-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: DIY – tee ise
Mängud aias – keks.
Keksumäng aias.
Keksumängud on põnevad mängud olnud juba ammust aega. Oma lapsepõlves kivilinnas elades oli hea keksukastid joonistada kriidiga asfaldile ja need hüppe- ja osavusmängud olid laste suured lemmikud. Eramaja hoovis võib leida joonte tõmbamiseks kõvema tasase liivase või mullase platsi ja saab ka hüppekeksu päris edukalt mängida.
Juuresolev keksukast sai mõtetes tegelikult alguse sellest, et muruplatsi sees oli koht, kuhu üldsegi ei tahtnud muru kasvama jääda. Lapsed ja loomad armastasid seal teeradu sirgemaks lõigata ja lõputu võitlus platsi roheliseks jäämise vastu lõppes mõttega, et kui seal kohapeal nii väga tahetakse olla, siis olgu kohal ka mingi tegevus ja mõte.
Ehitamine algas platsi mahamõõtmisega. Kastide vahesid sai natuke suurendatud võrreldes traditsioonilise keksukastiga, seda selleks, et teha mängu natuke raskemaks suurematele lastele ja nii sobitus plats ka paremini murusse. Mõte oli valada ruudud betoonist ja tugevduseks sai iga ruut endale ümber puidust lihtsa raami. Ruudukujulised kastid valati täis betoonsegu. Veel poolpehmesse betooni sai vajutatud ilusatest natuke pruunikat värvi lapiku kujuga kividest numbrid. Kivid on valitud sileda pinnaga, et hüppamisel jalg kuskile taha ei takerduks. Peale betooni kivistumist sai vahed täidetud kasvumullaga ja külvatud muruseeme. Nüüd jäi üle veel mõned nädalad mängimisega oodata, et värskelt külvatud muru ära ei tallaks.
Numbrikeks koosneb ruutudest ja numbritest. Ruudu numeratsioon ei ole määratud, vaid kastid võib märgistada igas mängus isemoodi. Kivisse valatud numbrite puhul tuleb hüppejärjekord lihtsalt enne mängu kokku leppida. Numbrikeks on ainult hüppemäng: ruudustik läbitakse numbrite järjekorras. Vahelduda võib hüppamise moodus: 1) koosjalu hüppamine, 2) paremal jalal, 3) vasakul jalal, 4) tagurpidi. Sõltuvalt mängijatest võib mängu raskendamiseks mängu pikendada ja varieerida- näiteks hüpata numbreid vastupidises järjekorras, hüpata kinnisilmi.
Mäng koosneb tavaliselt hüppevoorudest e. klassidest. Igas klassis võib ruudustikku läbida kokkulepitud arv kordi. Esimesel korral läbitakse kõik kastid, teisel korral alustatakse kastist nr. 2, kolmandal kastist nr. 3 jne. Igas voorus on ülesanded erinevad. Vea korral tuleb mängijal loovutada mängujärg järgmisele hüppajale.
Lõpetuseks niipalju, et muru keksukasti kõrval on siiamaani edukalt kasvama jäänud. Väiksemad lapsed koos vanematega on ka leidnud numbritega kastidele mõnevõrra teise kasutusviisi. Liikudes kastidel öeldud arvude järgi saab numbreid õppida või meelde tuletada. Samuti ka leida vastuseid lihtsamatele 10 piires jäävatele liitmis- ja lahutamistehetele.
-
- Keksumäng murus
-
- Hüppa ühel jalal või kahel jalal…
-
- hetk peale muru külvamist
-
- Umbes kuu aega pärast ehitamist.
-
- Numbrid on teist värvi kivikestest
-
- Hüpata on lõbus
-
- Ehitamise aegu
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2007.
Mida veel võib teha aia mängulisemaks muutmisel? Lauamängud õues – kabe aias – loe siit.
Ja vesi…mitte just ainult mängimiseks. Teistmoodi vesi aias.
Pajuonn valmib vähese vaevaga.
Üks vibalik ja hästi painduv pajuvits on parim onni ehitusmaterjal ning üks omatehtud pajuonn parim laste mängupaik.
Pajuonn pole aga tavaline ehitis, mille rajamisega teed algust siis, kui tuju tuleb. Selle töö tarvis tuleb ära tabada õige aeg ja alustada just siis. Meie pere oli pajukoopa või -onni mõtet mõlgutanud juba pikemat aega. Kuna parim ehitusaeg on aga üsna lühike, siis juhtus mitu kevadet, et õige hetk sai maha magatud.
Kõige parem aeg onni ehitada on varakevadel, kui pajud ei ole veel lehte läinud, aga maa on juba piisavalt soe ja ka niiske, et pajuoksad ikka kasvama läheksid. Juba lõigatud oksad tuleb ka kohe ära istutada.
Ühel kevadel, kaks aastat tagasi, aga kõik klappis – oli olemas nii ilus ilm, tahtmine ehitada kui aednik Mati Laane käest saadud imeilusad erkkollase koorega pajuoksad. Kasutasime hõberemmelga sorti ‘Gold’, mille noored oksad on kevadel hästi kollased. Lisaks on ´Gold´ kiirekasvuline sort, mis ilma pügamata ja vormis hoidmata kasvab lõpuks suureks puuks.
Meie soov oli teha tugevam onn, mis oleks juba kohe alguses tihe. Seepärast ei pistnud me maasse lihtsalt üksikuid vitsu, vaid okstest pundid. Onni põhiplaan sai neljakandiline, et mahutuks paremini kitsasse aiasoppi. Sisse-väljapääse sai kaks ning üks nendest algab veidi pikema, kitsama ja madalama tunneliga. Kui plaanid selged, siis on lihtne edasi tegutseda.
Jupita, istuta, kasta
Esmalt tuleb ette valmistada nii istutusmaterjal kui -koht. Lõikasime oksad ühepikkusteks 60sentimeetristeks juppideks ja köitsime 6-8 kaupa kokku naturaalsest kiust nööriga, mis kaotab aja jooksul ilmastikutingimuste mõjul oma tugevuse ja läheb ilmselt millalgi katki. Selleks ajaks on taimed juba suured ja üksteisega läbi põimunud ning ei vaja enam toestust. Kindlasti peaks aga aeg-ajalt kontrollima, kas nöör jämedamaks kasvanud okstesse kuskil sisse ei sooni.
Kaevasime valmis 20 sentimeetri sügavuse kraavi, kuhu panime iga 10-15 sentimeetri tagant pundi pajuoksi. Kui oksapundid nö. istutatud ja kraav kinni aetud, tuli hoolitseda selle eest, et oksad kuivale ei jääks ja saaksid juurduma hakata. Veab, kui loodus selle eest hoolitseb.
Kuna minu aias on liivane pinnas, pidin oksapunte hoolsalt iga päev kastma ja nii paar nädalat, seni kuni oksad lehte läksid. Lehtede ilmumisel võiks kastmisega olla eriti hoolas, et taim uute arenevate juurtega kuivale ei jääks. Mida kauem ja suuremaks pajud on kasvanud, seda vähem lisahoolt nad vajavad – teadagi on paju üsna sitke ja vastupidav taim. Samas ei tohi ka edaspidi pajud kuivale jääda.
Painuta, seo, püga
Nüüd jäi üle ainult kasvamist oodata. Kui oksad parasjagu kasvanud, tuli ette võtta järgmine töö – onni kujundamine. Selleks painutasime oksi üksteisega veidi risti, algul nii seestpoolt kui väljastpoolt, et tekiksid kitsamad seinad, ja sidusime omavahel kinni. Kujundustööd tuli teha järjepidevalt vastavalt okste kasvamisele. Kui pajud olid piisava kõrguse saavutanud (järgmisel suvel), koolutasime nad pealt katuseks. Sidumiseks kasutasime taas naturaalsest kiust nööri.
Kindlat kuju aitab hoida onni pügamine. Koobas kasvab iga aastaga järjest tihedamaks ja oksad jämedamaks. Loomulikult üritavad noored pajuvõrsed ka igas suunas laiali kasvada. Onni tuleb pügada nagu hekki nii seest kui väljast. Kuna onni sees on vähem valgust, siis seal oksad nii kiiresti ei kasva. Iga pügamine muudab lehestiku ja oksastiku tihedamaks.
Arvestama peab sellega, et okste kasvukiirus ja kõrgus sõltub sellest, mis pajuliigi okstest sai onn tehtud. Kiiremakasvulisest liigist saab küll kiiremini valmis onni, kuid selle hooldamisega on hiljem rohkem tööd. Seda, et pajuonn, hakkaks end mööda aeda laiali kasvatama, ei tasu karta.Paju on taim, mis näiteks erinevalt harilikust sirelist, moodustab harva juurevõsu. Küll aga uuenevad pajud kännuvõsust ja ka siis, kui oks satub painduma vastu maad, ajab ta juured alla.
Praegu kevadel ongi ehitamise aeg käes.
Lugu on ilmunud ajakirjas ” Kodukiri ” 2009 aasta kevadel.
Mida veel võiks ehitama hakata? Vaata järele !
Või kui Sa juba oled ehitanud – jaga meiega ka!
Vanadest akendest taimelava.
Tee ise! Talvel tee plaane – kevadel ehita!
Taimede varakevadine kasvatamine aknalaual kippus alati käest ära minema aga päris kasvuhoone jaoks õue peal ruumi ei leidnud. Varakult salatit ja tilli toidu kõrvale ampsamise soov aga püsis ja nii tundus väiksem taimelava päris asjakohane. Parasjagu seisid akende vahetusest üle jäänud vanad aknad pööningul jõude. Neile oli vaja vaid seinad ümber ehitada.
Lava suurus saigi paika pandud akende järgi. Kõrvuti paiknev aknapaar oli 96 cm lai ja akende kinnituseks oli vaja kahe paari vahele paigaldada laud kuhu kinnituvad sisemised aknapooled. Et taimed saaksid võimalikult palju valgust, on aknad umbes 20 kraadise nurga all lõunasuunas kaldu. Seinte kõrgus peaks olema paras nii, et taimed saaks suuremaks kasvada, kuid liiga kõrge eesserv ei varjaks päikest. Nurkadesse ja laudade keskele, otsaga maasse, paigaldatakse tugipostid, millele kinnituvad küljelauad. Materjaliks on hea kasutada immutatud puitu, mis kokkupuutel maaga kestab kauem.
Paiguta lava päikeselisse paika ja akende kaldega lõunakaare suunas. Oluline on, et aknad peavad õhutamiseks lahti käima. Palavate päikesepaisteliste kevadpäevadega tuleb kaant kindlasti veidi avada, et taimed ei saaks kõrvetada. Jahedatel öödel aga hoiab suletud lavakast sooja. Hingedel lahtikäivad aknad saab veidi avatult toetada vaia najale. Nii saab kaitsta noori taimi ka tugeva vihma eest.
Selline taimelava jaoks võimaldab õuekülvidega alustada juba varem, kui ööd on veel jahedad. Nii saame kasvuperioodi tunduvalt pikendada. Talveks võib aga lavasse tõsta sügisel külvatud külmakindlaid taimi, mis ei kannata meie vahelduvat ja niisket talveperioodi.
Pildil on juba kesksuvi, varased salatid söödud ja uus ports kasvamas avamaal. Lavas olevad köögiviljad aga ammu ruumist välja kasvanud- kuid enam ei olegi vaja jaheduse pärast kaant sulgeda…
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodu ja Aed” 2009 aastal.
Mis plaane võiks veel kevadeks teha? Mängunurk laste tarbeks? Lauamängud aias ? Keksumängud aias ?
Pinnakate pakkudest.
Puupakkudest jalgrada
või ka veidi suurem plats aias moodustab põneva pinna.
Pakkudest saab teha astmeid, katta platse, ääristada lillepeenarde servi. Hästi sobib see teema metsikumasse loodusesse, talu- ja metsaaeda või ka looduslähedase moega kujundatud linnaaeda.
Ka saab koduaias katta puitpakkudega varjulisemaid alasid, kus muru ei taha hästi kasvada ja pind muutub vihmaga libedaks ja poriseks. Puitkatted on jalale mõnus astuda ja naturaalse muljega lahendus. Puitu kontaktis pinnasega on hakatud rohkem kasutama siis, kui saab ka puitu immutada. Immutamata puit kokkupuutes pinnasega ei pea kuigi kaua vastu umbes 5-6 aastat. Immutatud puit kordades rohkem. Palju kasutatakse ka vanu raudteeliipreid- need on juba eelnevalt immutatud. Veel saab toreda pinnakatte ja teeraja ka jämedamatest pikuti maha paigutatud prussidest või laudadest.
Teed tehakse samamoodi, kui betoonkividest jalgteed. Viljakas pinnas kaevatakse välja, aluspinnas tasandatakse ja tihendatakse. Seibid saetakse puutüvedest või prussidest 15 – 20 cm paksusteks juppideks. Parim valik selleks on lehtpuu- kestab kauem. Puiduklotsid on hea saagida mõõtu enne immutamist. Valmis seibid peaks laotama pinnale võimalikult tihedalt. Aluskihiks paigaldatakse tasandatud ja tihendatud kiht killustikku või kruusa. Selle peale 4- 5 cm paksune liivakiht. Iga puidust plokk pannakse tee või platsi sisse ja sobitatakse kohale. Täpse asukoha leidmiseks võib pakke koputada kummivasaraga. Puidust pakkude vahed täidetakse liiva, peenikese killustiku või kruusaga ja vibreeritakse tasaseks. Sirgete servadega teerajad on mugav asetada puidust piirdelaua vahele. Piirdelaud on uputatud pinnasesse ja toestatud puidust vaiadega.Teeraja servad võib teha ka mitte päris sirge joonega vaid veidi ebaühtlase laiusega või hajutatult- siis jääb kogu pinnale loomulikum mulje. Täpselt ühepikkuseks saetud pakke saab paigaldada nii, et kogu aluspind looditakse tasaseks. Veidi ebaühtlase paksusega puitpakke tuleb sobitada ühekaupa aluspinnasele.
Pinnale võib anda täiesti erinevad mustreid olenevalt milliseid pakujuppe kasutatakse ja kuidas neid mustrisse laotakse.
- Kasutatakse ühe diameetriga prussi või palki – kõik seibid jäävad ühesuurused. Korrapärasem väljanägemine.
- Kasutatakse erineva diameetriga puitmaterjali. Suuremad asetatakse rohkem koormust saavatesse kohtadesse ja väiksema diameetriga pakud sobituvad nende vahedesse.
- Puitseibid lõigatakse kandilise kujuga prussidest- kasutatakse rohkem moodsama joonega või regulaarsete kujunduste juures.
- Kandilisi puitpakke saab laduda ka kaarja joonega teerajaks
Planeeri.
- Parim viis alustamiseks- igasuguse pinna katmiseks on vaja kindlaks teha ala, mida katame. Mõõta sobiv suurus ja paika panna piirid.
- Mõtle palju inimesi peab mahtuma tee või platsi peale
Ehita.
- Pärast väljamõõtmist kaevata välja viljakas pinnas.
- Kui servad on planeeritud sirged, siis mõõta ja paigaldada servalauad. Servapiire uputada pinnasesse, nii, et pealmine serv jääks maapinnaga tasa. Kinnitada servalauad puidust tugedega maasse.
- Kõik maapinnaga kokkupuutes olev puit on soovitav immutada puidukaitsevahendiga.
- Asetades jämedamad ja peenemad pakud vaheldumisi, võime saada peaaegu vahedeta pinna.
- Hästi taluvad maapinna niiskust tamme ja lehise puit.
- Täida puitpakkude vahed liiva, peenikese kruusa või killustikuga
Oled juba ehitanud, jaga meiega mõtteid.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 aasta oktoobris.
Teed ja platsid juba olemas. Pole hullu – tee siis kõrgpeenar. Ideid ja mõtteid – kuidas teha kõrgpeenart?
