-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Päev pildis – oktoobri kolmas nädal aias.
Minu aias kuldne sügis kestab.
Seni kui öökülmad ei ole aias oma tööd teinud võib kuldne sügis hiilata. Enamus püsililli püsivad veel püsti ja ka osa lehtigi veel puul. Tore…
Alpi ja Tanguutia elulõngade seemnetutid on päikesepaistes igavesti uhked ja selliseks jäävad nad läbi talve. Sellepärast on ka need elulõngad ühed minu lemmikutest, et jäävad aeda kaunistama ka talvisel ajal ning ei varju maapõue sügavustesse – ilma lehtedeta elulõngade väädid ja seemnetupsud on ilusad ka härmatise ja lumega.
Iluõunapuu ‘August Vaga’ – laseb jätkuvalt oma leekivpunastel viljadel särada.
Nüüd, kui eelmisel nädalal oranžikaspunast tooni kaselehise enela hekk on lehed maha puistanud, on madal hekk jaapani enelast ‘Little princess’ täiesti kuldkollane. Veinipunast tooni lisab aeda näärlehine roos. Hall põõsas vahepeal on punapaju ‘Nana’ ja päikesekollane esiplaani põõsas – võnk – pärgenelas (Stephanandra incisa ).
Hiline õitseja on haruline lurslill Cimicifuga Racemosa ‘Atropurpurea’. Isegi nii hiline, et poolvarjulises kohas alles nüüd oma õied lahti ajab. Sort uhkeldab oma purpurpunaste suurte lehtede ja pikkade huppus õieküünaldega juba ammu aga valged õied on alles nüüd avanemas. Näis kauaks veel ilmasooja jätkub, kas jõuab kõik õied avada või mitte.
Kurgirohi on samuti ilmselt soojadest ilmadest innustunult oma erksiniseid õisi ikka aeg ajalt kuskil veel näitamas.
Seni kui soojad sügisilmad veel kestavad ja lehed ainult jupikaupa puudel ja põõsastelt maha pudenevad ei saa veel leheriisumisest priiks ning aias ikka mõned õied ning kirevaärvilised lehed silma rõõmustamas.
Päev pildis – oktoobri teine nädal aias.
Kuldne sügis jätkub.
Sellest hoolimata, et kalender näitab juba pea poolt oktoobrit, on esimesed hallaööd siinkandis veel olemata ja kuldne sügis aias kestab. Lehed muutuvad üha kuldsemaks ja kuna ööd on suhteliselt soojad, siis iga päev avastad mõne taime, mis on otsustanud uuesti õide puhkeda… nagu näiteks kuldkollane päevalill – õis on küll kribu, mis kribu, aga kollane.
Maitserohelist saab ikka endiselt peenra pealt noppida. Petersell on väga tänuväärt supiroheline – ei karda ka veidi krõbedamat ilma. Kõrrelised on praegusel ajal koos värviliste lehtedega kohe kindlasti aia uhkuseks.
Tänavu on ka palju suveilli, mis otsustasin tuppa tuua ja vaadata, kuidas veidi soojem tuba neile mõjub…et kas õnnestub ületalve pidada ja uuel hooajal uusi õisi nautida. Koos oliivipuuga sai terrassilt tuppa ka Bulbine Frutescens- see tore Lõuna- Aafrika taim, mis õitses uhkelt juuulikuust terve suve. Ja tänutäheks sooja tuppa saamisele avas oma kõik nupus olevad õisikud juba järgmisel päeval.
Mis on sinu lemmikud sügiseses aias ?
Päev pildis- oktoobri esimene nädal aias.
Aed on juba päris sügise nägu.
Lehed muudkui pudenevad ja vahetavad värvi. Kuldse päikesega on aias mõnus tunne.
Soe… aga seda ainult keskpäeval. Õhtul ja varahommikul kisud kampsunihõlmad koomale ja tõmbad mütsi pähe…
Sügisese lillekimbu sisse on värvikirevust võtta küll. Praeguse aja kindel värviliider on kukehari.
Kaselehine enelas ‘Thor’ on igal aastal veidi erinevat tooni – vahest punakam… vahest pruunim…tänavu kuldne.
Kas sügisesed aiatööd on tehtud ?
Istuta jõulupuu aeda.
Jõulupuu aias.
Jõulupühad ja kuuse ehtimine on traditsioon, mis on nii laialt levinud, et paljud ei oska pühadeaega ilma selleta täiuslikuks pidada. Ka maja ümbruse ehtimine on aastalõpu pidude ajal on eriti aktuaalne. Kaunistatud aknad ja puud aedades jagavad meie ümber pidulikku meeleolu ja teevad pimedad õhtud valgemaks.
Paljud sooviksid maja lähedusse aeda istutada kuusepuu, mida saaks pühade ajal ehtida ja vahest ka jätta kuuse hoopis tuppa toomata. Mõnda aega tagasi kuulus paljude majade juurde eesaeda justkui kohustuslikult hõbekuusena tuntud- torkav kuusk. Nüüdseks on ka need mitte väga kiirekasvulised puud oma täissuurusesse kasvanud ning ehtimiseks hästi enam ei sobi. Ka meie traditsiooniline jõulupuu -harilik kuusk kasvab liiga ruttu suureks ja võimsaks metsapuuks. Alt laiuvate vormidega puude juures peab veel arvestama, et tihedate okstega puu ei võimalda enda all kasvada muul taimestikul.
Kuid aga- kui vaadata aeda hoopis teise pilguga? Ehtida võib ka muid puid ja põõsaid peale kuuskede. Härmatise ja lumega on toredad ka valguskettidega kaunistatud nii igasugu igihaljad puud ja põõsad, kui ka raagus väiksemad puud või hoopis tihedad põõsad. Piduliku tunde ja valguse annavad aeda ka võreseinal lehtedeta ronitaimede väätidele sätitud ehistuled. 
Kui aga ikka soov istutada jõulupuud. Kuidas valida sobivat puud ja head kohta?
- Hea on, kui saad arvestada tulevase jõulupuuga juba aiaplaani tehes.
- Koduaias võiks eelistada aeglasema kasvuga liike ja sorte- need jäävad kauemaks silma kaunistama.
- Arvesta puu kasvamisel tema lõpliku suuruse, laiusega ning kasvukiirusega. Hea on, kui saad puu diameetri aeda maha märkida või aiaplaanile tema täiskasvanud suuruses joonistada. ( kiiresti kasvavad puud kasvavad üldjuhul liiga suureks ja aeglaselt kasvavad jäävad pikemaks veel väikeseks)
- Arvestama peab, et puu juured ulatuvad vähemalt sama kaugele, kui võraoksad.
- Asukohta valides kaalu, kuidas puu aknast paistab. Kas on võimalik ehitud puud ka toast nautida või saab seda ainult õues vaadata.
- Enamus jõulupuuks sobivaid liike vajavad valget kasvukohta, kus saab neil areneda tihe ja kompaktne võra.
- Kui mõtled kiirekasvulise liigi ja pügamise peale, siis peab arvestama, et puu kaotab oma loomuliku kasvukuju ning pügama peab järjepidevalt- ilusa võra hoidmiseks ei tohi pügamisel ühtegi aastat vahele jätta
- Arvesta tekkiva puu varju pikkusega- eriti akende ja terrasside suunal. Vari on erinevatel aastaaegadel pikem ja lühem.
- Üksikult kasvavad okaspuud on tihti koerte märgistamise lemmikkohtadeks- seda okaspuud ei talu.
- Kui tahad elektriliste jõuluküünaldega kaunistada veidi majast kaugemal asuvat puud, siis planeeri juba varem puu alla pistikupesa post. Elektrikaabel paigaldatakse kaitsva plasttoruga pinnasesse ja posti ise saab sobivasse kohta paigutada piigi abil. Kahara puu all jääb abivahend peaagu märkamatuks. Õues kasuta vaid ilmastikuindlaid tooteid.
Sobivaid liike ja sorte:
- Serbia kuusk (Picea omorika) – tema eeliseks on harilikust kuusest aeglasem kasv ja kitsas sihvakas võrakuju- jäädes ka täiskasvanuna 1,5 2 m laiuseks. 15 aastaselt ligi 15 m kõrgune. Talub ladva ja okste kärpimist, et hoida puud sobivas suuruses. Okkad pealt tumerohelised, alt sinakasvalkjad.
- Serbia kuuse sort’ Nana’ – tihekoonusja kujuga. Kasvab 4- 7 m kõrguseks. Kasvab aastas 2- 4 cm. Laius 1,5 m ringis.
- Torkava kuuse (Picea pungens)-aeglasekasvuline sort‘ Hopsii’- rohekashalli okka, kompaktse ja kitsama kasvukujuga. Peab arvestama, et torkav kuusk ei talu niiskust ja kõrget põhjavett, vajab hea drenaažiga viljakat pinnast. Väga valgusnõudlik. Kasvab 8- 10 m kõrguseks.
- Kanada kuusk ‘Conica’– väga aeglasekasvuline. Kasvab 20 aastaga umbes 1,5 m kõrguseks. Hästi tihe ja kompaktne. Vajab valget kasvukohta , kuid ei talu üldse varakevadist kõrvetavat päikest. Varjutada kevadel.
- Korea nulg ( Abies koreana)– aeglasekasvuline, kasvab 2 meetriseks umbes paarikümne aastaga. Täiskasvanuna 4- 7 m kõrgune. Okkad tumerohelised, alt valkjad. Korea nulg hakkab varakult käbisid kandma ja talub hästi saastunud õhku. Sort ‘Silberlocke’ – on veel aeglasema kasvuga.
- Mäginulg ( Abies lasiocarpa) – sort ‘Compacta’ -hõbehalli okkaga, väga aeglasekasvuline kopaktse kasvukujuga puu. Paarikümne aastaga kasvab ca 2- 3 m kõrguseks ja 1,5 m laiuseks.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2010.
Pinnakate pakkudest.
Puupakkudest jalgrada
või ka veidi suurem plats aias moodustab põneva pinna.
Pakkudest saab teha astmeid, katta platse, ääristada lillepeenarde servi. Hästi sobib see teema metsikumasse loodusesse, talu- ja metsaaeda või ka looduslähedase moega kujundatud linnaaeda.
Ka saab koduaias katta puitpakkudega varjulisemaid alasid, kus muru ei taha hästi kasvada ja pind muutub vihmaga libedaks ja poriseks. Puitkatted on jalale mõnus astuda ja naturaalse muljega lahendus. Puitu kontaktis pinnasega on hakatud rohkem kasutama siis, kui saab ka puitu immutada. Immutamata puit kokkupuutes pinnasega ei pea kuigi kaua vastu umbes 5-6 aastat. Immutatud puit kordades rohkem. Palju kasutatakse ka vanu raudteeliipreid- need on juba eelnevalt immutatud. Veel saab toreda pinnakatte ja teeraja ka jämedamatest pikuti maha paigutatud prussidest või laudadest.
Teed tehakse samamoodi, kui betoonkividest jalgteed. Viljakas pinnas kaevatakse välja, aluspinnas tasandatakse ja tihendatakse. Seibid saetakse puutüvedest või prussidest 15 – 20 cm paksusteks juppideks. Parim valik selleks on lehtpuu- kestab kauem. Puiduklotsid on hea saagida mõõtu enne immutamist. Valmis seibid peaks laotama pinnale võimalikult tihedalt. Aluskihiks paigaldatakse tasandatud ja tihendatud kiht killustikku või kruusa. Selle peale 4- 5 cm paksune liivakiht. Iga puidust plokk pannakse tee või platsi sisse ja sobitatakse kohale. Täpse asukoha leidmiseks võib pakke koputada kummivasaraga. Puidust pakkude vahed täidetakse liiva, peenikese killustiku või kruusaga ja vibreeritakse tasaseks. Sirgete servadega teerajad on mugav asetada puidust piirdelaua vahele. Piirdelaud on uputatud pinnasesse ja toestatud puidust vaiadega.Teeraja servad võib teha ka mitte päris sirge joonega vaid veidi ebaühtlase laiusega või hajutatult- siis jääb kogu pinnale loomulikum mulje. Täpselt ühepikkuseks saetud pakke saab paigaldada nii, et kogu aluspind looditakse tasaseks. Veidi ebaühtlase paksusega puitpakke tuleb sobitada ühekaupa aluspinnasele.
Pinnale võib anda täiesti erinevad mustreid olenevalt milliseid pakujuppe kasutatakse ja kuidas neid mustrisse laotakse.
- Kasutatakse ühe diameetriga prussi või palki – kõik seibid jäävad ühesuurused. Korrapärasem väljanägemine.
- Kasutatakse erineva diameetriga puitmaterjali. Suuremad asetatakse rohkem koormust saavatesse kohtadesse ja väiksema diameetriga pakud sobituvad nende vahedesse.
- Puitseibid lõigatakse kandilise kujuga prussidest- kasutatakse rohkem moodsama joonega või regulaarsete kujunduste juures.
- Kandilisi puitpakke saab laduda ka kaarja joonega teerajaks
Planeeri.
- Parim viis alustamiseks- igasuguse pinna katmiseks on vaja kindlaks teha ala, mida katame. Mõõta sobiv suurus ja paika panna piirid.
- Mõtle palju inimesi peab mahtuma tee või platsi peale
Ehita.
- Pärast väljamõõtmist kaevata välja viljakas pinnas.
- Kui servad on planeeritud sirged, siis mõõta ja paigaldada servalauad. Servapiire uputada pinnasesse, nii, et pealmine serv jääks maapinnaga tasa. Kinnitada servalauad puidust tugedega maasse.
- Kõik maapinnaga kokkupuutes olev puit on soovitav immutada puidukaitsevahendiga.
- Asetades jämedamad ja peenemad pakud vaheldumisi, võime saada peaaegu vahedeta pinna.
- Hästi taluvad maapinna niiskust tamme ja lehise puit.
- Täida puitpakkude vahed liiva, peenikese kruusa või killustikuga
Oled juba ehitanud, jaga meiega mõtteid.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 aasta oktoobris.
Teed ja platsid juba olemas. Pole hullu – tee siis kõrgpeenar. Ideid ja mõtteid – kuidas teha kõrgpeenart?
