-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Ideed
Pajuonn valmib vähese vaevaga.
Üks vibalik ja hästi painduv pajuvits on parim onni ehitusmaterjal ning üks omatehtud pajuonn parim laste mängupaik.
Pajuonn pole aga tavaline ehitis, mille rajamisega teed algust siis, kui tuju tuleb. Selle töö tarvis tuleb ära tabada õige aeg ja alustada just siis. Meie pere oli pajukoopa või -onni mõtet mõlgutanud juba pikemat aega. Kuna parim ehitusaeg on aga üsna lühike, siis juhtus mitu kevadet, et õige hetk sai maha magatud.
Kõige parem aeg onni ehitada on varakevadel, kui pajud ei ole veel lehte läinud, aga maa on juba piisavalt soe ja ka niiske, et pajuoksad ikka kasvama läheksid. Juba lõigatud oksad tuleb ka kohe ära istutada.
Ühel kevadel, kaks aastat tagasi, aga kõik klappis – oli olemas nii ilus ilm, tahtmine ehitada kui aednik Mati Laane käest saadud imeilusad erkkollase koorega pajuoksad. Kasutasime hõberemmelga sorti ‘Gold’, mille noored oksad on kevadel hästi kollased. Lisaks on ´Gold´ kiirekasvuline sort, mis ilma pügamata ja vormis hoidmata kasvab lõpuks suureks puuks.
Meie soov oli teha tugevam onn, mis oleks juba kohe alguses tihe. Seepärast ei pistnud me maasse lihtsalt üksikuid vitsu, vaid okstest pundid. Onni põhiplaan sai neljakandiline, et mahutuks paremini kitsasse aiasoppi. Sisse-väljapääse sai kaks ning üks nendest algab veidi pikema, kitsama ja madalama tunneliga. Kui plaanid selged, siis on lihtne edasi tegutseda.
Jupita, istuta, kasta
Esmalt tuleb ette valmistada nii istutusmaterjal kui -koht. Lõikasime oksad ühepikkusteks 60sentimeetristeks juppideks ja köitsime 6-8 kaupa kokku naturaalsest kiust nööriga, mis kaotab aja jooksul ilmastikutingimuste mõjul oma tugevuse ja läheb ilmselt millalgi katki. Selleks ajaks on taimed juba suured ja üksteisega läbi põimunud ning ei vaja enam toestust. Kindlasti peaks aga aeg-ajalt kontrollima, kas nöör jämedamaks kasvanud okstesse kuskil sisse ei sooni.
Kaevasime valmis 20 sentimeetri sügavuse kraavi, kuhu panime iga 10-15 sentimeetri tagant pundi pajuoksi. Kui oksapundid nö. istutatud ja kraav kinni aetud, tuli hoolitseda selle eest, et oksad kuivale ei jääks ja saaksid juurduma hakata. Veab, kui loodus selle eest hoolitseb.
Kuna minu aias on liivane pinnas, pidin oksapunte hoolsalt iga päev kastma ja nii paar nädalat, seni kuni oksad lehte läksid. Lehtede ilmumisel võiks kastmisega olla eriti hoolas, et taim uute arenevate juurtega kuivale ei jääks. Mida kauem ja suuremaks pajud on kasvanud, seda vähem lisahoolt nad vajavad – teadagi on paju üsna sitke ja vastupidav taim. Samas ei tohi ka edaspidi pajud kuivale jääda.
Painuta, seo, püga
Nüüd jäi üle ainult kasvamist oodata. Kui oksad parasjagu kasvanud, tuli ette võtta järgmine töö – onni kujundamine. Selleks painutasime oksi üksteisega veidi risti, algul nii seestpoolt kui väljastpoolt, et tekiksid kitsamad seinad, ja sidusime omavahel kinni. Kujundustööd tuli teha järjepidevalt vastavalt okste kasvamisele. Kui pajud olid piisava kõrguse saavutanud (järgmisel suvel), koolutasime nad pealt katuseks. Sidumiseks kasutasime taas naturaalsest kiust nööri.
Kindlat kuju aitab hoida onni pügamine. Koobas kasvab iga aastaga järjest tihedamaks ja oksad jämedamaks. Loomulikult üritavad noored pajuvõrsed ka igas suunas laiali kasvada. Onni tuleb pügada nagu hekki nii seest kui väljast. Kuna onni sees on vähem valgust, siis seal oksad nii kiiresti ei kasva. Iga pügamine muudab lehestiku ja oksastiku tihedamaks.
Arvestama peab sellega, et okste kasvukiirus ja kõrgus sõltub sellest, mis pajuliigi okstest sai onn tehtud. Kiiremakasvulisest liigist saab küll kiiremini valmis onni, kuid selle hooldamisega on hiljem rohkem tööd. Seda, et pajuonn, hakkaks end mööda aeda laiali kasvatama, ei tasu karta.Paju on taim, mis näiteks erinevalt harilikust sirelist, moodustab harva juurevõsu. Küll aga uuenevad pajud kännuvõsust ja ka siis, kui oks satub painduma vastu maad, ajab ta juured alla.
Praegu kevadel ongi ehitamise aeg käes.
Lugu on ilmunud ajakirjas ” Kodukiri ” 2009 aasta kevadel.
Mida veel võiks ehitama hakata? Vaata järele !
Või kui Sa juba oled ehitanud – jaga meiega ka!
BUGA 2011 Saksamaal Koblenzis – 3. osa.
Lühike järg ülevaatele Saksamaa ühest möödundsuvisest tähtsamast kultuurisündmusest BUGA 2011 e. Bundesgartenschau, mis toimus Rheinland-Pfalzi liidumaal Koblenzis.
Ehrenbreitsteini kindlus ja kujundatud näidisaiad.
Lisaks kindluse juures olnud platool laiuvatele tohututele lillepeenardele olid ka ajaloolise kindluse territooriumil kujundatud näidisaiad. Ehrenbreitsteini kindluse ja platoo juures asuva aiandusnäituse keskseks teemaks oli „Teadmised aiast: loodus, keskkond ja aiad“
Muuhulgas käsitleti taimede aretusega, kasvatusega, köögivijade ja veinitööstusega seonduvaid teemasid. Mõeldi ka keskkonnateemadele nagu bioloogiline mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.
Näidisaiad olid huvitavad nii oma ideedes, kui ka kasutatud taimede ja materjalide suhtes. Vaata aiakujundus ideid, mida saaks proovida ka oma aias.
Mõned näidisaiad piltides:
-
- Foto: Evely Karvak
Pikemalt Ehrenbreitsteini kindlusest ja hiiglaslikest lillepeenardest platool nii piltides, kui sõnas olen kirjutanud juba siin: BUGA-1 ja BUGA-2. Vaata järele!
Vanadest akendest taimelava.
Tee ise! Talvel tee plaane – kevadel ehita!
Taimede varakevadine kasvatamine aknalaual kippus alati käest ära minema aga päris kasvuhoone jaoks õue peal ruumi ei leidnud. Varakult salatit ja tilli toidu kõrvale ampsamise soov aga püsis ja nii tundus väiksem taimelava päris asjakohane. Parasjagu seisid akende vahetusest üle jäänud vanad aknad pööningul jõude. Neile oli vaja vaid seinad ümber ehitada.
Lava suurus saigi paika pandud akende järgi. Kõrvuti paiknev aknapaar oli 96 cm lai ja akende kinnituseks oli vaja kahe paari vahele paigaldada laud kuhu kinnituvad sisemised aknapooled. Et taimed saaksid võimalikult palju valgust, on aknad umbes 20 kraadise nurga all lõunasuunas kaldu. Seinte kõrgus peaks olema paras nii, et taimed saaks suuremaks kasvada, kuid liiga kõrge eesserv ei varjaks päikest. Nurkadesse ja laudade keskele, otsaga maasse, paigaldatakse tugipostid, millele kinnituvad küljelauad. Materjaliks on hea kasutada immutatud puitu, mis kokkupuutel maaga kestab kauem.
Paiguta lava päikeselisse paika ja akende kaldega lõunakaare suunas. Oluline on, et aknad peavad õhutamiseks lahti käima. Palavate päikesepaisteliste kevadpäevadega tuleb kaant kindlasti veidi avada, et taimed ei saaks kõrvetada. Jahedatel öödel aga hoiab suletud lavakast sooja. Hingedel lahtikäivad aknad saab veidi avatult toetada vaia najale. Nii saab kaitsta noori taimi ka tugeva vihma eest.
Selline taimelava jaoks võimaldab õuekülvidega alustada juba varem, kui ööd on veel jahedad. Nii saame kasvuperioodi tunduvalt pikendada. Talveks võib aga lavasse tõsta sügisel külvatud külmakindlaid taimi, mis ei kannata meie vahelduvat ja niisket talveperioodi.
Pildil on juba kesksuvi, varased salatid söödud ja uus ports kasvamas avamaal. Lavas olevad köögiviljad aga ammu ruumist välja kasvanud- kuid enam ei olegi vaja jaheduse pärast kaant sulgeda…
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodu ja Aed” 2009 aastal.
Mis plaane võiks veel kevadeks teha? Mängunurk laste tarbeks? Lauamängud aias ? Keksumängud aias ?
Lennukat uut aastat!
Ühes anonüümses Traditsiooni tekstis on kirjas, et iga inimene saab elu jooksul valida kahe hoiaku vahel: Ehitada või Istutada. Ehitajatel võib ülesande täitmiseks kuluda aastaid, kuini ühel hetkel saab töö valmis. Siis jäävad nad seisma, piirideks omaenda seinad. Kui ehitus on valmis, kaotab elu mõtte.
Kuid on neid, kes istutavad. Nemad peavad trotsima torme ja erinevaid aastaaegu ning puhkust saavada nad endale lubada väga harva. Kuid vastupidi hoonele kasvab aed pidevalt ega lõpeta arenemist kunagi. Aedniku jaoks on elu suur seiklus, ehkki nõuab lakkamatult tähelepanu.
Aednikud tunnevad alati üksteist ära – sest nad teavad, et taime lugu kätkeb endas terve maa kasvamist.
Paulo Coelho „Brida“
