise saab lauda kasutada ka muude laua- ja kaardimängude mängimiseks ja ka lihtsalt niisama omaette olemiseks.
Talvisel ajal katavad lumemütsid laua ja toolid ja on hõredamate, ilma lehtedeta põõsaste vahel omamoodi vaatepunktiks.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2008
