-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Taimed
Päev pildis – mai kolmas nädal aias.
Hmm… kõik on juba väga ilus ja keavdine – natuke vihma ja natuke päikest ning kõik kasvab.
Sel nädalal hakkasid kirsid ja kreegid õitsema. Aga nii vähe õisi nagu kahel suurimal kreegipuul ja Liivi kollasel munaploomil, ei ole mina küll oma aias varem näinud.
Ikka on muidu kirsside õitsemise nädal aed valget vahtu täis – kuid nüüd on küll midagi viltu. Vahest talvine külm – ei oska muud pakkuda. Kes teab?
Pajuonn valmib vähese vaevaga.
Üks vibalik ja hästi painduv pajuvits on parim onni ehitusmaterjal ning üks omatehtud pajuonn parim laste mängupaik.
Pajuonn pole aga tavaline ehitis, mille rajamisega teed algust siis, kui tuju tuleb. Selle töö tarvis tuleb ära tabada õige aeg ja alustada just siis. Meie pere oli pajukoopa või -onni mõtet mõlgutanud juba pikemat aega. Kuna parim ehitusaeg on aga üsna lühike, siis juhtus mitu kevadet, et õige hetk sai maha magatud.
Kõige parem aeg onni ehitada on varakevadel, kui pajud ei ole veel lehte läinud, aga maa on juba piisavalt soe ja ka niiske, et pajuoksad ikka kasvama läheksid. Juba lõigatud oksad tuleb ka kohe ära istutada.
Ühel kevadel, kaks aastat tagasi, aga kõik klappis – oli olemas nii ilus ilm, tahtmine ehitada kui aednik Mati Laane käest saadud imeilusad erkkollase koorega pajuoksad. Kasutasime hõberemmelga sorti ‘Gold’, mille noored oksad on kevadel hästi kollased. Lisaks on ´Gold´ kiirekasvuline sort, mis ilma pügamata ja vormis hoidmata kasvab lõpuks suureks puuks.
Meie soov oli teha tugevam onn, mis oleks juba kohe alguses tihe. Seepärast ei pistnud me maasse lihtsalt üksikuid vitsu, vaid okstest pundid. Onni põhiplaan sai neljakandiline, et mahutuks paremini kitsasse aiasoppi. Sisse-väljapääse sai kaks ning üks nendest algab veidi pikema, kitsama ja madalama tunneliga. Kui plaanid selged, siis on lihtne edasi tegutseda.
Jupita, istuta, kasta
Esmalt tuleb ette valmistada nii istutusmaterjal kui -koht. Lõikasime oksad ühepikkusteks 60sentimeetristeks juppideks ja köitsime 6-8 kaupa kokku naturaalsest kiust nööriga, mis kaotab aja jooksul ilmastikutingimuste mõjul oma tugevuse ja läheb ilmselt millalgi katki. Selleks ajaks on taimed juba suured ja üksteisega läbi põimunud ning ei vaja enam toestust. Kindlasti peaks aga aeg-ajalt kontrollima, kas nöör jämedamaks kasvanud okstesse kuskil sisse ei sooni.
Kaevasime valmis 20 sentimeetri sügavuse kraavi, kuhu panime iga 10-15 sentimeetri tagant pundi pajuoksi. Kui oksapundid nö. istutatud ja kraav kinni aetud, tuli hoolitseda selle eest, et oksad kuivale ei jääks ja saaksid juurduma hakata. Veab, kui loodus selle eest hoolitseb.
Kuna minu aias on liivane pinnas, pidin oksapunte hoolsalt iga päev kastma ja nii paar nädalat, seni kuni oksad lehte läksid. Lehtede ilmumisel võiks kastmisega olla eriti hoolas, et taim uute arenevate juurtega kuivale ei jääks. Mida kauem ja suuremaks pajud on kasvanud, seda vähem lisahoolt nad vajavad – teadagi on paju üsna sitke ja vastupidav taim. Samas ei tohi ka edaspidi pajud kuivale jääda.
Painuta, seo, püga
Nüüd jäi üle ainult kasvamist oodata. Kui oksad parasjagu kasvanud, tuli ette võtta järgmine töö – onni kujundamine. Selleks painutasime oksi üksteisega veidi risti, algul nii seestpoolt kui väljastpoolt, et tekiksid kitsamad seinad, ja sidusime omavahel kinni. Kujundustööd tuli teha järjepidevalt vastavalt okste kasvamisele. Kui pajud olid piisava kõrguse saavutanud (järgmisel suvel), koolutasime nad pealt katuseks. Sidumiseks kasutasime taas naturaalsest kiust nööri.
Kindlat kuju aitab hoida onni pügamine. Koobas kasvab iga aastaga järjest tihedamaks ja oksad jämedamaks. Loomulikult üritavad noored pajuvõrsed ka igas suunas laiali kasvada. Onni tuleb pügada nagu hekki nii seest kui väljast. Kuna onni sees on vähem valgust, siis seal oksad nii kiiresti ei kasva. Iga pügamine muudab lehestiku ja oksastiku tihedamaks.
Arvestama peab sellega, et okste kasvukiirus ja kõrgus sõltub sellest, mis pajuliigi okstest sai onn tehtud. Kiiremakasvulisest liigist saab küll kiiremini valmis onni, kuid selle hooldamisega on hiljem rohkem tööd. Seda, et pajuonn, hakkaks end mööda aeda laiali kasvatama, ei tasu karta.Paju on taim, mis näiteks erinevalt harilikust sirelist, moodustab harva juurevõsu. Küll aga uuenevad pajud kännuvõsust ja ka siis, kui oks satub painduma vastu maad, ajab ta juured alla.
Praegu kevadel ongi ehitamise aeg käes.
Lugu on ilmunud ajakirjas ” Kodukiri ” 2009 aasta kevadel.
Mida veel võiks ehitama hakata? Vaata järele !
Või kui Sa juba oled ehitanud – jaga meiega ka!
Istuta jõulupuu aeda.
Jõulupuu aias.
Jõulupühad ja kuuse ehtimine on traditsioon, mis on nii laialt levinud, et paljud ei oska pühadeaega ilma selleta täiuslikuks pidada. Ka maja ümbruse ehtimine on aastalõpu pidude ajal on eriti aktuaalne. Kaunistatud aknad ja puud aedades jagavad meie ümber pidulikku meeleolu ja teevad pimedad õhtud valgemaks.
Paljud sooviksid maja lähedusse aeda istutada kuusepuu, mida saaks pühade ajal ehtida ja vahest ka jätta kuuse hoopis tuppa toomata. Mõnda aega tagasi kuulus paljude majade juurde eesaeda justkui kohustuslikult hõbekuusena tuntud- torkav kuusk. Nüüdseks on ka need mitte väga kiirekasvulised puud oma täissuurusesse kasvanud ning ehtimiseks hästi enam ei sobi. Ka meie traditsiooniline jõulupuu -harilik kuusk kasvab liiga ruttu suureks ja võimsaks metsapuuks. Alt laiuvate vormidega puude juures peab veel arvestama, et tihedate okstega puu ei võimalda enda all kasvada muul taimestikul.
Kuid aga- kui vaadata aeda hoopis teise pilguga? Ehtida võib ka muid puid ja põõsaid peale kuuskede. Härmatise ja lumega on toredad ka valguskettidega kaunistatud nii igasugu igihaljad puud ja põõsad, kui ka raagus väiksemad puud või hoopis tihedad põõsad. Piduliku tunde ja valguse annavad aeda ka võreseinal lehtedeta ronitaimede väätidele sätitud ehistuled. 
Kui aga ikka soov istutada jõulupuud. Kuidas valida sobivat puud ja head kohta?
- Hea on, kui saad arvestada tulevase jõulupuuga juba aiaplaani tehes.
- Koduaias võiks eelistada aeglasema kasvuga liike ja sorte- need jäävad kauemaks silma kaunistama.
- Arvesta puu kasvamisel tema lõpliku suuruse, laiusega ning kasvukiirusega. Hea on, kui saad puu diameetri aeda maha märkida või aiaplaanile tema täiskasvanud suuruses joonistada. ( kiiresti kasvavad puud kasvavad üldjuhul liiga suureks ja aeglaselt kasvavad jäävad pikemaks veel väikeseks)
- Arvestama peab, et puu juured ulatuvad vähemalt sama kaugele, kui võraoksad.
- Asukohta valides kaalu, kuidas puu aknast paistab. Kas on võimalik ehitud puud ka toast nautida või saab seda ainult õues vaadata.
- Enamus jõulupuuks sobivaid liike vajavad valget kasvukohta, kus saab neil areneda tihe ja kompaktne võra.
- Kui mõtled kiirekasvulise liigi ja pügamise peale, siis peab arvestama, et puu kaotab oma loomuliku kasvukuju ning pügama peab järjepidevalt- ilusa võra hoidmiseks ei tohi pügamisel ühtegi aastat vahele jätta
- Arvesta tekkiva puu varju pikkusega- eriti akende ja terrasside suunal. Vari on erinevatel aastaaegadel pikem ja lühem.
- Üksikult kasvavad okaspuud on tihti koerte märgistamise lemmikkohtadeks- seda okaspuud ei talu.
- Kui tahad elektriliste jõuluküünaldega kaunistada veidi majast kaugemal asuvat puud, siis planeeri juba varem puu alla pistikupesa post. Elektrikaabel paigaldatakse kaitsva plasttoruga pinnasesse ja posti ise saab sobivasse kohta paigutada piigi abil. Kahara puu all jääb abivahend peaagu märkamatuks. Õues kasuta vaid ilmastikuindlaid tooteid.
Sobivaid liike ja sorte:
- Serbia kuusk (Picea omorika) – tema eeliseks on harilikust kuusest aeglasem kasv ja kitsas sihvakas võrakuju- jäädes ka täiskasvanuna 1,5 2 m laiuseks. 15 aastaselt ligi 15 m kõrgune. Talub ladva ja okste kärpimist, et hoida puud sobivas suuruses. Okkad pealt tumerohelised, alt sinakasvalkjad.
- Serbia kuuse sort’ Nana’ – tihekoonusja kujuga. Kasvab 4- 7 m kõrguseks. Kasvab aastas 2- 4 cm. Laius 1,5 m ringis.
- Torkava kuuse (Picea pungens)-aeglasekasvuline sort‘ Hopsii’- rohekashalli okka, kompaktse ja kitsama kasvukujuga. Peab arvestama, et torkav kuusk ei talu niiskust ja kõrget põhjavett, vajab hea drenaažiga viljakat pinnast. Väga valgusnõudlik. Kasvab 8- 10 m kõrguseks.
- Kanada kuusk ‘Conica’– väga aeglasekasvuline. Kasvab 20 aastaga umbes 1,5 m kõrguseks. Hästi tihe ja kompaktne. Vajab valget kasvukohta , kuid ei talu üldse varakevadist kõrvetavat päikest. Varjutada kevadel.
- Korea nulg ( Abies koreana)– aeglasekasvuline, kasvab 2 meetriseks umbes paarikümne aastaga. Täiskasvanuna 4- 7 m kõrgune. Okkad tumerohelised, alt valkjad. Korea nulg hakkab varakult käbisid kandma ja talub hästi saastunud õhku. Sort ‘Silberlocke’ – on veel aeglasema kasvuga.
- Mäginulg ( Abies lasiocarpa) – sort ‘Compacta’ -hõbehalli okkaga, väga aeglasekasvuline kopaktse kasvukujuga puu. Paarikümne aastaga kasvab ca 2- 3 m kõrguseks ja 1,5 m laiuseks.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2010.
Kus kasvatada ripplilli ?
Linnupuurist lilledele…
Selle suve rippuvad suvelilled olid minul puuris. Vana korvi moodi rippott oli eelmisel aastal oma elu ära elanud ja kevadel mõtlesin, et kuhu küll. Ühtegi head ideed sel hetkel pähe ei lipsanud.
Aga..nagu tavaliselt…liiguvad ideed sel puhul sobival hetkel… aitäh Annelile, kes Nõmme naabrivalve koristustalgutel oma kuurist linnupuurile minu näol uue omaniku leidis. Ja nii sai ka puur teise võimaluse ja mina omale ripppoti.
Potti sai pandud üks tomatitaim ja paar rippuvat Mehhiko vanikkuljuse taime Cobaea scandens. Sügise poole on linnupuurist saanud tore puhmas.
Mehhiko vanikkuljus- Cobaea scandens -kasvab kodumaal Mehhikos 20 m kõrguseks taimeks. Meil jääb tavaliselt 3-5 meetri pikkuseks. Taim tuleb istutada soojale ja päikselisele kohale, niiskesse, kuid hästi dreneeritud mulda. Õitsema hakkab augustis – septembris. Alguses on õied kreemrohelised, hiljem lillaka värvusega.
Kuidas kasvavad lilled aga uues ja tehnoloogilises lillepotis – võid lugeda postitusest “Click & Grow – tehnoloogia ja aiandus”
Kui sul on ka sel suvel olnud põnevaid lillepotte- jaga mõtteid kommentaarides.
