Aprillis on aeg käes, kus viimasedki lumeriismed on sulanud ja aiaomanikud käivad oma valdustes ringi, et talve jooksul kogunenud ideid ja mõtteid teoks tegema hakata. Järjest rohkem on kuulda soove, et soovitakse lisaks lilleilule ka veidi toitu kasvatada. Väiksemates linnaaedades on tihti ruumiga kitsas käes, kuid alati on hea natuke salatit, maitserohelist ja miks ka mitte värsket köögivilja oma aiast käepärast võtta.

Äärelinnade vanemates aedades oleme harjunud nägema peenraid, marjapõõsaid ning viljapuid. Nooremates aedades ja uuemates elurajoonides on sageli aiad vaid ilutaimede päralt.

Segaaed või segaistutused e. ‘toidutaimede ja ilutaimede koos kasvatamine on üks viis kuidas ühendada ilu – ja tarbeaeda väikestel pindadel nii, et mõlemaid korraga kasvatada saaks. Sellisel viisil pääseb väikeses aias eraldi peenramaad rajamisest. Toredad on nii üheaastased segapeenrad, köögiviljad püsikute vahel kui ka suuremad konteinerid segaistutustega.

Linnas toidu kasvatamise kohta on kuulda ka kahtlevaid seisukohti. Rääkida võib õhusaastest, kuid ise me ju siin elame ja hingame sedasama õhku. Võrreldes poest söögi ostmisega saame aga valida millega taimi väetame ja pritsime. Looduslike valikutega saame selle keemia osakaalu vähendada, kasutades pritsimisel taimeleotisi, umbrohtumise vastu võideldes rohimisega ja väetisena kasutades kompostmulda.

Linnas kasvatavate söögitaimedesse talletuv saaste mõõdeti ära Linnalabori poolt 2008 aastal ja sellel teemal kirjutatud raamat „ Söödav linn“ on olemas nii paberväljaandena ning saab ka lugeda internetist http://issuu.com/linnalabor/docs/soodav_linn

Kuhu istutada?

Tarbetaimed eelistavad kasvamiseks enamuses ikkagi päikesepaistelisemat ja tuulevarjulisemat kasvukohta. Hea on ka need aiaosad, mis autode parkimisplatsile ja sõiduteele lähemal asuvad jätta vaid ilutaimede päralt ning kasutada söögitaimede jaoks rahulikumat tagaaia ruumi. Kui ilutaimede peenrad on juba olemas, siis saab olemasolevate taimede vahele tühjematesse kohtadesse või veidi taimi ümber paigutades ja nende vahele ruumi tekitades valida toidutaimede jaoks sobivaid auke. Hea on valida kohad püsikute vahel ja jätta puude ning põõsaste alused ilutaimedele. Suuremates peenardes kasutada peenra äärtele lähemaid kergemini ligipääsetavaid asukohti.

Mida istutada?

Paljud köögiviljad ja maitsetaimed on väga kaunid oma väljanägemiselt, värvikate lehtede või kirevate õitega. Samuti on toidutaimede seas palju huvitava lehestruktuuri ja põnevate viljadega taimi. Kasvatades koos ilu- ja söögitaimi saab rajada väljapaistvaid kooslusi. Lisandub ka uudsuse moment-igal kevadel saab toidutaimede kohtadesse istutada uudistaimi ja teistsuguseid sorte nii peenarde väljanägemisega katsetades ja värvigammat vahetades.

Palju on aretatud uusi sorte erksate lehe ja viljade värvidega. Samuti on köögiviljade seas väga erinevat rohelise tonaalsust. Esindatud on kollakad, hallid, erksad heledad ja tumedad rohelised toonid. Paljud köögiviljataimed on väärt kasvatamist juba ainuüksi selle pärast, et nad näevad hiiglama uhked välja. Lisaks sobivaid naabreid valides saame vähendada kahjurite ja haiguste ohtu.

• Ilusa lehevärviga on – kapsad, lehtkapsad ja salatid, salveid, punaselehised peedid, lehtpeedid, spargelkapsad, lillkapsad, basiilikud.
• Koheva ja ilusa lehestruktuuriga – käharpetersell, lehtkapsad, lehtpeedid, artišok, lillkapsad, spargelkapsad, salveid, salatid, rabarber, porgandid
• Ilusate õitega – murulauk, oad, mungalill, kartul, till, maapirn, apteegitill,
• Erksate viljadega – lehtpeet, lillkapsa värvilised sordid, oad, kõrvits, rullkõrvits e. kabatšokk, baklazaan, tomatid, kapsad.
• Pinnakatteks sobivad – metsmaasikas, suur mungalill e. ‘kress, aed- liivatee

Osad köögiviljad valmivad pikka aega ning on ilusad kogu hooaja vältel – nende muutuvad värvid ja areng toovad aeda vaheldust. Võiks valida taimi, mille vili juba arenemise ajal näeb tore välja, neid saab korjata osade kaupa, või nii, et lehestik jääb alles. Kapsaste, peetide ja lehtpeetide hulgas on selliseid palju ja erinevates värvides. Salatisordid pakuvad samuti põnevaid värvitoone ja nende seas on nii kiiremini kasvavaid kui aeglasemalt valmivaid sorte. Mõnedel moodustub pea, mida kasutatakse tervikuna, mõnedel saab lehti tarvitada pikema aja jooksul ühekaupa. Rabarberilt lehti ja varsi regulaarselt ära lõigates saad pikendada tema kasutusaega. Maisi teiste taimede vahel ühekaupa kasvatades lisame peenrale kõrgust.

Väikesesse aeda võib valida ilupuude asemel hoopis viljapuid, mis on eriti kasulikud, kuna neil on püsiv välimus, õiteaeg ja viljaaeg. Kevadisel ajal õitsevad vaimustavalt kirsid ja õunapuud. Vali väiksemasse aeda madala- või keskmisekasvulisi sorte. Viljapuud kasvavad ka üsna edukalt päris pikka aega suurtes konteinerites. Veidi tülikad peenras on enda ümber juurevõsusid ajavad luuviljalised. Marjapõõsad on ilusad nii vara lehtides, õitsedes, kui ka marjadega ajal.

Ronitaimedest saab istutada lõunapoolsetele tugiseintele või võrestikele viinapuid. Kõrgekasvulised oad jõuavad suve jooksul kiiresti tekitada rohelise seina. Võrestike najal võib kasvatada samuti väikseid kõrvitsaid, pudelkõrvitsaid, kresse, rullkõrvitsaid või isegi kurke.

Paljud dekoratiivsed maitsetaimed kannatavad hästi pügamist ja nii saab neid tarbida ja nautida samaaegselt. Korrapäraselt võrseid näpistades hoiad taimed kompaktsed, soodustad uute lehtede ja õite arengut – nii pikendad taime kasvuaega. Kannikesed, kummel, kurgirohi ja saialill külvavad ennast tihti ise ning täidavad suve jooksul edukalt veidi tühjemaks jäänud kohti.

Toredalt õitsevaid maitsetaimi: kummel, kurgirohi, saialill, kannike, iisop, murulauk, tilli, pune, liivatee, kress, päevalilled. Kress kasvab kiiresti seemnest ja katab väga hästi igasugu auke ning talub pügamist.

Konteinerisse sobivad kõrgemad ja suuremad esiletõstmist väärivad taimed – viljapuud, baklazaanid, kabatsokid, kõrvitad, artisokk. Rõdukastidesse sobivad suvelillede vahele väga hästi roheliseks petersell ja salatid. Minu üheks lemmikkoosluseks on juba varakevadel aprillis välja istutatavad ja kerget külma taluvad väikeseõielised sarvkannikesed koos käharpeterselliga.

Kuidas valida?

Segaaeda planeerides ja söödavaid taimi valides on tähtsad mitu omadust:

• taimede maitseomadused
• välimus
• saagikus
• haiguse- ja kahjurikindlus
• kasvuaeg

Taimedele istutuskohti valides on hea arvestada saagi valmimisaega. Hajutada erineva valmimisajaga taimed terve peenra peale ilutaimede ja püsikutega segamini. Muidu tekib olukord, kus kogu samal ajal valminud saak saab söödud ja peenrasse jäävad suured tühjad laigud. Soovitada võib ka vältida väga mürgiste taimede kasvatamist segapeenardes. Lihtsalt igaks juhuks.

Valida võiks kompaktsemaid sorte, mis püsivad ise püsti ja ei hakka liialt laiutama. Vaba istutuse korral lase taimedel kasvada üksteise sisse.

Kuidas istutada?

Üheaastaseid kultuure võib istutada hajusalt püsikute kõrvale ja vahele. Kui taimed pärast saagikoristust likvideeritakse, siis peenrasse jäävad tühjad kohad ei hakka domineerima. Samuti on pika kasvuajaga taimed mugavad kasvatada. Veidi suurematesse vabadesse laikudesse ning madalamate taimede vahele saab ka seemneid külvata, kuid eelistada tasuks ettekasvatatud ning juba tugevaid taimi, siis ei kao nad juba olemasolevate taimede vahele ära. Kõrrelised taimede vahel lisavad õhulisust ja põnevust.

Tekkivad tühimikud saab uuesti täita istutades juurde noori ettekasvatatud taimi, neid valides kiiremakasvuliste seast – salatid, petersell, külvata kressi või saialille seemneid. Taimede ettekasvatamine võimaldab paremini ruumi ära kasutada ja jätta vähem tühjade kohtadega aega peenrasse. Mõned käharpeterselli taimed ja peasalatid võib asendustaimedena alati varuks hoida. Lehti kasvatatavaid köögivilju saab istutada varakevadiste sibullillede kohale, mis suure sooja saabudes on juba ära õitsenud. Korrapärasust saab toonitada sirgetesse ridade istutamisega või äärishekkidega.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aprillis 2013