-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Taimed
Kevadised sibullilled aiakujunduses.
Aias on lumi sulanud, hing igatsemas rohelust ja õisi.
Vaata oma aeda kevadel vara, kui kõik pole veel uppunud rohelusse millest ainult üksikud eriti toretsejad saavad suure tähelepanu osaliseks. Sellistel hetkedel nagu praegu tulevad väga hästi välja mõned sinu aia head ja vead.
Nüüd on see aeg, kus on hea teha plaane aia kujunduseks mõeldes järgmisele kevadele. Lillesibulate istutamise aeg on sügisel, kuid planeerimiseks on kevad väga õige aeg. Kuhu oleks õige planeerida varaseid õisi? Enim vara õitsejaid on just sibullillede hulgas. Vaata aeda hindava pilguga. Kust sulas kõige enne ära lumi, kuhu jäi kauemaks? Kus on need kohad, kus sa käid kõige rohkem ja kus tahaks et pilk peatuks? Kui oled päeval tööl ja saad veeta aias ainult õhtud, siis milline on kevadeõhtul kõige mõnusam ja soojem paik sinu aias? Milline koht lillepeenras on täidetud taimedega, mis ärkavad hilja, kuid on hiljem fantastiliselt lopsakad? Mis on need kohad, mis paisavad tänavalt möödujatele ja on su kodu visiitkaardiks ?
Nüüd sa näed seda hästi, kuhu sooviks midagi juurde- aed on veel pooltühi ja suur rohelus tärkamata. Suvel on juba ilu igal pool ja kõik kasvab nii tihedaks, et midagi ei häiri enam ning õisi on igal pool. Kevadised sibulilled on esimesed rõõmustajad aias.
Kui sul on olemas paberil aiaplaan, siis saad sinna ära märkida kohad, kus tahaksid kevadel näha värvi ja õisi. Nii pikalt on olnud vahepeal lumist aega ja hing ihkab kangesti midagi ilusat. Kui sul ei ole plaani, siis kasvõi kirjuta üles või visanda kergelt, mis kohad on aias need, mis on tühjad, kuid tahaksid aprillis ja mais õitega täitmist. Kõige esimeste õite efektsemaks väljatoomiseks on head kohad:
-
Kohad kust kõige ennem lumi ära sulab
- Peenrad igapäevaste käiguradade läheduses ja peenarde servade läheduses
-
Kohad õhtupäikese soojuses
-
Hostade, sõnajalgade, kurerehade, helmikpööriste jt. veidi hiljem alustavate ja hiljem lopsakaks muutuvate püsilillede lähedal. Siis katavad hiljem püsilillede lehed sibulillede kuivanud õievarred. Nartsissid lähevad hästi päevaliiliate lähedusse, neil on sarnased lehed ja tekib mulje pikemast õitsemisest.
-
Arvesta ka pinnase ja niiskusega. Rohkem niiskust eelistavad märtsikellukesed ja nartsissid. Kuivemat pinnast soovivad tulbid, laugud, mõõkiirised ja võrkiirised.
-
Arvesta ka sibulate istutussügavusega – see on lihtne meeles pidada. Sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.
Liikide valikul peaksid arvestama ka, et enamus tulpe vajavad rikkalikuks õitsemiseks, et sibulaid võetakse välja, kuivatatakse, puhastatakse, võetakse küljest tütarsibulad ja siis sügisel tagasi. Kui planeerida seguistutusi, kust üksikuid sibulaid välja võtta ei saa, siis on parem kasutada nartsisse, krookusi, laukusid, sillasid, puškiiniaid, kobarhüatsinte, Fosteri, Greigi ja looduslikke tulpide sorte, preeriaküünalt, kirgaslilli, ebahüatsinte. Nendel liikidel on parem looduslik paljunemine.
Kui õueplaanid tehtud on aeg end vitamiinidega turgutada. Hernevõrsed on kevadine vitamiinipomm.
Söök ja lilled
Aprillis on aeg käes, kus viimasedki lumeriismed on sulanud ja aiaomanikud käivad oma valdustes ringi, et talve jooksul kogunenud ideid ja mõtteid teoks tegema hakata. Järjest rohkem on kuulda soove, et soovitakse lisaks lilleilule ka veidi toitu kasvatada. Väiksemates linnaaedades on tihti ruumiga kitsas käes, kuid alati on hea natuke salatit, maitserohelist ja miks ka mitte värsket köögivilja oma aiast käepärast võtta.
Äärelinnade vanemates aedades oleme harjunud nägema peenraid, marjapõõsaid ning viljapuid. Nooremates aedades ja uuemates elurajoonides on sageli aiad vaid ilutaimede päralt.
Segaaed või segaistutused e. ‘toidutaimede ja ilutaimede koos kasvatamine on üks viis kuidas ühendada ilu – ja tarbeaeda väikestel pindadel nii, et mõlemaid korraga kasvatada saaks. Sellisel viisil pääseb väikeses aias eraldi peenramaad rajamisest. Toredad on nii üheaastased segapeenrad, köögiviljad püsikute vahel kui ka suuremad konteinerid segaistutustega.
Linnas toidu kasvatamise kohta on kuulda ka kahtlevaid seisukohti. Rääkida võib õhusaastest, kuid ise me ju siin elame ja hingame sedasama õhku. Võrreldes poest söögi ostmisega saame aga valida millega taimi väetame ja pritsime. Looduslike valikutega saame selle keemia osakaalu vähendada, kasutades pritsimisel taimeleotisi, umbrohtumise vastu võideldes rohimisega ja väetisena kasutades kompostmulda.
Linnas kasvatavate söögitaimedesse talletuv saaste mõõdeti ära Linnalabori poolt 2008 aastal ja sellel teemal kirjutatud raamat „ Söödav linn“ on olemas nii paberväljaandena ning saab ka lugeda internetist http://issuu.com/linnalabor/docs/soodav_linn
Kuhu istutada?
Tarbetaimed eelistavad kasvamiseks enamuses ikkagi päikesepaistelisemat ja tuulevarjulisemat kasvukohta. Hea on ka need aiaosad, mis autode parkimisplatsile ja sõiduteele lähemal asuvad jätta vaid ilutaimede päralt ning kasutada söögitaimede jaoks rahulikumat tagaaia ruumi. Kui ilutaimede peenrad on juba olemas, siis saab olemasolevate taimede vahele tühjematesse kohtadesse või veidi taimi ümber paigutades ja nende vahele ruumi tekitades valida toidutaimede jaoks sobivaid auke. Hea on valida kohad püsikute vahel ja jätta puude ning põõsaste alused ilutaimedele. Suuremates peenardes kasutada peenra äärtele lähemaid kergemini ligipääsetavaid asukohti.
Mida istutada?
Paljud köögiviljad ja maitsetaimed on väga kaunid oma väljanägemiselt, värvikate lehtede või kirevate õitega. Samuti on toidutaimede seas palju huvitava lehestruktuuri ja põnevate viljadega taimi. Kasvatades koos ilu- ja söögitaimi saab rajada väljapaistvaid kooslusi. Lisandub ka uudsuse moment-igal kevadel saab toidutaimede kohtadesse istutada uudistaimi ja teistsuguseid sorte nii peenarde väljanägemisega katsetades ja värvigammat vahetades.
Palju on aretatud uusi sorte erksate lehe ja viljade värvidega. Samuti on köögiviljade seas väga erinevat rohelise tonaalsust. Esindatud on kollakad, hallid, erksad heledad ja tumedad rohelised toonid. Paljud köögiviljataimed on väärt kasvatamist juba ainuüksi selle pärast, et nad näevad hiiglama uhked välja. Lisaks sobivaid naabreid valides saame vähendada kahjurite ja haiguste ohtu.
- Ilusa lehevärviga on – kapsad, lehtkapsad ja salatid, salveid, punaselehised peedid, lehtpeedid, spargelkapsad, lillkapsad, basiilikud.
- Koheva ja ilusa lehestruktuuriga – käharpetersell, lehtkapsad, lehtpeedid, artišok, lillkapsad, spargelkapsad, salveid, salatid, rabarber, porgandid
- Ilusate õitega – murulauk, oad, mungalill, kartul, till, maapirn, apteegitill,
- Erksate viljadega – lehtpeet, lillkapsa värvilised sordid, oad, kõrvits, rullkõrvits e. kabatšokk, baklazaan, tomatid, kapsad.
- Pinnakatteks sobivad – metsmaasikas, suur mungalill e. ‘kress, aed- liivatee
Osad köögiviljad valmivad pikka aega ning on ilusad kogu hooaja vältel – nende muutuvad värvid ja areng toovad aeda vaheldust. Võiks valida taimi, mille vili juba arenemise ajal näeb tore välja, neid saab korjata osade kaupa, või nii, et lehestik jääb alles. Kapsaste, peetide ja lehtpeetide hulgas on selliseid palju ja erinevates värvides. Salatisordid pakuvad samuti põnevaid värvitoone ja nende seas on nii kiiremini kasvavaid kui aeglasemalt valmivaid sorte. Mõnedel moodustub pea, mida kasutatakse tervikuna, mõnedel saab lehti tarvitada pikema aja jooksul ühekaupa. Rabarberilt lehti ja varsi regulaarselt ära lõigates saad pikendada tema kasutusaega. Maisi teiste taimede vahel ühekaupa kasvatades lisame peenrale kõrgust.
Väikesesse aeda võib valida ilupuude asemel hoopis viljapuid, mis on eriti kasulikud, kuna neil on püsiv välimus, õiteaeg ja viljaaeg. Kevadisel ajal õitsevad vaimustavalt kirsid ja õunapuud. Vali väiksemasse aeda madala- või keskmisekasvulisi sorte. Viljapuud kasvavad ka üsna edukalt päris pikka aega suurtes konteinerites. Veidi tülikad peenras on enda ümber juurevõsusid ajavad luuviljalised. Marjapõõsad on ilusad nii vara lehtides, õitsedes, kui ka marjadega ajal.
Ronitaimedest saab istutada lõunapoolsetele tugiseintele või võrestikele viinapuid. Kõrgekasvulised oad jõuavad suve jooksul kiiresti tekitada rohelise seina. Võrestike najal võib kasvatada samuti väikseid kõrvitsaid, pudelkõrvitsaid, kresse, rullkõrvitsaid või isegi kurke.
Paljud dekoratiivsed maitsetaimed kannatavad hästi pügamist ja nii saab neid tarbida ja nautida samaaegselt. Korrapäraselt võrseid näpistades hoiad taimed kompaktsed, soodustad uute lehtede ja õite arengut – nii pikendad taime kasvuaega. Kannikesed, kummel, kurgirohi ja saialill külvavad ennast tihti ise ning täidavad suve jooksul edukalt veidi tühjemaks jäänud kohti.
Toredalt õitsevaid maitsetaimi: kummel, kurgirohi, saialill, kannike, iisop, murulauk, tilli, pune, liivatee, kress, päevalilled. Kress kasvab kiiresti seemnest ja katab väga hästi igasugu auke ning talub pügamist.
Konteinerisse sobivad kõrgemad ja suuremad esiletõstmist väärivad taimed – viljapuud, baklazaanid, kabatsokid, kõrvitad, artisokk. Rõdukastidesse sobivad suvelillede vahele väga hästi roheliseks petersell ja salatid. Minu üheks lemmikkoosluseks on juba varakevadel aprillis välja istutatavad ja kerget külma taluvad väikeseõielised sarvkannikesed koos käharpeterselliga.
Kuidas valida?
Segaaeda planeerides ja söödavaid taimi valides on tähtsad mitu omadust:
- taimede maitseomadused
- välimus
- saagikus
- haiguse- ja kahjurikindlus
- kasvuaeg
Taimedele istutuskohti valides on hea arvestada saagi valmimisaega. Hajutada erineva valmimisajaga taimed terve peenra peale ilutaimede ja püsikutega segamini. Muidu tekib olukord, kus kogu samal ajal valminud saak saab söödud ja peenrasse jäävad suured tühjad laigud. Soovitada võib ka vältida väga mürgiste taimede kasvatamist segapeenardes. Lihtsalt igaks juhuks.
Valida võiks kompaktsemaid sorte, mis püsivad ise püsti ja ei hakka liialt laiutama. Vaba istutuse korral lase taimedel kasvada üksteise sisse.
Kuidas istutada?
Üheaastaseid kultuure võib istutada hajusalt püsikute kõrvale ja vahele. Kui taimed pärast saagikoristust likvideeritakse, siis peenrasse jäävad tühjad kohad ei hakka domineerima. Samuti on pika kasvuajaga taimed mugavad kasvatada. Veidi suurematesse vabadesse laikudesse ning madalamate taimede vahele saab ka seemneid külvata, kuid eelistada tasuks ettekasvatatud ning juba tugevaid taimi, siis ei kao nad juba olemasolevate taimede vahele ära. Kõrrelised taimede vahel lisavad õhulisust ja põnevust.
Tekkivad tühimikud saab uuesti täita istutades juurde noori ettekasvatatud taimi, neid valides kiiremakasvuliste seast – salatid, petersell, külvata kressi või saialille seemneid. Taimede ettekasvatamine võimaldab paremini ruumi ära kasutada ja jätta vähem tühjade kohtadega aega peenrasse. Mõned käharpeterselli taimed ja peasalatid võib asendustaimedena alati varuks hoida. Lehti kasvatatavaid köögivilju saab istutada varakevadiste sibullillede kohale, mis suure sooja saabudes on juba ära õitsenud. Korrapärasust saab toonitada sirgetesse ridade istutamisega või äärishekkidega.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aprillis 2013
Üle ääre kasvanud lilled
Suve lõpupoole jõuavad kätte hetked, kui taimed aias on jõudnud kosuda, lopsakaks kasvada ja nii mõnedki neist peenras laiutama hakata. Taimegrupid on kasvanud kokku, segunenud üksteisega ja istutusalade servad ajavad üle ääre. Suvelilled terrassipottides ja rõdukastides on samuti ennast lopsakalt äärelt alla kasvatanud ja õitsemine täies hoos.
Kui nüüd plaanis aias väikesi korrektuure teha ja peenrast välja tunginud taimi taltsutada siis võib nendega hõlpsasti ära täita mõned veel tühjad anumad. Veel jäävad peenras ette seemnetega ennast aeda laiali laotanud väikesed taimed. Hilissuvel tehtud värsked istutused jäävad tihti kauniks kuni külmadeni. Valides külmakindlad anumad ja tõstes püsililledega istutused talveks suure niiskuse eest varju alla, siis võivad tihti istutused ärgata taas ellu ka kevadel.
Pildil – vesihaljas haguhein, soomuslehik, viltjas kalanhoe ja kellukad on leidnud koha ilustulestiku tühjaks jäänud kastis.
Lillepeenarde hooldustööde ja rohimise käigus saab ikka kohendatud pisut rohkem levivaid taimi nende kasvuala veidi kärpides- nii kipuvad üle jääma mõned täiesti ilusad ja korralikud taimed. Need saab kokku sobitada vastavalt kasvutingimustele ja taimede valgusvajadusele. Varjulisemale kohale leiab sobivaid taimi sõnajalgade, kurerehade ja vähenõudlike pinnakattetaimede hulgast. Päikeselisele terrassile võib istutada kuiva ja kuuma taluvaid kõrrelisi, kukeharju ja mägisibulaid.
Metsmaasikas levib võsunditega isegi kivipragudesse ja kortslehed on ennast mõne aastaga korralikult laiali külvanud.
Konteineris kasvatamiseks sobivad kõik vähenõudlikud püsililled. Paremini sobivad madala ja keskmise kasvuga taimed, kuivust taluvad ning vähest mulda vajavad. Ilutaimede hulgas on aretatud sorte, mis on oma omadustelt looduslikest liikidest madalamad ja kompaktsema kasvukujuga- need on tuulte mõjule vähem vastuvõtlikud ja ei lamandu.
Konteinerisse hästi sobivad püsililled
Neiusilmad, kukeharjad -sobivad nii madalad, kui kõrgemad sordid, värviliste lehtedega helmikpöörised, kurerehad, akakapsas, hostad, kellukad, kannikesed ja enamus kiviktaimlasse sobivad taimed.
Samuti on tore lisada konteinerisse tarbetaimi-erinevad erksa värviga lehtsalatid, käharpetersell, põldvõõrkapsas e. rukola-lisavad istutustele värvigammat ja taimede suureks kasvades on hea võileiva peale värsket ampsata.
Anumad
Kasutamiseks sobivad ükskõik mis anumad- need, mis parasjagu on jäänud tühjaks varakevadistest istutustest, mõned majapidamises välja praagitud või pakendina kasutuses olnud mahutid, vanad toidunõud ja puidust kastid.
Oluline on, et kohas, kus sajab peale vihma, et oleks taimeanuma põhjas auk, kust saab ära voolata liigne kastmisvesi, muidu taimed hukkuvad vees.
Kasvumulda võib lisada istutamise ajal mõnda pikaajalist väetist. Suve lõpupoole istutades valida 2-3 kuulise püsivusega väetisi. Samuti võib olla oluline hilisem lisaväetamine, kuna konteineris ei ole taimedele piisavalt toitaineid.
Mitu anumat koos on toredam, kui üksik pott. Kasuta erinevaid konteinerieid ja moodusta nendest väike grupp, milles mõned taimed korduvad. See ühendab erinevad potid sobivaks grupiks.
Anumana sai kasutusele võetud saunakibu, mis osutus üldsegi mitte vettpidavaks anumaks- seega sobib hästi lillede istutamiseks. Potti said üle ääre rippuma roomav akakapsas, roomav metsvits, õrnade valgete õitega kivirikud ja Siberi valdsteinia. Pisut üle teiste taimede kõrguvad adiantumi graatsilised lehed. See anum on täidetud varjupeenrast üle jäänud taimedega.
Päikesepaistelisele terrassile
Päikeselisse kohta istuta kuiva ja kuumalembesi taimi. Kõrrelised, kukeharjad, kellukad, nelgid, mägisibulad ja paljud teised kiviktaimla lilled. Sellised püsikud taluvad ka suvelilledest paremini vähest hoolt ja harvemat kastmist. Miinuseks püsililledega täidetud konteinerite puhul on nende suhteliselt lühiajaline õitsemine. Seda saab korvata, kui valida ja istutada kokku erineva lehevärvusega taimi. Samuti on konteineris kuiva, kuuma ja esimeste sügiskülmadega taimede sügisvärvidega värvumine kiirem.
Madal ümar keraamiline kauss sobib hästi vähe mulda vajavatele taimedele. Vesihaljas haguhein, alpi aster, kellukas üle ääre rippumas, aed liivatee. Tühjad kohad on esialgu täidetud erinevate kivide ja kruusaga.
Varjulisele terrassile
Mõned sõnajalad armastavad levida peenras liialt. Kurerehad, kortslehed ja erinevad pinnakattetaimed, mis on suve lõpuks vallutanud kõik taimede vahelised tühja kohad. Võsunditega levivad varjutaluvad pinnakattetaimed hakkavad konteineris kasvades toredasti üle ääre rippuma- vastupidavamad on akakapsas, metsmaasikas ja valdsteinia, roomav metsvits.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 augustikuus.
Toalilled rõdukastis.
Kevad on hea aeg ka toataimede ümberistutamiseks, jagamiseks, paljundamiseks. Ehk võiks seda tänavu teisiti teha – näiteks panna algavaks suveks mõni taim hoopis rõdule või terrassile kasvama?
Nüüd kevadel võiks värske pilguga üle vaadata kõik kodused taimed – kas mõni neist vajaks kohendamist, on mõni talvel liiga välja veninud või oma vormi kaotanud. Toataimede ümberistutamise ja paljundamise käigus võib ellu viia ka mõne esmapilgul ootamatu idee.
Leplikud paksulehelised.
Minu suureks lemmikuks on saanud sukulendid e. turdtaimed. Nii toalilledena talvisel perioodil, kui ka suvel õues konteinerites koos suvelilledega. Õigupoolest on need nii vastupidavad taimed, et sobivadki eelkõige just keerulistesse tingimustesse ja liikuvatele inimestele, kel on vähe aega kodus taimi kasta. Samuti on sukulendid parim valik kuumadele rõdudele või terrassidele, kuhu päev otsa paistab päike ja kus tuuleõhk ei liigu. Tudtaied on ennast õigustanud hästi just sellistes kohtades, kus teada-tuntud suvelilled kuuma käes piinlevad ja surevad kohe, kui neid kord- paar kastmata unustad.
Enamik sukulente on pärit Aasia või Aafrika kuivadelt aladelt. Nende lehed on tavaliselt paksud ja õied hõredamates või tihedamates kobarates. Õisik võib olla pika ja jämeda varre otsas. Kuid enamus aega naudime me pakse lihavaid, karvaseid või ogalisi lehti ja seda, et nad ei vaja igapäevast kastmist ja taluvad hästi kuuma ning päikest. Õue terrassile ja konteineritesse saab teha seguistutusi koos veidi rikkalikumalt õitsevate päikest ja kuuma taluvate suvelillede või püsikutega. Näiteks nagu portulak ja käokullad, kukeharjad, mägisibulad ja kõrrelised, ka madalakasvulised kellukad on olnud päris vastupidavad Nad ei sure, kui neid unustatakse kasta ning nad vajavad väga vähe mulda ning toitaineid. Kõige hävitavam sukulentidele ongi liigne kastmine või potialusele seisma jäänud vesi. Lehed vajuvad lonti ja varred lähevad mädanema. Talvisel ajal samuti vähese valguse ja liiga tiheda kastmisega arenevad nõrgad ja lõdvad võrsed.
Talvisel aja elavad taimed edukalt aknalaual. Seal on jahedam ning valgem ja taimed vajavadki jahedamat puhkeperioodi sel ajal. Suvel vajavad sukulendid rohkem kastmist, kuid minu isiklikul paari suve kogemusel piisab neile täiesti tavaliselt taevast sadavast vihmast ning mina ei ole terrassilaual kasvavaid potitaimi taimi eraldi kastnud, muidu kui vaid väga pikal põuaperioodil. Muld peab olema toitainetevaene ja sõmer, et see ei jääks liiga märjaks. Kõikidel sukulentidel peab saama muld kahe kastmiskorra vahepeal kuivada.
Enamus liike on väga kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Lõikepinda võib lasta õhu käes kuivada ca nädal aega ja siis istutada pistik liivasesse mulda ning kasta. Mõnel liigil tekivad väiksesed tütartaimed lehtede servadesse, sealt nad kukuvad mullapinnale ja juurduvad või võib neid sealt võtta ja istutada mulda.
Paljude sukulentidega kaasnevad ka mitmesugused rahva seas levivad legendid rahast ja õnnest mida taimed tuua võivad. Näiteks portulak – turdleht on tuntud ka ahvileivapuuna, rahapuuna, õnne, sõpruse puuna. Rahapuu neutraliseerivat pingeid ja soosivat toas rahulikku ja õdusustunde tekkimist. Aitavat vältida ebameeldivusi ja ebaõnne.
(PS! Ahvileivapuu e. Baobab (Adansonia ) on küll tegelikult hoopis lehtpuude perekond troopilisest Aafrikast ja Austraaliast. )
Mõned liigid, mis võiksid hästi sobida:
- perekond Turdleht Crassulaceae – Crassula ovata, Crassula portulacea, Crassula arborescens
- perekond Kalanhoe (Kalanchoe)
- Kalanchoe tomentosa, Kalanchoe pinnata
- perekond kukehari (Sedum) – sedum morganianum
- Aaloede (Aloe) perekonda kuuluvad liigid –Aloe vera, Aloe aritata, Aloe aculeata, Aloe reitzii ja teised
- Agaavide ( Agave) perekonda kuuluvad liigid
- Soomuslehikud (Echeveria)
- Havortiad (Haworthia )
- Kestvikud ( Aeonium )
- Lisaksin siia ka veel Tõlvpuud ( Cordyline ) nt. Lõuna – tõlvpuu (Cordyline australis), mille punaselehised sordid on ka väga efektsed nii suvel konteinertaimena, kui talvel toalillena.
Kuna enamus taimi on pärit 9 – 10 kliimatsoonist, siis sügise poole taimi tuppa viies peab jälgima, et taimed ei jääks liiga hilja peale, enamus neist ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi ja mõnede jaoks on isegi 0 – 10 lähedased plusskraadid liiga külmad.
Paljundamine.
Enamik liike on kergesti paljundatavad lihtsalt pistikute abil. Sobivad lehepistikud või varrepistikud, isegi lehetükid. Vaja läheb natuke liiva ja kruusaga segatud lahjat mulda või kaktustele ja sukulentidele mõeldud mulda. Kõige lihtsam viis endale suveks terrassilauale vastupidav kaunistus paljundada -on juba olemasolevaid toataimi natuke pügada ja siis lastes lehe või varretükkidel veidi kuivada, asetada need mullale ning veidi kasta. Just niipalju, et muld taime varre või lehe ümber kleepuks. Juurdumise ajal on vaja hoida potis parajat niiskust, kuid hiljem on vett üsna vähe vaja.
Anumaks või konteineriks sobib sukulentidele peaaegu igasugune nõu kuhu veidi mulda sisse mahub. Hädavajalik on aga drenaaži auk potipõhjas. Nende taimede vähene veevajadus on lubanud kasutada neid ka erinevate pärjavormide ja vertikaalsete kaunistuste tegemisel. Mõned ideed olen kogunud ka oma Pinteresti tahvlile.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2012 aprillikuus.
Lillekastid varakevadel. Millega veel kevadel kodu kaunistada. Vaata kuidas seda on tehtud varakevadel Austrias. Ja veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest on juttu siin.
Ja värskete kevadiste toidutaimede kasvatamisest saab ka lugeda.
Minu aias juulikuus.
Suve keskpaik – aias on suur rahu – kõik kevadised ja varasuvised õitsejad on oma kiired kasvud ja erksad värvid välja näidanud. Hoolimata külmast ja pikaldasest suve algusest on kõik aiaelanikud jõudnud nüüd juba lopsakaks kasvada.
Peenrad on tihedad ja pungil täis. See on hea – umbrohi ei pääse kasvama ja kuum päike ei kuivata maapinda kiiresti läbi. Vaatama peab ainult et mõned taimed liiga pealetükkivaks ei muutuks ja kogu peenrapinda enda alla ei kipuks haarama
Ja vihma on sadanud kõvasti ja palju. EMHI andmetel kogunisti ületas paljuaastast keskmist sademetehulka. Tänu sellele oleme näinud ka päikest keskmisest vähem. Soojemat ilma armastavad lõunamaisemad suvelilled ei rõõmusta selle üle sugugi.
Kogu see lopsakus ja erinevad õied lausa nõuavad ahepeal kimpu köitmist ja sünnipäevalastele või külla minnes kaasa võtmist. Kesksuvised lillekimbud on tõeliselt suve nägu ja lõhnavad vaimustavalt.
Kuidas nägi aed välja juulis eelmisel aastal (2011) – vaata järgi siit.
Mida teha üle ääre kasvanud lilledega?
Kuidas hoolitseda, et aed hukka ei läheks, kui puhkuseplaanid ootamas…?
Ja varsti on ees ootamas sibulilleaeg. Kuidas istutada ja kuhu istutada – sellest olen kirjutanud siin – Unistuste aed kevadeks – istutame sibullilli!
