Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Muru – tundub lihtne, kuid vaatamata oma lihtsale väljanägemisele on ilus murulapp väga töömahukas ning ideaalselt tiheda muruplatsi rajamine õnnestub harva.

Seepärast võiks endalt küsida, kas alati on vaja ideaalset nn. Inglise muru või sobib ka veidi ebaühtlasem roheline niidetav plats? Kas alati on ikka vaja kulutada aias tunde niites, väetades, õhutades, riisudes, kastes, umbrohte välja kaevates – kui järgmisel päeval, kui me lõpetame – elab loodus ikka oma elu – alustab tasahilju, kuid järjekindlat – tuul pillutab umbrohuseemneid laiali, päike kuivatab, pikad vihmad toovad liigniiskust, varjud teevad kasvu hõredaks ja muru samblaseks.

Miks meile muru?

Muru toob aeda vaheldust ja avarust ning laseb värvilistel lillepeenardel paremini mõjule pääseda. Muruplats loob sobiva pinna mängimiseks ja pelgalt vastniidetud muru üksi teeb aia väljanägemise korrastatuks.

Muru rajamiseks vajalikud tingimused.

• Muru armastab päikest, seetõttu tuleks valida päikesepaisteline või poolvarjuline koht. Päris varjus jääb muru väga hõredaks ja sammaldub, seal võiks kasutada pigem pinnakattetaimi või madalaid püsililli.
• Pinnas peaks olema viljakas, kuid kergesti vett läbilaskev. Muru ei taha kasvada happelisel pinnal.
• Märjas ja hapus pinnases ning liigvarjus võtab võimust sammal, kevadeti on palju surnud laike ja murus hakkavad kasvama seened.
• Liiga liivasel, kuival ja toitainetevaesel pinnal kuivab murukamar suvel läbi ja muru kolletub kergesti.
• Kasvumulla kiht peaks olema piisavalt paks, ca 20 cm. Kui mullakiht on liiga õhuke – on kastmisvajadus suurem ja toitaineid vähe. Mulla huumuskiht võiks olla kogu muru osas ühepaksune.
• Mullas ei tohiks olla kahjulikke keemilisi ühendeid.

Millest alustada?

Tasanda maapind ja eemalda kõik umbrohujuured. Anna pinnale u 1-2% väike kalle hoonetelt äärealade poole. Nii teki murupinnale kohti, kuhu vesi või jää saaksid jääda pikalt seisma ja kahju tegema. Ideaalset mulda on tihti raske leida, mullaolude parandamiseks lisa kergetele muldadele raskemat huumusmulda, turvast või savikat mulda ning raskematele muldadele turvast või turbakomposti ja jämedamat liiva. Sega pinnased omavahel, et struktuur oleks ühtlane. Mulla pealmine kiht peab olema peenelt sõmer, ilma kivideta ja kobestatud, see võimaldab seemnetele ühtlast külvi.

Enne muru külvamist kasta ja tihenda pinnast. Peale seda jäta plats paariks nädalaks seisma, et umbrohuseemned saaksid idaneda. Seejärel rohi umbrohi välja, sega pinnase pealmine kiht ning jäta uuesti seisma. Sama protseduuri võib korrata mitu korda, et muld saaks võimalikult umbrohuvabaks.

Muru külv.

• Muru külvamiseks on kõige sobivamad ajad varakevad ja hilissuvi. Suve teisel poolel tehtud külvid on rohkem kaitstud umbrohtumise eest.
• Sega seemnesegu enne külvamist kindlasti uuesti läbi, sest erinevate liikide seemned on erineva raskuse ja suurusega ning seemned ei pruugi olla ühtlaselt segunenud.
• Külva tuulevaikse ilmaga. Jaga seemnesegu kahte ossa ja külva muruplats üle 2 suunas.
• Liiga tihedalt külvamine ei taga tihedat muru vaid on pigem kahjuks. Õiget külvinormi on lihtne kontrollida – olenevalt seemne suurusest ( seemne suurus oleneb liigist) peaks näpuotsa-suurusele pinnale sattuma 3-6 seemet.
• Rehitse seeme mulda. Külvi võid katta õhukese liiva või turba multšikihiga. Muruseeme ei tohiks jääda sügavamale kui 1 cm.
• Rulli kogu pind üle. Rulliga üle käimine annab seemnele parema kontakti maapinnaga ja nii tärkab seeme kiiremini ja ühtlasemalt. Peale rullimist ei tohiks platsil enam kõndida.

Kas kasta ja kuidas kasta?

Vastselt külvatud muruseemne kastmisvajaduse kohta on erinevaid teooriaid.
Kui kastma ei hakka kohe peale külvamist, siis seeme võtab niiskuse mullavarudest ja kasvatab oma juure sügavamale ning moodustub ilus ja tugev juur. Kuid kui siis tuleb vihma on vaja peale seda jälgida, et noor muru nüüd enam läbi ei kuivaks.

Teine teooria ütleb, et seemne edukaks tärkamiseks on vaja igal juhul kasta – 1 – 2 korda päevas. Seni kui muru on kasvanud piisavalt tugevaks ja saab hakkama ilma toetava veeta.
Oma kogemusest olen märganud, et taimed harjuvad oma tingimustega. Kui sa kastad neid kogu aeg, siis nad vajavadki rohkem vett. Kui sa pikendad veidi vahesid kuid jälgid, et kuivus ei oleks hukutav, siis lisavee vajadus väheneb tunduvalt. Kastes peaks pinnas märjaks saama umbes 10 cm sügavuselt

Millal niitma hakata?

Esimene niitmine tehakse, kui muru on 6-8 cm kõrgune ja lõikekõrguseks tuleb valida 4-5 cm, et taimed hakkaksid hargnema ja pind muutuks tihedamaks. Seda ei ole hea teha väga kuuma ja päikeselise ilmaga. Edaspidi hoitakse muru korrapäraselt niites 3-5 cm kõrgusena. Umbes 1-2 cm kõrgemalt niidetakse varjulistes kasvukohtades ja põuasel ajal.
Ühe niitmisega tohib maha niita kolmandiku kuni pool murulible kõrgusest. Muru kasvamise kiirus ja niitmise vahed sõltuvad väga ilmastikust. Suvel niidetakse tihedamalt, hiljem harvemini. Liig sage niitmine on kahjulik ja põuaperioodil ei tohi madalalt niita. Kõige enam kahjustab hästi madal ja harv niitmine.
Inglise murult tuleks muruniide kokku koguda, taluaia muru puhul ei ole see vajalik, kuid märja või kastese muruniite kogumike all võib taimkate hävineda. Muruniite võib jätta maha, kui see on umbes 2cm pikk, siis kõduneb see muru vahele ära ning annab mulda toitaineid.

Kevadisi muruhooldustöid juba olemasolevale murule:

• Kevade poole jälgida, et murule ei tekiks jääkoorikut. Kahju teevad ka lumisel ja porisel ajal sissetallatud rajad.
• Muru riisutakse kevadel, kui muld on juba tahenenud. Liiga märjal murul pole soovitav talluda.
• Kevadine muru õhutamine vähendab sambla tekkimise võimalust.
• Sammal tekib murusse, kui seal on kõrreliste kasvuks ebasobivad kasvutingimused, ebapiisav või ühekülgne väetamine, liigniiskus, kuivus, vari, liiga madal niitmine ja regulaarne niite mahajätmine. Samblatõrjevahendid hävitavad sambla, kuid ei kõrvalda põhjust.
• Kevadel ja suve esimesel poolel toidetakse muru kiiretoimeliste lämmastikku sisaldavate väetistega, mis soodustab kiiret kasvu, sügisel ei tohiks lämmastikkurohket väetist kasutada.
• Kevadel antakse väetist, kui ööpäevane keskmine temp on tõusnud vähemalt üle 5 kraadi, muru on alustanud kasvamist ning on täiesti roheline.
• Võib valida ka kaasaegsed pikaajalise toimega mineraalväetised, mis annavad toitaineid mitu kuud järjest. See teeb muruhoolduse lihtsamaks ja vähem töömahukaks.
• Väetist ära puista märjale murule, siis väetisegraanulid jääved murulible külge kinni ja kõrvetavad taime. Kindlasti kasta peale väetise külvamist seni, kui see on sulanud. Erinevad väetised sulavad erineva kiirusega.
• Võimalus on ka murupinnale väetiseks laotada orgaanilist kompostmulda. Seda tehakse koos õhustamisega.
• Ühtlase murulapi parandamisel on oluline kasutada sama muruseemnesegu, mida kasutati külvamisel, muidu jäävad murusse üldisest foonist erinevad laigud.

Loe lisaks ka https://www.aiaidee.ee/pugatud-muru-asemele/

Lugu on ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.