-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Köök
Idud ja võrsed- kevadine värske saak.
Idandamine on kindlasti väga efektiivne viis värske ja tervisliku toidu lauale saamiseks. Igal kevadel saab värskete idandite kasutamine sisse õige hoo. Lühidalt siis veelkord, mida võiks idandada? Kuidas nad maitsevad?
Idandamiseks sobivaid seemneid saab valida nii aianduskauplustes, kui ka toidupoodides ja ökokauplustes. Idandada võib peaaegu kõiki seemneid, mis paneme kasvama köögiviljaaeda. Kuid jälgida tuleks, et kasutada idandamiseks vaid toiduks mõeldud seemneid, sest suur osa neist seemnetest, mis on mõeldud taimede kasvatamiseks võivad olla kemikaalidega töödeldud. Sel juhul sobivad toiduks küll võrsed aga mitte seemned.
Tähelepanuks veel! Idandamiseks ei sobi tomat ega põlduba – nende idandeid peetakse mürgiseks.
Millest alustada – kõik väga lihtne. Sul on vaja vaid klaaspurke, marlit või mingit võrku kaaneks ja rõngaskummi võrgu kinnitamiseks. Seemnes on tohutult energiat. Selleks, et see jõud arenema panna on vaja niiskust ja soojust. Ja see kõik toimub seemnes talletunud tagavarade abil.
Tegelikult on vaja teha vaid kolme asja:
- Pese ja leota seemneid purgis(olenevalt seemnest 4- 12 h ja väga väikseid seemneid vaid loputa) ja siis aseta purgisuu allapoole viltu, et üleliigne vesi välja voolaks. ( ca 45 kraadi all)
- Loputa seemneid kaks korda päevas veega.
- Vaata ja vaimustu kuidas idud paisuvad ja kasvavad.
Ja mõne päeva pärast saabki sööma hakata.
Erinevatel seemnetel on erinev idanemise aeg ja tavaliselt on see ka paki peal kirjas.Kui idandada ilma mullata, süüakse söögiks nii võrsed, kui ka kogu seeme. Kui on soov süüa vaid rohelist võrset, võib idandada mullas ja lõigata söögiks noored võrsed kääridega pealt. Eriti mahlased ja magusad on suhkruherne noored võrsed.
Erinevatel idanditel on väga erinevad maitsed. Mahedama maitsega on lutsern ja mungauba. Kress-salatil, rucola, sinepi ja redise idanditel on terav ning vürstikas maitse.
- Harilik lutsern- kerge ja õrna maitsega, hästi kerge idandada, 4- 6 päeva.
- Põld- võõrkapsas e. ‘rukola– noored lehed on veidi pähkli ja pipraselt terava maitsevarjundiga. Vajab rohkem loputamist, seemnete ümber tuleb limane klimp. Ka on hea kiire kasvuga, et hoopis mulda panna ja rohelisi võrseid süüa.
- Spargelkapsas, kapsas– veidi maitseka, mõrudama maitsega.
- Sojauba– vajab 3- 5 päeva, soovitatakse kuumtöötlemist enne söömist, umbes 10 minutit.
- Munguba– värske ja maheda maitsega, idaneb kiiresti 2- 3 päevaga.
- Herned– hernevõrsetel on värskete herneste maitse. Eriti ilusad on nad toidu kaunistamisel.
- Lina– seemneid ei või leotada, muutuvad limaseks ja kleepuvaks. Piisab niisutamisest. Idanemisaeg 3- 4 päeva.
- Põld- lambalääts– kergelt vürtsika maitsega , 3- 4 päeval on maitse kõige tugevam.
- Redis– terava maitsega.
- Sinep– vürtsikas ja eriline maitse. Vajab rohkem loputamist.
- Päevalill– sobivad terved ja koorimata seemned. Tuleb kiirelt ära tarvitada, muutuvad seismisel kibedaks. Veidi pähkli maitsega. Idanemisaeg 5- 8 päeva.
- Kress-salat– idandatakse väheses valguses. Väga terava vürtsika maitsega. Idanemisaeg ca 7 päeva.
- Punane ristik-maitselt sarnane lutserni seemnele.
- Kikerhernes– areneb väga kiiresti ja on maheda magusa maitsega. Soovitav samuti enne tarvitamist paar minutit kuumutada. Idanemisaeg 2-3 päeva.
- Läätsed– ka läätsi peaks enne tarvitamist kuumutama. Idanemisaeg 3-4 päeva.
- Basiilik– värske lõhn ja maitse. Idandeid kasutatakse nagu basiilikutki palju pastaroogade juures.
- Salatid– väike seeme, süüakse peamiselt rohelisi võrseid.
- Küüslauk– päris pikkk idanemisperiood ca 12 päeva, mahedam küüslaugu maitse.
- Porrulauk ja sibul – teravamaitselised.
- kõrvits ja melon– sobivad toiduks toorelt ja õrnalt küpsetatult. Idanemisaeg 3-5 päeva.
- Idandada võib ka meile tuntud viljade seemneid- nisu, rukist, otra, tatart, kaera.
Hernevõrsed- kevadine vitamiinipomm.
Miks süüa noori võrseid? Maitseb hea- magus ja mahlane, lõhnab noorte hernekaunade järgi. Värske ja meeldiv suutäis. Palju vitamiine.
Pildil on umbes 10 päeva vanused hernevõrsed. Vaid ühes seemnes on vist talletunud midagi erakordset – kasvus on taim jõudnud teistest nii palju ette, et on kasvanud topelt pikaks ja eristub teistest.
Mis on herne võrsed ?
Herne võrsed on traditsioonilise aedherne varred ja noored lehed. On kohe valmis söömiseks kuid neid võib ka kergelt küpsetada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.
Hernevõrseid saab kasvatada õues kevadel ja varasuvel, toiduks kasutatakse noori võrseid, mis on saanud kasvada umbes 2 – 4 nädalat. Korjatakse söögiks, kui lehed on veel noored ja pehmed – värske herne maitsega. Hooaeg on suhteliselt lühike, kuna nad ei kasva hästi, kui päevane temperatuur on üle 20 soojakraadi. Tõusmed taluvad öökülma, isegi kuni -7 kraadi. Võrsed koristatakse noorelt tipust, koos mõnede väikeste lehedega, noorte vartega ja võivad olla isegi mõned õied. Aknalaual saab hernevõrseid kasvatada ka talvel. Kiiremini saab saaki, kui herneid ennem istutamist leotada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.
Kuidas süüa hernevõrseid?
Aedhernes on väga vana köögiviljakultuur. Seemneid on leitud ka arheoloogilistel väljakaevamistel, mis kinnitab, et teda on kasutatud juba 8000 aastat tagasi. Eestis kasvatamise kohta pärinevad esimesed andmed 13 sajandist.
Hernevõrseid võib kasutada wok roogades, praetud kartulite, friikartulite juurde, risotto ja suppide lisandiks. Sobib võileiva, salatite ja sooja toidu kelmikaks garneeringuks. Toorelt salatiks, küpsetatult kala ja kanaga, risotto või pasta toitudes, hakitult marinaadides, kastmetes ja salatikastmetes. Loputa herne võrseid külma veega, nõruta ja lase kuivada. Eemaldada kõik varred, mis tunduvad karedad.
Üks lihtne retsept. Praetud hernevõrsed küüslauguga.
- peotäis või paar herne võrseid – pestud ja nõrutatud.
- 1 küüslaugu küüs, õhukeselt viilutatud
- 1 tl õli
- 1 spl kana- või köögiviljapuljongit
Kuumuta õli wok pannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja kergelt prae kuni küüslaugu lõigud selginevad ja vabastavad oma aroomid. Lisa herne võrsed, puljong ja prae veidi kogu aeg segades, kuni võrsed on närtsitatud. Lisa veidi soola ja naudi.
Tahad rohkem teada idandamisest? Loe Idud ja võrsed- kevadine värske saak.
Idud ja võrsed kevadine värske saak.
Päev pildis – septembri teine nädal aias.
Aiakujundus purki.
Sügis käes ja kõik mis vähegi valmida saab on valmis. Esimesed ja üsna tillukesed – aga magusad viinamarjad nahka pistetud ja nüüd saab veel selle pilguga aias ringi vaadata, et mis veel ?
Kressiseemned – suvi läbi kressilehti, õisi ja seemneid salatiks söödud. Proovisin nüüd seemneid marineerida. Ikka kõige tavalisem marinaadi leem keeta ja seemnetele peale kallata. Kuna minul oli see esimene kord, siis väga kaua ei andnud uudishimu asu, et kuidas maitseb ? Paari päeva pärast, et sisu ikka korralikult maitsestunud saaks, keerasin purgi lahti. Mmmm…omapärane, tugev, terav…veidi mädarõika või sinepi maitsega. Kindlasti mitte ei sobi iseseisva salatina söögiks…aga liha juurde lisandiks, mõned seemned kaunistuseks ja salatile teravaks lisandiks on väga huvitav.
Marineeritud kressiseemned:
Marinaadiks 1 l veele 1 spl. soola, 1 spl. suhkrut ja 1 spl. äädikat. Pestud seemned purki, kuum marinaad peale ja kaas peale. Kuidas maitseb ?
Teine katsetus puudutas iluõunapuude vilju. Juba pikka aega on ming vaevanud mõte, et nii ilusatest marjadest on kuidagi kahju, kui nad ainult puu otsa aiakaunistuseks jäävadki. Pealegi on neid hirmus palju korraga seal puu otsas. Toorelt nad selgelt süüa ei kõlba, sest on kõvad, hapud ja kibedad. Aga töödeldult? Moos, mahl või kompott ? Nad on ju nii ilusad.
Internetis leidub hulganisti retsepte kuidas teha džemmi või marmelaadi ja nii ma siis proovisingi. Tõesti… maitse on vaimustav…hapukas, mõrkjas ja täidlane. Palju korraga ei lähe…aga jäätise peale, marmelaadi ja saia ja isegi võibolla liha juurde. Värv on täiesti fantastiline.
Retsepte ja tegevusjuhendeid džemmile leidsin palju inglise kodulehelt www.gardenandgreen.co.uk
ja siis veel www.waitrose.com
Aga mina tegin nii…hästi lihtsalt:
- Vaja läheb õunu, suhkrut ja veidi sidrunimahla
- Õunad pesta ja puhastada.
- Potti või kõrgema servaga pannile veidi vett ja õunad, nii, et õunad on kaetud.
- Keeta 20- 25 minutit, kurnata
- Saadud kogus kanget mahla mõõta ja iga 100 ml mahla kohta läheb 70 ml suhkrut
- Nüüd uuesti mahl potti , koos suhkru ja sidruni mahlaga. Keeta umbes 35 minutit ja siis purki. Maitseks võib soovi korral lisada ka kaneeli, tsillit, vaniljet, rosmariini.
Ja magusa marinaadiga samuti läks väike osa purki. Söögiks sealt nüüd küll väga ei saa…kuid kaunistused…lõppkokkuvõttes väga ilus.
Magusale marinaadile läksid potti ained umbes sellises vahekorras:
- 1 kilo õunte kohta
- 200 g suhkrut
- 0,5 l vett
- kaneelikoort, nelki ja vürtsi.
Head isu ? Kui sul on valminud midagi põnevat aiast, jaga meiega ka.
-
- Marineeritud õunad
-
- Marineeritud kressiseemned
-
- Viinamarjad ‘Zilga’
-
- Klaar marmelaad
Päev pildis – augusti kolmas nädal.
Värsked köögiviljad kompostikastist.
Augustikuu staarid on köögiviljad ja siin on värvi küllaga. Rullkõrvits e. rohkem tuntud kui kabatšokk on hämmastavalt lihtsalt kasvatatav köögivili. Õieti kasvab täiesti ise….eriti kompostihunniku peal. Lillakaspunased lehtpeedi varred on praeguseks juba jämedad ning vaimustavat värvi. Kogu kraam sai värskelt wok pannil kuumutatud ja maitses hea.
…ja magustoiduks kollaseid ploome. Meie Liivi kollane munaploom on vana puu, kuid ploome andnud alati vaid näpuotsaga. Sel aastal üllatab puu tõsiselt rohkete viljadega.
Mis toimunud aias augusti algupoole, sellest saab lugeda varasematest postitustest.
Aedviljad aias – iluks ja söögiks.
Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.
Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.
Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.
Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.
Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.
Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” aprill 2011
Loe ka idandamisest ja värske toidu kasvatamisest.
