Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Veelgi külmem veebruari avanädalal…neljapäeva (02.02.2012) hommikul -23 kraadi…reede hommikul -21 kraadi (03.02.2012). Laupäeval ja pühapäeval -25 kraadi.

Raadios ja televisioonis kuuleb pidevalt hoiatusi ja õpetusi kuidas ennast riietada ja kuidas nii külma ilmaga käituda ning millele oleks vaja tähelepanu pöörata.

Aga taimed…nüüd on aeg mõelda igihaljaste taimede varjutamisele. Päike käb järjest suurema kaarega ja külm, päike ning lumepeegeldus teevad ma töö. Kuidas kaitsta oma aeda talvel?– nõuandeid üle lugeda ei ole kunagi hilja. Ka eelmise aasta veebraris jagatud nõuanded on praegu taas üsna ajakohased. Mida teha aias veebruaris?

Aiaelanike külmataluvus saab selgeks alles kevade poole. Nutikad on aiapidajad, kes valivad endale aeda taimed, mis sobivad meie karmi kliima ja muutlike oludega. Ka suvel aiandis taimi valides on hea meelde tuletada, et oligi  nii külm … miinus 32 kraadi. Seda küll Põlvamaal Korelas ja üldse sisemaal ning Lõuna-Eestis on ju külmem, kuid Tallinnas ranniku lähedalgi on külmakraadid praegu ikka päris krõbedad.

Muidugi on ka teine variant … et aednik on avastamishimuline katsetaja, kes kompab piire ja otsib alati uut ja huvitavat, paneb maha ja potti igasugu seemneid, mis ei tohiks üldse meil kasvada, aga näe vahel ikka kasvavad suure hoole ja armastuse peale. Neid taimi siis saab, katta ja varjutada, niiskust  tõrjuda  või külma tõkestada ning ka siis vahest ikka juhtub, et ei lähe õnneks. Aga need aednikud tavaliselt ei ole väga kaua õnnetud selle peale… vaid külvavad uued seemned ja katsetavad jälle.

Aga puhkepäevadeks on suur külm kaanetanud veekogud nii tugeva jääga, et liuväljad uisutamiseks on praegu suured ja avarad. Kogu Väinameri on jääs, sile ja suures osas ilma lumeta. Tingimused ideaalilähedased, vaated lõputud, päike soojendab nagu suvel rannas ja igapäevamurede unustamine garanteeritud. Laupäeval ümber Kesselaiu uisutades ja kõike põnevat uudistades sõitsime maha umbes 22 km. Kaldal oli külma umbes 26 miinuskraadi – merel seevastu rannailm, ainult 15 kraadi miinust. Sõitma hakates ja ranna pealt vaadates on saar üsna käegakatsutavalt lähedal, allatuult  saare poole minnes olime ka hooga väga ruttu kohal… tagasitee  väikese vastutuulega vajas juba veidi rohkem pingutamist.

Seikluste ja elamuste otsimisel ei tohi unustada aga elementaarseid turvanõudeid… võta kaasa jäänaasklid, matkakepp, kuivad vahetusriided ja seltsiks asjalik sõber. Videot meie uisumatkast Kesselaiule saab vaadata You Tubest.  Autor: Tarmo Roop.

Ja lisaks veel pole paha pol ennast varustada ka teadmistega, kuidas toimida siis, kui mõnes kohas on jää veidi õhem, kui teises ja juhtuma peaks nii, nagu vahest juhtub.

Peale meie neljase seltskonna kohtasime jääl veel teisigi uisutajaid ning minule üllatuseks olid Eestimaa rannikut avastamas ka seltskond uisuhuvilisi Stockholmist. Nende liikumisest ja kiirusest oli näha, et nad ei avasta merejääd just esmakordselt. Seega jutud headest jääoludest on levinud kaugemalegi…

Ja internetiavarustest on leida ka Rootsi uisutajate muljed Eesti ranniku avastamisest.