• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: Reis

Uisujää

jaanuar 06, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Külma ja lund on juba olnud pikalt, jää veekogudel on suhteliselt paks, kuid lumi oli siiani samuti jää peal. Aasta alguse soojakraadid sulatasid lume ning öised külmakraadid tegid oma töö, et Harku järvelt sai täna leitud uisujääd. Jää paksus ca 20- 25 cm. Kohati  veidi konarusi… aga muidu päris hea libe. Viimased uisukaared sai võetud pealampide valgel.

Uisujää. Harku järvel 2013

Filmimiseks oli küll veidi hämar… aga veidi on olustikku näha siiski.

 


Kuidas Sina ennast laed ja töönadalaks inspiratsiooni kogud ?

Kui plaanid jääle uisutama minna, siis alati kontrolli jää paksust, võta kaasa ohutusvarustus ja hea sõber.

 

RMK Matkatee – 370 km ja natuke rohkemgi ratastel

september 22, 2012   Evely   Üks kommentaar
Pin It!
Kokku teel oldud 8 ja pool päeva ja läbitud 532 km
RMK Matkatee  sai otsa seitsme päeva ja seitsme ööga.
Otsustasime, et sõidame raja läbi nii nagu see on maha märgitud, algusest lõpuni ja üleliia kiirustamata, et jõuaks ikka enda ümber ka vaadata.
Alustasime esmaspäeva õhtupoolikul Tallinnast suunaga Tapa poole, Oandust start RMK Matkateele teisipäeva lõuna ajal kell 14.00 ja  lõpetasime nädala pärast teisipäeva hommikul 10.00 Iklas ning kogu matka lõpetuseks jõudsime Tallinna teisipäeva õhtuks.
Kõige ratsionaalsema marsruudi saime Tallinnast, kui läheneda matka algus ja lõpppunktidele rongiliiklust kasutades.
Seega kohalesaabumine – Nõmme – Ülemiste – Tapa – Viitna – Sagadi – Oandu.
Väike ebaõnn tabas meid kohe Ülemiste jaamas, kus oma rattaga sehkendades ei pannud me tähele, et remondi tõttu  väljub rong teise suuna perroonil… ja ups, siis kui oma viga märkasime, oli juba liiga hilja. Täisvarustuses rattaga trepist üles ja alla juba ei jookse, see sai siis selgeks kohe lähtepunktis. Õnneks…järgmine rong  Tapa suunas väljus juba 50 min pärast.  Kahekesi vinnasime rattad ka rongitrepist üles. Loodetavasti uute perroonide ja rongidega koos saabub ka helgem tulevik ja rongi pääseb rattaga lihtsamalt.

1  päev saabumine sihtpunkti.

Õigemini peaaegu saabumine – kuna pimedus saabus ootamatult ruttu, nagu ikka augustis, ja tabas meid Sagadi mõisas. Sobiva koha telgi mahutamiseks  leidsime Sagadi mõisa dendropargi puhkekohas ja öö sai saabuda…et hommikul läbida värske pea ja päevavalgega viimased mõned kilomeetrid alguspunktini Oandus.
Kilomeetrid venisid üsnagi aeglaselt hoolimata sellest, et tee oli kruusast või asfaldist oli ka tuul üsna kõva ja loomulikult vastu nagu jalgrattamatkale kohane. Eks väikse ringiga sai  ka sõidetud, kuid tahtsime sõita ratastega veidi väiksemaid teid mööda, et liiga paljude autodega ei peaks kohtuma. Igal juhul õhtul näitas spidomeeter 58 km.
Väljas on sügis, hoolimata augustikuust…kollased viljapõllud, palju linde, karge õhk.
Ühel talul on vist seda lasteõnne kohe koormaga oodata, sest kolm kurepesa koos poegadega…
Sagadi mõis on vaatamisväärsus omaette, hommikul ring peale ka mõisa aiapoolel ja pargis. Uhked olid viljapuuaia juures eri värvi lilledega sisustatud peenraruudud ja kõrreliste laamad. Hotelli sisehoov on rooside päralt. Välja nägi tore.

1 matkatee päev:  Oandu – Nõmmeveski 30 km

Oandu looduskeskus…
Kaardi ja juhiste hankimine looduskeskusest läks suhteliselt pikale. Muuseumid, näitused ja lobisemine toredate looduskeskuse inimestega veeretasid päeva märkamatult lõunasse, nii et matkatee stardipaigas olime alles kell kaks lõuna ajal.
Looduskeskuses hoiatati, et raja esimene osa, ca 150 km, on ratastega läbimiseks suhteliselt raske maastik (hiljem selgus, et see on ikka täiesti tõsi ka) … kuid…raja algus on paljutõotav, metsateerada lai ja peaaegu sile, väga hea rattaga sõita. Männimets…paksult seeni ja marju täis, nii et kohe kahju on rattasadulas istuda. Õhtune kukeseenekaste samuti korjatud ja ka mõned mustikaampsamise puhkepeatused tehtud.
Õhtusse Nõmmeveskile – kalalkäik jäi nulli…täna söögiks makaronid.

2 matkatee päev:  Nõmmeveski – Jussi 33 km 8 h

Teele jäid Suru raba ja Viru raba laudteed, laukad ujumiseks ning ohtralt tõuse ja laskumisi… Jussi järve ääres on hea tuttav koht telk üles seada. Kuna taevas ja ilmajaam ennustasid ühtlast halli ja vihma, siis oli see üsna õige mõte. Kuivalt sööma ja magama. Terve öö sadas ja sadas ka hommikul…

3 matkatee päev: Jussi – Noku 44 km

Magasime siis vihmakrabina saatel hommikul kaua – kohe nii kaua, kui und jagus, lootes, et vihm vaibub. Kuid ei…mis siis ikka… hommikupudru keedetud telkmantlist katte all ja vihmane start.
See päev siis korralik vihma ja pori päev. Rada tiirutas ümber kõikide järvede, mägedest üles ja alla. Kohati mudane metsarada, siis juurikad, langenud puud ja järsud vihmast libedad tõusud ja laskumised.
Vahelduseks liivased metsateed, kanarbikuväli, vaimustavad vaated, männimets ning mõned märjema pinnasega laudteelõigud…
Puhkepausiks suurem  mustikasöömine…
Aegviidus poepeatus ja toidutagavarade suurem täiendamine. Otsustasime ka teha väikese kõrvalepõike Nelijärvele, et süüa sealses soojas ja kuivas kohvikus lõunasuppi ja end veidi kuivatada. Siis rajale tagasi.
Valgehobusemäe suusakeskuse juures on vaja läbida päris toredalt soine lõik. Jõudis kätte seaduspärasus, et kui märjad riided ja jalanõud on kiirema sõidu ja hea teega kuivaks sõidetud, siis tuleb taas ratta seljast maha tulla ja varustuse veekindlust testima hakata või hakkab vihma sadama.
Õhtuks Nokul.
Oleme plaanitud ajagraafikust kõvasti maas… vihm, libe tee ja keeruline maastik on katsumus omaette. Ja grupp jõuab edasi nii kiiresti, kui kõige aeglasem lüli, nii et mina pean ilmselt hakkama rohkem harjutama.

4 matkatee päev : Noku – Loosalu 69 km

Hommikusöögiks seened pudru peale siitsamast lõkkeplatsi kõrvalt.Hommikune ilm, milline rõõm – päike soojendas nii, et sai isegi pikad riided seljast visata… ujumispaus Kakerdaja rabas viis mõtted sellele, et on ju ikkagi suvi – hoolimata umbes 15 soojakraadist.
Fotoaparaatki reageeris soojale päikesele peale mitmepäevast niiskuse üleküllust nii, et pildid said läbi aurufiltri.
Teekond kulges päeva peale veidi ladusamalt ja kiiremini, teed läksid vahepeal laiemaks ja ratastele sobivamaks, et õhtupoole taas üllatuda…saime aru, et kui legendis on kirjas, et rada jätkub metsateel – võib see tähendada väga erinevaid teid – kaherajalist laia teed, kruusateed, peaaegu aimatavat rohtu mattunud puudeta kohta metsa vahel, üleujutatud rohumaad, langenud puid täis radu …
Õhtul Loosalu telkimiskohal leidsime aga huvitava sildi järgneva raba laudrada iseloomustamaks, mida väsinud peaga lugedes ei osanudki aimata, mis meid küll siis tegelikult hommikul ees ootab…

5 matkatee päev :  Loosalu – Kellissaare 60 km

…õnneks tundus silt siiski karmim, kui tegelik elu. Loosalu raba ei olnud väga märg ja päevinäinud laudteed mööda ratast lükata oli täiesti võimalik. Eriti kui olid endale õhtul mananud kujutlusse pilte kuidas ratas kaenlas üle laugaste peab hüppama.
Kuna Loosalu laagripaigas vett lähedal ei ole ja meil olid varud otsas, siis otsustasime hommikul mitte edasi tagasi sõita vaid putru süüa rabas, kus vesi käepärast. Hea mõte – keset raba oli puidust lavats ja ka lauast improviseeritud ujumissild, nii, et vann ja hommikusöök koos.
Selliste traktoritega sõitsid kohalikud rabajärvele kalale – mees roolis, naine kastis. Ja rääkisid lugusid 13 kilostest haugidest kes järves elavad…kalamehejutud?
Kui rabaületus läks lihtsalt, siis peale raba läks jälle mingi osa rajast mudaseks ja võsaseks ning sinna lõiku jäi ka sillata kraavi ületus. Kuna meie pakid on suhteliselt ebamugavalt pakiraamilt ära võetavad, siis kandsime täislastis rattad kahekesi üle kraavi. Seejärel natuke viljapõllu serva ja jälle natuke muda ja pori enne, kui metsateede peale jõuab.
Ilm läks aina ilusamaks ja soojemaks. Enne poeskäiku Lelles jõudsime korra ära eksida ja  üksteist silmist kaotada ning kuna telefonid olid juba tühjaks saanud, siis selgus tõsiasi, et nüüd peab loogiline mõtlemine välja aitama. Aga Lelle poe juures saidki kõik matkalised kokku. Tühi kõht seab suuna päris hästi.
Õige pea jõudsime Mukri rappa, kus osa teed oli laudadest aga osa hoopis saepuruga kaetud, nii,et hooga edasi…
Õhtupoole selgus, et Jürgeni ratta kumm näeb tiba kahtlaselt tühi välja. Et hommik on õhtust targem, siis pumpasid mehed õhku juurde ja paika jäime Kellissaares.

6 matkatee päev : Kellissaare – Kõrtsi – Tõramaa 52 km

Kellissaare laagripaika olid ennast seadnud paika ka Kaitseliidu tagala ja köök ning staap.
Mahtusime sõbralikult ära. Tänu õppustele saime ka natuke sõjaväelist elektrit oma telefonidesse laadida…nii, et nüüd võiks jälle telefoniga rääkida…aga tegelikult ei olnud enam tahtmistki telefoni sisse lülitada…oled juba harjunud, mets ja vaikus, askeetlikkus…
Kurgjal Talumuuseumist saime õunapuuaiast väga maitsvaid õunu tee peale kaasa võtta, ülihead kooki söödud ja edasi viis matkarada 12 km  mööda Sakala teed, mis on oma nime saanud selle järgi, et Carl Robert Jakobson olevat sealt Viljandisse lehte toimetama sõitnud. Väga tore rajaosa ja ka rattaga suhteliselt hästi sõidetav metsarada paljude puhkamiseks mõeldud lõkkekohtadega.
Navesti jõe silla juures selgus, et siiski nüüd läks Jürgeni rattal kumm täiesti tühjaks ja et tegelikult vajaks vahetust ka lisaks väliskumm, mis oli väga õnnetult servast katki ja ka sisekummil katki lasknud kuluda…aga seda meil kaasas ei olnud. Kuna uut sisekummi ei olnud mõtet panna, et see kohe uuesti katki sõita, sai kumm peale paigad ja liikusime edasi endal mõtetes plaan, et Pärnule lähemale jõudes  paluda sõbral Kaupol meile veidi rattaga vastu sõita ja uus väliskumm tuua…väike õhtune treening. Tore…aitäh Kaupo ja A2K Sport.  Mõeldud – tehtud. Tori oli kõige lähim koht, kus oli plaan kokku saada.
Väike põige Hüpassaarde Mart Saare majamuuseumi juurde, kus muruniidukitena ja võsalõikuritena olid karjamaal väga uudishimulikud lambad.
Oksale jõudes jäime küüni juurde uudistama, rattad puu najal…kui käis kõva pauk…Nüüd oli selge, et Jürgeni ratta kumm oli lõplikult otsad andnud. Eino startis kiirelt Tori poole, et enne pimedat ikka uue rattakummiga tagasi jõuaks.
Jürgen vahetas sisekummi aga kummi katkimineku kartuses siiski enne uut väliskummi rattasadulasse ei istunudki, sest juba pakiraamikott kaalub päris palju ja et natuke enne pimedat aega võita saime nii sammusuda kand ja varvas Soomaa külastuskeskuse poole, et seal jälle kõik kokku saada. Vihma tibutas peaaegu terve sirge ja lõputuna näiv kruusatee…natuke vähem kui kahe tunni pärast olime kõik korraga Kõrtsi Tõramaal.
Vihma sadas juba natuke rohkem ja ennist tee peal kohatud lahke kohalik naine lubas meid looduskeskuse kuiva kämpingu majja ööd veetma, et pimedas ja vihmas ei peaks telki püstitama.
Kiire kissell ja küpsised õhtusöögiks ja uni maitses hea.
Päris tore on  vahepeal voodis magada…ning veidi vastuolulisena kõige ehedamas ja soodevahelisemas kohas on ainus koht rajal, kus tsivilisatsioon on toodud lõkke äärde…vesi  tuleb kraanist ja  elekter on raja ääres…pole enam harjunud…

7 matkatee päev : Kõrtsi – Tõramaa – Kabli 95 km

Hommik taas vihmane…pudruga samal ajal veelkord kiire kummivahetus. Nüüd siis said rattale uhiuued nii sise kui väliskumm ja loodetavasti tehnilisi tõrkeid enam ei tule. Soomaa jäi kiiresti selja taha, sest nüüd on teed kiired ja laiad.
Pärnumaal kohtasime vaskusse peaagu iga nurga peal. Põikasime sisse ka lõkkekohtadesse ja metsaonnidesse, et piiluda kui toredatest ööbimispaikadest me sel päeval mööda kimame. Kilingi- Nõmmel oli taas sobiv teha lõunane supipaus seekord Triinu kohvikus.
Õnneks oli meil hea ajastus, korralik paduvihm sadas söögi ajal maha, et siis jälle päikse paistma lasta. Edasi sai pikalt hea ilmaga ja kiirelt sõita. Umbes 10 km enne Kablit hakkas jällessadama ja mida merele lähemale seda tugevamalt tuul puhub. Korra pugesime puu alla vihma eest peitu, kuid külma naha vahele pugedes asusime siiski Kabli poole teele. Kabli looduskeskuse juures leidsime väravalt sildi, kus teatati, et keskus on remondis ja edasi ei tohi matkajad minna… vot üllatust vastu õhtut. Asja lähemalt uurides selgus, et siiski jõe äärne lõkkekoht on täiesti kasutatav ja ei olegi ehituse all. Ka oli plats meeldivalt tuule eest varjulises kohas.
Lõpuni jäid küll loetud kilomeetrid, kuid need jäävad siiski hommikuks.

8 matkatee päev: Kabli – Ikla 17 km

Viimased 17 km Kabli looduskeskuse juurest Iklasse läksid lennukalt. Asfalt ja suvitushooaja lõpule  kohane vaikus…tühjus nii inimestest kui autodest.
Krapi ja Lemme…lõkkekohtadest ja laudadest puudust siin ei ole, kogu rannaäär on laudade ja lõkkeasemetega täis pikitud. See veidi hämmastabki…neid on siin vast rohkemgi, kui terve raja peale kokku…vist. Aga suvisel ajal on siis ilmselt rahvarohke. Täna on kolmapäev, vihma sajab kohe algab kool – siin ei ole kedagi…
Tunnike sõitu ja finiš…ongi Läti.
Lõpp – peaaegu…Pärnusse rongi peale on ka vaja jõuda…veel 65 km.
Pärnu -Raeküla raudteejaam üllatab. Polegi midagi, tühi perroon. Rongini on veel tund aega, ei plaani, ega kinnitust, et just siit ikka rong väljub. Loodame, et ikka on õige koht…
Rammestus rongis…
üha rohkem saab selgeks, et matk ei ole vaid rada algusest lõppu…
see on  teekond…
teelolek, kohalolek…kogetud üllatused, tunded,  lõhnad ja maitsed…ääretult tore oli…

RMK matkatee arvudes

Start esmaspäeval 20.08 Tallinn Nõmme – Ülemiste raudteejaam 8 km
Rong Tallinn -Tapa.
Ratas Tapa – Oandu  64km.
Matkatee start – T. 21.08 Oandu kell 14.00
1. Oandu – Nõmmeveski 30 km
2. Nõmmeveski – Jussi 33 km
3. Jussi – Noku 44 km
4. Noku – Loosalu 69 km
5. Loosalu – Kellissaare 60 km
6. Kellissaare – Kõrtsi – Tõramaa 52 km
7. Kõrtsi – Tõramaa – Kabli 95 km
8. Kabli – Ikla 17 km
Finiš  Ikla T. 28.08 kell 10.00.
Ikla – Pärnu ( Raeküla raudteejaam) 60 km
Rong Pärnu – Tallinn.
Ratas – Tallinn – Nõmme 8 km

Vaata ka Matkatee päevikut RMK kodulehel.

Ja veel…matkatee on köitnud juba päris paljusid matkasõpru. Just praegu – septembris matkateed jalgsi läbivatest matkalistest saab lugeda jooksvalt Zombitripperite matkatee blogist. Päris põnev…rõõmsat matkamist neile !

Hea arvustus kogenud matkaja ja matkajuhi poolt RMK Matkateele on antud ka Matkajuhi ajaveebis.

Siinkohal jääb üle tõdeda, et vaatamata oma positiivsetele emotsioonidele matkast ja loodusest olen rajal kohatud kirjeldatud võlude ja valudega kahel käel nõus…parandamist vajavaid kohti ja teemasid leiab kõvasti. Jalgrattaga rajal liikumise kohta tekkis ka minul tunne, et osad rajalõigud võiksid olla viidud lahku jalgsimatkajatest. Hea tahtmise korral kindlasti saaks leida ratturi jaoks veidi pikemat marsruuti, et viia rattad kõrvale kohtadest, mis ilmselgelt rattaga läbimiseks ei sobi.

Ratastel Reini kallastel.

märts 20, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Euroopa ühe pikima jõe Reini kallastel võib veereda mööda kergliiklusteed ühest Saksa linnast teise, kartmata, et tee ootamatult katkeks. Minu septembrikuine reis kulges marsruudil Düsseldorf, Köln, Bonn, liikumisvahendiks enamiku ajast rulluisud.

Külastatud linnadel oli kõigil ühine joon – neist voolas läbi kuulus Reini jõgi, mis on üks Euroopa suurimaid ja tähtsamaid veeteid nii praegu kui ka ajaloos. Ja jõgi oli hästi eksponeeritud igal pool. Kõikides linnades oli oma Rheinpromenade ja Rheinpark ning pääs jõe kallastele oli kogu linna ulatuses olemas.

Lõputu jõeäärne promenaad

Jõeäärne promenaad oli linna südames laiem koos jalakäijate ala ja kergliiklusteega ning äärelinna poole liikudes läks veidi kitsamaks. Turistidele olid koostatud jalgrattamarsruudid, kus peal ka kõikvõimalikud teele jäävad vaatamisväärsused. Tavaliselt nimetati neid The Rhein route ja neid oli igasuguse pikkusega – nii ühepäevaseid kui ka pikemaid matku.

Ja mis põhiline – sa ei pidanud kartma, et kergliiklustee ootamatult otsa lõpeb. Kasutajaid oli tohutult – ratturid, rulluisutajad, koerte ja lastega parkide poole ja mänguväljakutele jalutajad. Just artikli kirjutamise ajal detsembris toimus Düsseldorfis murdmaasuusatamise maailmakarikaetapp sprindisõitudes ja sõidud peeti maha kunstlumele ehitatud radadel sealsamas jõekalda promenaadil. Piirkond on kogu aeg kasutuses.

Minu muljed sellelt teelt ja rulluiskudelt vaadatuna on küll veidi teistsugused, kui ma enne reisi ette kujutasin. Ootasin oma Saksamaa reisilt teada-tuntud saksa korda ning piltidelt nähtud lilledesse uppuvaid tänavaid ja maju. Jaa, seda oli, nii nukumajakesi äärelinnades kui lillepeenraid nii pikalt kui silm ulatus nägema aiandusnäitusel Koblenzis. Päris elu on aga lihtsam ja mitte nii toretsev kui turistide jaoks mõeldud reklaampiltidel. See eest andis mõtlemisainet loodud mugav keskkond, kus on hea iga päev elada. Pargid, jalgrattateed, sujuv ühistransport.

Mõnus igapäevaelu

Selline mõtteviis avaldus hästi neis kohtades, kus kiirteed läbisid elurajoone. Tänava ääres tavalised äärelinna ridamajad või madalad kortermajad, autod maja ees parkimas. Sealsamas vaid kahe autopikkuse kaugusel kasvava rohelise kõrge taimemüüri taga on aga kiirtee. Seda kohal olles ei tajunud.

Tiheda liiklusega tee eraldamiseks on tehtud vall ja see haljastatud. Eraldusvallid iseenesest ei ole midagi uut – seda võtet on viimastel aastatel kasutatud Eestiski uute põllupealsete arenduste eraldamiseks sõiduteest. Vahe Saksa ja Eesti muldvallide väljanägemisel on aga tohutu. Taimeseinast olid kohati välja kasvatatud veidi avaramad taimestatud alad, kus oli istepinke ning puid-põõsaid. Seal said lapsed omi mänge mängida või lihtsalt istuda ja jalgu kõlgutada. Eraldusvallid tekitasid õdusa äärelinnas elamise tunde.

Linnades oli ka palju parke, enamik neist lihtsad ja üleliia kujundamata. Palju leidus suuri lagedaid muruplatse, mille eraldamiseks linnakeskkonnast ja üksteisest olid suured puudesalud ja veekogud. Kohati nägin ka väiksemaid lillepeenardega kujundatud pargialasid, tiike, Jaapani aiaosasid ja ka väiksemaid teemakujundusega aiaosasid. Lisaks oli näha ka veel kõikvõimalikke muid alasid, mis ühel või teisel viisil oli otsustatud roheliseks jätta, nagu näiteks Düsseldorfi linnaservas asuv maastikukaitseala koos kotkaste elupaigaga. Kaitsealal oli liikumine lubatud vaid selleks ettenähtud teedel ja mujal oli absoluutne sisenemiskeeld.

Rohelusse uppus ka Düssledrorfi üliõpilaslinnak. Elu lisas linnakule suur tiik, mis ei olnud üleliia kujundatud, vaid nägi välja suhteliselt võsane, loodusliku moega. Ilmselt seepärast oli seal ka elu. Kohalik linnuriik oli inimestega harjunud ja seal võis jälgida mitmeid suuremaid ja väiksemaid tiivulisi askeldamas. Veele oli antud ka liikumine väikese kose näol ühes tiigi servas. Vee kohin, lindude hääled ja looduslik maastik koolitundide vaheajal – inspireeriv keskkond.

Nagu kolm tilka vett

Jõeäärne pilt nii Düsseldorfis, Kölnis kui Bonnis oli üsna ühetaoline – endised nüüd kasutusest väljas olevad jõeäärsed tööstusrajoonid ja kaubasadamad olid uues võtmes kasutusse võetud ja kaasajastatud. Kohati oli näha vanast ajast jäänud kaid, raudteerööpaid ja endist tehnikat.

Igas linnas oli ka botaanikaaed. Botaanikaaedade võlu on kahes asjas: seal on tavaliselt huvitavalt kujundatud teemanurki ja eksootilisi taimi. Lisaks on igal taimel nimi juures. Nii on kohe näha, kui suureks mingi taim just nendes tingimustes kasvab.

Jahiloss ja aianduse ajalugu

Kui on soov põgeneda tänapäevast, tuleb sõita Düsseldorfi lähistele 18. sajandist pärit Benrathi lossi. Külastajad saavad jalutada 612 000 ruutmeetril laiuvates suve- ja jahiaedades ning köögiviljaaias. Renoveeritud lossiaed annab muljetavaldava pildi lossi stiilist ja aedadest 18. saj. teisel poolel. Pargis ja lossis asub Euroopa Aianduse ajaloo muuseum, kus on võimalus heita pilk teooriasse ja praktikasse, näha kuidas kujutati aiakunsti Euroopas tuhandete aastate jooksul. Esindatud on aiakunsti ja arhitektuuri vaatamisväärsused Kreekast ja Romaani ajaloost Itaalia renessansini, barokkstiili esindavast pargist ja Inglise maastikuaiast. Muuseumi väljapanek rajati lossi 2002. aastal kui ürituse EUROGA 2002 osa.

Südpark – Düsseldorfi suurim park

Südpark on Düsseldorfi suurim (70 ha) ja enim külastatud park. Eriti populaarseks teeb pargi see, et seal on rajatud 30 km jalgradade võrgustikku ning palju võimalusi eri tegevusteks. Pargis on esindatud erinevad maastikutüübid ning paljude erinevate kunstnike skulptuurid. Pargis on kolm erinevat sektsiooni Volksgarten, Vor dem Deich ja In den Gärten.

Volksgarten on vanim osa Südpargist ja rajatud 1895.-96. aastatel. See planeeriti kui avatud ja loodusliku väljanägemisega park. Veekogude käänulised kaldad ja rannajooned, puiesteed vaheldumas tihedamate ja ootamatute põõsastike gruppidega. Nende vahel ja ümber tiirutavad jalgrajad. Pargi rajamisel oli eesmärk anda illusioon harmoonilisest ja ideaalsest maastikust.

Lõuna pool asub pargiosa Vor dem Deich, kus on ligi 23 ha vett ja heinamaad. Enne pargi rajamist oli sellel kohal tiik vanas kruusakarjääris, mis muudeti koos naabruses asuva endise tööstuspiirkonna alaga “õitsvaks paradiisiks”. Rikkalik taimestik kasvab ja õitseb kunstlike tiikide kallastel ja väikestel saartel.

20 hektari suuruse In den Gärteni pilgupüüdjaks on aeda läbiv 600 m pikkune veetelg. Selles pargiosas on 60 erinevat teemaaeda, mis on eraldatud hekkidega ja grupeeritud piki veetelge. Teemaaiad on omavahel seotud käiguradade, hekkide ja kanalitega, võimaldades kulgeda ühest aiast teise. Mastaap on tohutu ja aiad põnevad, nii et sinna võis peaaegu et ära eksida. Kuna ala oli nii hästi liigendatud, siis võis seal vaid harva kohata mõnda inimest, üldiselt oli see ideaalne paik omaette olemiseks.

Teemaaiad meenutavad veidike aiandusnäitusi, kus igal hooajal või nagu Chelsea aiandusnäitusel vaid nädalaks rajatakse mingil teemal aiad, mida käiakse siis vaatamas igalt poolt maailmast. Näitusele lühikeseks ajaks rajatud aedade miinus on see, et need on loodud kestma selles koosluses vaid loetud päevad, mis loob tihti illusioone ja on rohkem kunst. Päris elus ei ole sellised kooslused ühel ajahetkel tihti võimalikud. Südpargi teemaaiad olid seal olnud aga juba mõnda aega, kohati veidi pehkinud puitsildade ja puitradade järgi võis aru saada, et need on sinna rajatud juba ammu ning taimekooslused toimisid selles keskkonnas hästi.

Rein

Šveitsi alpidest algav Euroopa üks pikimaid jõgesid Rein voolab läbi Prantsusmaa ja Saksamaa Hollandisse, kus suubub lõpuks Põhjamerre.

Mõnede rattahuviliste blogide andmetel on võimalik jalgrattaga kergliiklusteel läbida kuulsa jõe ääres maad tervelt umbes 2100 km jagu ja kaetud on kogu jõe pikkus Andermattist Rotterdamini. Tegelikult on jõe pikkus snende punktide vahel küll 1230 km kuid rattaraja teevad siis pikemaks kohati jõest eemale viivad rajad. Isiklikult kogesin kergliiklustee katkematust Kölni ja Bonni linnade vahel.

Saksamaal on Reini äärsed kergliiklusteed suures enamuses tasasel maal ning tee jälgib jõe kurve. Rein on olnud ja on siiani tähtis kaubatee, mistõttu paljud vaatamisväärsused on koondunud jõe äärde. Mööda rattarada on võimalik külastada paljusid jõeäärseid ajaloolisi losse ja kindlusi. Suuremate linnade vahele jäävad väikesed veinikülad, viinamarjaistandused, viljapuuaiad.

Mõned radade näited:

The Rhine Route – Pikkus 330 km. Algus Neuburg am Rhein – Lõpp Remagen. Rada algab Prantsusmaa piiri juurest, viib mööda läänekallast Speyerisse. Teekonnal on ligikaudu 50 lossi ja kindlust.

The Rhine Route – Pikkus 95 km. Remagen – Neuss. Rada viib läbi Kölni ja Bonni.







Reisilugu ilmus ajakiri “Aed” 2012 märtsikuu numbris.

Päev pildis – veebruari esimene nädal aias.

veebruar 07, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Veelgi külmem veebruari avanädalal…neljapäeva (02.02.2012) hommikul -23 kraadi…reede hommikul -21 kraadi (03.02.2012). Laupäeval ja pühapäeval -25 kraadi.

Raadios ja televisioonis kuuleb pidevalt hoiatusi ja õpetusi kuidas ennast riietada ja kuidas nii külma ilmaga käituda ning millele oleks vaja tähelepanu pöörata.

Aga taimed…nüüd on aeg mõelda igihaljaste taimede varjutamisele. Päike käb järjest suurema kaarega ja külm, päike ning lumepeegeldus teevad ma töö. Kuidas kaitsta oma aeda talvel?– nõuandeid üle lugeda ei ole kunagi hilja. Ka eelmise aasta veebraris jagatud nõuanded on praegu taas üsna ajakohased. Mida teha aias veebruaris?

Aiaelanike külmataluvus saab selgeks alles kevade poole. Nutikad on aiapidajad, kes valivad endale aeda taimed, mis sobivad meie karmi kliima ja muutlike oludega. Ka suvel aiandis taimi valides on hea meelde tuletada, et oligi  nii külm … miinus 32 kraadi. Seda küll Põlvamaal Korelas ja üldse sisemaal ning Lõuna-Eestis on ju külmem, kuid Tallinnas ranniku lähedalgi on külmakraadid praegu ikka päris krõbedad.

Muidugi on ka teine variant … et aednik on avastamishimuline katsetaja, kes kompab piire ja otsib alati uut ja huvitavat, paneb maha ja potti igasugu seemneid, mis ei tohiks üldse meil kasvada, aga näe vahel ikka kasvavad suure hoole ja armastuse peale. Neid taimi siis saab, katta ja varjutada, niiskust  tõrjuda  või külma tõkestada ning ka siis vahest ikka juhtub, et ei lähe õnneks. Aga need aednikud tavaliselt ei ole väga kaua õnnetud selle peale… vaid külvavad uued seemned ja katsetavad jälle.

Aga puhkepäevadeks on suur külm kaanetanud veekogud nii tugeva jääga, et liuväljad uisutamiseks on praegu suured ja avarad. Kogu Väinameri on jääs, sile ja suures osas ilma lumeta. Tingimused ideaalilähedased, vaated lõputud, päike soojendab nagu suvel rannas ja igapäevamurede unustamine garanteeritud. Laupäeval ümber Kesselaiu uisutades ja kõike põnevat uudistades sõitsime maha umbes 22 km. Kaldal oli külma umbes 26 miinuskraadi – merel seevastu rannailm, ainult 15 kraadi miinust. Sõitma hakates ja ranna pealt vaadates on saar üsna käegakatsutavalt lähedal, allatuult  saare poole minnes olime ka hooga väga ruttu kohal… tagasitee  väikese vastutuulega vajas juba veidi rohkem pingutamist.

Seikluste ja elamuste otsimisel ei tohi unustada aga elementaarseid turvanõudeid… võta kaasa jäänaasklid, matkakepp, kuivad vahetusriided ja seltsiks asjalik sõber. Videot meie uisumatkast Kesselaiule saab vaadata You Tubest.  Autor: Tarmo Roop.

Ja lisaks veel pole paha pol ennast varustada ka teadmistega, kuidas toimida siis, kui mõnes kohas on jää veidi õhem, kui teises ja juhtuma peaks nii, nagu vahest juhtub.

Peale meie neljase seltskonna kohtasime jääl veel teisigi uisutajaid ning minule üllatuseks olid Eestimaa rannikut avastamas ka seltskond uisuhuvilisi Stockholmist. Nende liikumisest ja kiirusest oli näha, et nad ei avasta merejääd just esmakordselt. Seega jutud headest jääoludest on levinud kaugemalegi…

Ja internetiavarustest on leida ka Rootsi uisutajate muljed Eesti ranniku avastamisest.

Rootslastest uisutajad, keda merejääl kohtasime. Hetkel parim uisujää Euroopas ? Foto: Evely Karvak.

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak


Kuidas Sina puhkepäevadel?  Kas varud juba seemneid ja unistad kevadest või võtad talvest viimast ?

BUGA 2011 Saksamaal Koblenzis – 3. osa.

jaanuar 24, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Lühike järg ülevaatele Saksamaa ühest möödundsuvisest tähtsamast kultuurisündmusest BUGA 2011 e. Bundesgartenschau, mis toimus Rheinland-Pfalzi liidumaal Koblenzis.

Ehrenbreitsteini kindlus ja kujundatud näidisaiad.

Lisaks kindluse juures olnud platool laiuvatele tohututele lillepeenardele olid ka ajaloolise kindluse territooriumil kujundatud näidisaiad. Ehrenbreitsteini kindluse ja platoo juures asuva aiandusnäituse keskseks teemaks oli „Teadmised aiast: loodus, keskkond ja aiad“

Muuhulgas käsitleti taimede aretusega, kasvatusega, köögivijade ja veinitööstusega seonduvaid teemasid. Mõeldi ka  keskkonnateemadele nagu bioloogiline mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.
Näidisaiad olid huvitavad nii oma ideedes, kui ka kasutatud taimede ja materjalide suhtes. Vaata aiakujundus ideid, mida saaks proovida ka oma aias.

Mõned näidisaiad piltides:

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak


Pikemalt Ehrenbreitsteini kindlusest ja hiiglaslikest lillepeenardest platool nii piltides, kui sõnas olen kirjutanud juba siin: BUGA-1 ja BUGA-2. Vaata järele!

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
« Older posts
Newer posts »
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2023 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour