-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Kevade ootamine minu aias.
Millal juba soojaks läheb? Millal lumi ära sulab? Millal esimesed aiataimed saavad oma ninad välja pista? Lumevaip on sel aastal hiiglasuur ja väiksemaks ei kahane sugugi. Mis see kõik aia ja taimede jaoks tähendab?
Paks lumevaip muudkui tiheneb soojade päevade ja külmade öödega. Lumekatte madalamaks vajudes tõmbab endaga kaasa oksad, mis lume sisse kinni jäänud. Kohe, kui lumi on niipalju sula, et teda saab ümber taime ilma oksi vigastamata kätte võiks hakata hätta sattunud oksi vabastama. Tänane ring aias küll näitas, et veel on lumi siin aias ikkagi liiga kõva ja tihke ning pigem vigastab koort ja oksa rohkem, kui päästab. Nii, et veel ei pääse. Kui aga oksad ikkagi murduvad? Lehtpõõsastega on veidi kergem- nemad taastuvad kiiremini, kui juhtubki, et oksad lume raskusega murduvad- saab need hiljem lume sulades tagasi lõigata. Kuid okaspuudega on asi keerulisem. Enamus okaspuid ei kannata tugevamat okste lõikust ja nende kuju saab rikutud, samuti on okaspuude taastumine tunduvalt aeglasem.
Tiheda ja paksu lumevaiba all võib taimi ka kahjustada lumeseen. Eriti puudutab see just väiksemaid okaspuid. Kui õues on juba päikesega soojem ja taimedele paksu vaiba all õhk ligi ei pääse, saab lumeseen võimutseda. Nii, et esimesel võimalusel ilma soodsamaks minekul taimi ja lume kaasa tiritud oksi veidi välja päästma.
Aga kuidas siis oli lumeoludega eelmisel aastal samal ajal?
Peaaegu sama lugu – võrreldes fotosid eelmisest ja sellest aastast, selgub eneselegi üllatuseks, et tänavu on lumi isegi pisut madalamaks juba vajunud. 2010 pildid on tehtud veebruari viimasel päeval ja sel aastal mõni päev hiljem 5 märtsil. Nii, et kaks väga paksu lumega aiaaastat on olnud järjestikku.
Ah, jaa- mis siis ikkagi teha saab, kui aias ei saa veel midagi teha ? Seemned, idud ja muu värske ja põnev kraam aitab rohenäpul oma kannatust mitte väga proovile panna. Uuel hooajal palju põnevaid seemneid idandamiseks saadaval. Mina juba hankisin ja asusin proovima. Aga sellest juba mõne päeva pärast.
Kuidas Sinuga, kas oled midagi uut sel aastal idandamiseks leidnud?
Vaata ka mida olen pildistanud oma aias märtsikuu alguses 2009 aastal.
Idud ja võrsed- kevadine värske saak.
Idandamine on kindlasti väga efektiivne viis värske ja tervisliku toidu lauale saamiseks. Igal kevadel saab värskete idandite kasutamine sisse õige hoo. Lühidalt siis veelkord, mida võiks idandada? Kuidas nad maitsevad?
Idandamiseks sobivaid seemneid saab valida nii aianduskauplustes, kui ka toidupoodides ja ökokauplustes. Idandada võib peaaegu kõiki seemneid, mis paneme kasvama köögiviljaaeda. Kuid jälgida tuleks, et kasutada idandamiseks vaid toiduks mõeldud seemneid, sest suur osa neist seemnetest, mis on mõeldud taimede kasvatamiseks võivad olla kemikaalidega töödeldud. Sel juhul sobivad toiduks küll võrsed aga mitte seemned.
Tähelepanuks veel! Idandamiseks ei sobi tomat ega põlduba – nende idandeid peetakse mürgiseks.
Millest alustada – kõik väga lihtne. Sul on vaja vaid klaaspurke, marlit või mingit võrku kaaneks ja rõngaskummi võrgu kinnitamiseks. Seemnes on tohutult energiat. Selleks, et see jõud arenema panna on vaja niiskust ja soojust. Ja see kõik toimub seemnes talletunud tagavarade abil.
Tegelikult on vaja teha vaid kolme asja:
- Pese ja leota seemneid purgis(olenevalt seemnest 4- 12 h ja väga väikseid seemneid vaid loputa) ja siis aseta purgisuu allapoole viltu, et üleliigne vesi välja voolaks. ( ca 45 kraadi all)
- Loputa seemneid kaks korda päevas veega.
- Vaata ja vaimustu kuidas idud paisuvad ja kasvavad.
Ja mõne päeva pärast saabki sööma hakata.
Erinevatel seemnetel on erinev idanemise aeg ja tavaliselt on see ka paki peal kirjas.Kui idandada ilma mullata, süüakse söögiks nii võrsed, kui ka kogu seeme. Kui on soov süüa vaid rohelist võrset, võib idandada mullas ja lõigata söögiks noored võrsed kääridega pealt. Eriti mahlased ja magusad on suhkruherne noored võrsed.
Erinevatel idanditel on väga erinevad maitsed. Mahedama maitsega on lutsern ja mungauba. Kress-salatil, rucola, sinepi ja redise idanditel on terav ning vürstikas maitse.
- Harilik lutsern- kerge ja õrna maitsega, hästi kerge idandada, 4- 6 päeva.
- Põld- võõrkapsas e. ‘rukola– noored lehed on veidi pähkli ja pipraselt terava maitsevarjundiga. Vajab rohkem loputamist, seemnete ümber tuleb limane klimp. Ka on hea kiire kasvuga, et hoopis mulda panna ja rohelisi võrseid süüa.
- Spargelkapsas, kapsas– veidi maitseka, mõrudama maitsega.
- Sojauba– vajab 3- 5 päeva, soovitatakse kuumtöötlemist enne söömist, umbes 10 minutit.
- Munguba– värske ja maheda maitsega, idaneb kiiresti 2- 3 päevaga.
- Herned– hernevõrsetel on värskete herneste maitse. Eriti ilusad on nad toidu kaunistamisel.
- Lina– seemneid ei või leotada, muutuvad limaseks ja kleepuvaks. Piisab niisutamisest. Idanemisaeg 3- 4 päeva.
- Põld- lambalääts– kergelt vürtsika maitsega , 3- 4 päeval on maitse kõige tugevam.
- Redis– terava maitsega.
- Sinep– vürtsikas ja eriline maitse. Vajab rohkem loputamist.
- Päevalill– sobivad terved ja koorimata seemned. Tuleb kiirelt ära tarvitada, muutuvad seismisel kibedaks. Veidi pähkli maitsega. Idanemisaeg 5- 8 päeva.
- Kress-salat– idandatakse väheses valguses. Väga terava vürtsika maitsega. Idanemisaeg ca 7 päeva.
- Punane ristik-maitselt sarnane lutserni seemnele.
- Kikerhernes– areneb väga kiiresti ja on maheda magusa maitsega. Soovitav samuti enne tarvitamist paar minutit kuumutada. Idanemisaeg 2-3 päeva.
- Läätsed– ka läätsi peaks enne tarvitamist kuumutama. Idanemisaeg 3-4 päeva.
- Basiilik– värske lõhn ja maitse. Idandeid kasutatakse nagu basiilikutki palju pastaroogade juures.
- Salatid– väike seeme, süüakse peamiselt rohelisi võrseid.
- Küüslauk– päris pikkk idanemisperiood ca 12 päeva, mahedam küüslaugu maitse.
- Porrulauk ja sibul – teravamaitselised.
- kõrvits ja melon– sobivad toiduks toorelt ja õrnalt küpsetatult. Idanemisaeg 3-5 päeva.
- Idandada võib ka meile tuntud viljade seemneid- nisu, rukist, otra, tatart, kaera.
Kas rohenäpud juba sügelevad ?
Kui lumi veel akna taga, aga päike juba me päid hullutab, hakkavad aiainimeste ja taimesõprade näpud kangesti sügelema. Juba täituvad seemneletid inimeste hulkadega… Uudishimu on suur, et mis sel aastat uut, või kas on saadaval neid sorte, mis eelmisel hooajal vaimustuma panid.
Miks taimi ette kasvatada ?
- Paljud taimede seemikud vajavad oma kasvu alguses rohkem hoolt. Otse kasvukohale saab edukalt külvata vaid väheseid kultuurtaimede liike.
- Alguses on taime areng aeglane ja ettekasvatamisega saame muuta meie põhjamaise liiga lühikese kasvuperioodi pikemaks. Ette kasvatatakse, kui taime külvist õitsemiseni kulub rohkem aega, kui meie suvi võimaldab.
- Ka võime varem külvates saada varem saaki.
- Võime saada seemnetest rohkem taimi- ellujääjaid on rohkem.
Milliseid ettevalmistusi teha?
- Et taimi ette kasvatada on vaja valgusrikast köetavat ruumi või kasvuhoonet, alustamiseks on sobiv ka valge aknalaud. Aknalaua puuduseks võib olla liiga kõrge temperatuur ja ebapiisav valgustus, mille mõjul taimed kipuvad tihti välja venima. Aknalaual keera taimi ümbervalguse ühtlasemaks jagamiseks.
- Väga talvisel ajal ettekasvatamist alustades oleks vaja ka lisavalgust. Seega alustamiseks on hea valida külvamiseks taimi, mis ei vaja pikka ettekasvatamisperioodi- teeb elu lihtsamaks.
- Idanemiseks sobiv temperatuur on tavaliselt 18-25 kraadi
- Kasuta spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras ja koguses toitaineid ning on peenema struktuuriga. Istutusmulla rohke toitainesisaldus ja jämedam mullastruktuur ei sobi paljude taimede seemikutele.
Milliseid taimi võiks algaja valida ?
- Vali lühema ettekasvatamisperioodiga lilli, saab külvata aprillis-mais- peiulille, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits.
- Lihtsalt seemnest kasvatatavaid lilletaimi – lillhernes, lilluba, suur mungalill e. kress, peiulilled, päevalilled, saialilled, kurgirohi, pruudisõled.
- Lihtsalt kasvatatavad söögitaimi- hernes, põlduba, till, kõrvits, põld võõrkapsas e. Rukola, basiilik, lehtpeedid, lehtkapsad, erinevad lehtsalatid.
Kuhu on hea seemneid külvata ?
- Külvikasti külvatakse hästi peenete seemnetega taimed, mille seemneid ei ole võimalik eraldi külvata.
- Külvikassetti külvatakse suuremaid seemneid, ühte kassetti ühe seemne. Nt. peiulilled, pruudisõled, ilukapsad.
- Potti külvatakse samuti suuremaid seemneid. Nt. Kõrvits, päevalill.
- Turbatabletti külvatakse seemned ühekaupa nagu kassetti, külvatakse suuremaseemnelisi liike. Seeme surutakse turbasse. Soovitav kasvatada seemikuid, mis taluvad halvasti ümberistutamist või millel on viletsalt hargnev juurestik. Nt. Tomat, paprika, kurk. Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist.
Kuidas ette valmistada ?
- Külvikast, kassett või pott täida külvimullaga peaaegu ääreni, tihenda ja tasanda ning niisuta muld pihustiga kergelt niiskeks. Külva seemned, kata külv- hea on kasutada selleks liiva.
- Turbatabletid pane vette ca 15- 20 minutit, siis on nad paisunud umbes niidirulli suuruseks. Tee pulgaga külvitabletti auk ja külva seemned.
Kuidas külvata?
- Enne külvamist uuri, kas taime seemned vajavad mullaga katmist või mitte. Tihti väga peened ja väikesed seemned ei vaja mullaga katmist.
- Uuri ka kas taim on valguses või pimeduses idaneja. Üliväikeste ja valgusidanejate liikide seemneid ei kaeta, seemned vajutatakse tasanduslaua abil kasvumullaga kontakti.
- Seemnete külvamise järel kata külv liivaga ( v.a valgusidanejad ja peened seemned)
- Niisuta muld uuesti pihustiga.
- Lisa juurde lisa juurde etikett taime nime ja kuupäevaga
- Paigalda külvile niiskust hoidev kate või kile.
- Külvi ei tohi asetada jahedasse.
- Ära külva liiga tihedalt- suur ahvatlus on teha seemnepakk tühjaks, väiksemaid seemneid või olla pakis tohutult palju ja nad jäävad liig tihedalt.
Kuidas hooldada?
- Kogu idanemisperioodi jooksul on väga tähtis, et muld läbi ei kuivaks
- Külma veega ei tohi külve kasta – vee temperatuur 18 kraadi.
- Piserdamine- kui taimed on väiksed, et neid ei vigastaks.
- Varjutamine ereda päikesega ilmade korral- vast tärganud taimi võib liiga ere päike kahjustada.
- Pikeerida külvikasti külvatud taimi- s.o. Istutada ümber tärganud taimed koos juureotsa näpistamisega. Taimi pikeeritakse idulehtede või esimese pärislehe faasis s. t. Taimedele on ilmunud esimesed väikesed lehed. Ümberistutamisel pannakse mõnesid taimi kokku 3- 5 kaupa puntidena suuremasse potti.
- Külvikassetti, potti või turbatabletti istutatud taimi ei istutata enne ümber, kui kasvukohale.
- Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist. Potist ja kassetist tuleb taim välja võtta ning istutada koos moodustunud mullapalliga.
- Ümberistutamisel pannakse taim mulda kuni idulehtedeni s.t. ‘vars jääb mulla sisse.
- Väetada- umbes nädala pärast pikeerimist ja ümberistutamist hakka kastma lilli lämmastikurohke vesilahusega.
Millal istutada taimed õue?
- Enne õueviimist tuleb taimi karastada- harjutada välisõhu ja päikesega.
- Vii taimed mõneks ajaks jahedamasse ruumi ja õue istuta taimed vaid pilves ilmaga.
- Taimed istutatakse tavaliselt õue , kui ei ole enam öökülma ohtu. Taimede kasvamiseks õues on vajalik vähemalt üle 5 kraadi keskmist temperatuuri ööpäevaringselt.
- Mõnede soojema kliimaga harjunud taimedele on ka alla 10- 15 pluss kraadised temperatuurid kasvamiseks liiga külmad.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” märts 2011
Kuidas kujundada lillekaste varakevadel?
Rõõmsaid varakevadisi lillepottide ja rõdukastide kujundusi Austriast.
Tänavaäärne värvikirev kohvik.
Varakevadel, kui päike juba välja tuleb tahaks alati hakata oma kodu, poodi või kohvikut veidi kaunistama hakata. Talvised poti– ja rõdukastililled on lume alt välja sulanud ja selleks ajaks täiesti oma väljanägemise kaotanud. Tuleb kevad, hing ihkab uut ja värsket aga õues on veel liiga külm, et istutada suvelilli. Aprilli alguses on tihti isegi liiga külm võõrasemade jaoks, kuigi nemad väikest külma ei karda. Tihti ei ole neid siis veel saadagi. Kui ka päevasel ajal soojendab päike, siis öösel langeb temperatuur pea kuu aega ja vahest veel kauemgi miinuskraadidesse.
Millega siis võiks täita potte ja lillekaste varakevadel? Järgnevalt mõned näited Austria linnade ja külade tänavatelt – Salzburgis, Bad Gasteinis ja Twengis. Paljud kohvikud ja ärid olid ennast kaunistanud rõõmsate ja kirevate kevadiste kompositsioonidega. Hästi sobivad konteineritesse istutada ka erinevad igihaljad põõsad ja tavaliselt toalillena tuntud luuderohi. Luuderohi kannatab väga hästi ka kergemaid miinustemperatuure ja ei lase ennast sellest üldse häirida. Kuna luuderohi on üldiselt hästi varju taluv taim, siis võiks päikesepaistelistesse kohtadesse valida heledamate valgekirjute lehtedega sordid- need ei saa nii kergesti päikese käest kõrvetada.
Luuderohud, pesakastid ja värviline pael.
Palju oli kasutusel ka toredaid okstest uksepärgi ning erinevaid raagus oksi – nii pajutibudega, kui ilma. Mõnus oli ka seinaäärne plekkvannide ja puuhalgudega aiakaunistus. Igatahes oli mulje rõõmus ja kevadine vaatamata sellele, et vihma sadas lakkamatult ja loodus veel alles ärkas ning peenardel esimesed krookused näitasid vaid alles oma lehti.
Kui lillekastid on kaunistatud ja aiasõbrana näpud ikka veel sügelevad. Loe mida saad veel teha.
Maikuu aias. Kuu pildis
Mis siis, et kevad hilineb sel aastal nii umbes ligi kaks-kolm nädalat. Kuid siiski esimese väga sooja ja päikesepaistelise laupäeva saime päris mai alguses. 4 mai juba sai juba tuulevaikses kohas päris peesitada ja 9 mai tegi soojarekordeid. Tallinnas 27 kraadi sooja ja suvetunne on õhus. Kõik aias paistavad sooja ootavat et kiirustades siis järje peale jõuda ja hilist kevadet tagasi teha.
Järgmine, kes peale esimeste kirevate sibullillede õite oma iseloomu näitab on loomulikult naat. Sel kevadel mõtlesin, et prooviks naadile vastu astuda teistmoodi, kui tavaliselt ja sööks lihtsalt kõik peenra peal kasvava umbrohu ära. Koguks kevadist energiat ja tervist ning ka peenrad saaskid puhtaks. Kuid paari esimese päevaga oli selge, et kevadine esimesena peenral tärkav naat on nii kiire kasvuga, et süües selle vastu võidelda ikkagi ei jõua.
Kuid sellest hoolimata – naat salatisse, naadipesto võileivale, naat marinaadi, nõges kurkide soolvette ja teeks…nii see umbrohi vaikselt kaob. Kahjuks peab siiski ka ühe suurema rohimisepäevaku ette võtma, kus ikkagi naadihakatised koos juurega saaks kõrvaldatud.
Kurb lugu, mis on juhtunud sellel talvel on see, et päikese käes on kõvasti saanud kannatada okaspuud. Ja mitte kõik. Eriti kadakad ja männid. Ja seda nii minu aias, kui igal pool mujal. Kannatada on saanud ka päris juba pikalt aiais kasvanud puud. Näiteks kaljukadakas, mis on juba nii suur, et ma teda juba aastaid ei kata kevadeti – on päris pruun…aga vaatame, kuidas neil läheb, kas suudavad ennast suve jooksul taastada ja loodame, et paranevad. Nii hullu väljanägemist ei ole neil veel olnud.
