-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: aed
Kas rohenäpud juba sügelevad ?
Kui lumi veel akna taga, aga päike juba me päid hullutab, hakkavad aiainimeste ja taimesõprade näpud kangesti sügelema. Juba täituvad seemneletid inimeste hulkadega… Uudishimu on suur, et mis sel aastat uut, või kas on saadaval neid sorte, mis eelmisel hooajal vaimustuma panid.
Miks taimi ette kasvatada ?
- Paljud taimede seemikud vajavad oma kasvu alguses rohkem hoolt. Otse kasvukohale saab edukalt külvata vaid väheseid kultuurtaimede liike.
- Alguses on taime areng aeglane ja ettekasvatamisega saame muuta meie põhjamaise liiga lühikese kasvuperioodi pikemaks. Ette kasvatatakse, kui taime külvist õitsemiseni kulub rohkem aega, kui meie suvi võimaldab.
- Ka võime varem külvates saada varem saaki.
- Võime saada seemnetest rohkem taimi- ellujääjaid on rohkem.
Milliseid ettevalmistusi teha?
- Et taimi ette kasvatada on vaja valgusrikast köetavat ruumi või kasvuhoonet, alustamiseks on sobiv ka valge aknalaud. Aknalaua puuduseks võib olla liiga kõrge temperatuur ja ebapiisav valgustus, mille mõjul taimed kipuvad tihti välja venima. Aknalaual keera taimi ümbervalguse ühtlasemaks jagamiseks.
- Väga talvisel ajal ettekasvatamist alustades oleks vaja ka lisavalgust. Seega alustamiseks on hea valida külvamiseks taimi, mis ei vaja pikka ettekasvatamisperioodi- teeb elu lihtsamaks.
- Idanemiseks sobiv temperatuur on tavaliselt 18-25 kraadi
- Kasuta spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras ja koguses toitaineid ning on peenema struktuuriga. Istutusmulla rohke toitainesisaldus ja jämedam mullastruktuur ei sobi paljude taimede seemikutele.
Milliseid taimi võiks algaja valida ?
- Vali lühema ettekasvatamisperioodiga lilli, saab külvata aprillis-mais- peiulille, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits.
- Lihtsalt seemnest kasvatatavaid lilletaimi – lillhernes, lilluba, suur mungalill e. kress, peiulilled, päevalilled, saialilled, kurgirohi, pruudisõled.
- Lihtsalt kasvatatavad söögitaimi- hernes, põlduba, till, kõrvits, põld võõrkapsas e. Rukola, basiilik, lehtpeedid, lehtkapsad, erinevad lehtsalatid.
Kuhu on hea seemneid külvata ?
- Külvikasti külvatakse hästi peenete seemnetega taimed, mille seemneid ei ole võimalik eraldi külvata.
- Külvikassetti külvatakse suuremaid seemneid, ühte kassetti ühe seemne. Nt. peiulilled, pruudisõled, ilukapsad.
- Potti külvatakse samuti suuremaid seemneid. Nt. Kõrvits, päevalill.
- Turbatabletti külvatakse seemned ühekaupa nagu kassetti, külvatakse suuremaseemnelisi liike. Seeme surutakse turbasse. Soovitav kasvatada seemikuid, mis taluvad halvasti ümberistutamist või millel on viletsalt hargnev juurestik. Nt. Tomat, paprika, kurk. Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist.
Kuidas ette valmistada ?
- Külvikast, kassett või pott täida külvimullaga peaaegu ääreni, tihenda ja tasanda ning niisuta muld pihustiga kergelt niiskeks. Külva seemned, kata külv- hea on kasutada selleks liiva.
- Turbatabletid pane vette ca 15- 20 minutit, siis on nad paisunud umbes niidirulli suuruseks. Tee pulgaga külvitabletti auk ja külva seemned.
Kuidas külvata?
- Enne külvamist uuri, kas taime seemned vajavad mullaga katmist või mitte. Tihti väga peened ja väikesed seemned ei vaja mullaga katmist.
- Uuri ka kas taim on valguses või pimeduses idaneja. Üliväikeste ja valgusidanejate liikide seemneid ei kaeta, seemned vajutatakse tasanduslaua abil kasvumullaga kontakti.
- Seemnete külvamise järel kata külv liivaga ( v.a valgusidanejad ja peened seemned)
- Niisuta muld uuesti pihustiga.
- Lisa juurde lisa juurde etikett taime nime ja kuupäevaga
- Paigalda külvile niiskust hoidev kate või kile.
- Külvi ei tohi asetada jahedasse.
- Ära külva liiga tihedalt- suur ahvatlus on teha seemnepakk tühjaks, väiksemaid seemneid või olla pakis tohutult palju ja nad jäävad liig tihedalt.
Kuidas hooldada?
- Kogu idanemisperioodi jooksul on väga tähtis, et muld läbi ei kuivaks
- Külma veega ei tohi külve kasta – vee temperatuur 18 kraadi.
- Piserdamine- kui taimed on väiksed, et neid ei vigastaks.
- Varjutamine ereda päikesega ilmade korral- vast tärganud taimi võib liiga ere päike kahjustada.
- Pikeerida külvikasti külvatud taimi- s.o. Istutada ümber tärganud taimed koos juureotsa näpistamisega. Taimi pikeeritakse idulehtede või esimese pärislehe faasis s. t. Taimedele on ilmunud esimesed väikesed lehed. Ümberistutamisel pannakse mõnesid taimi kokku 3- 5 kaupa puntidena suuremasse potti.
- Külvikassetti, potti või turbatabletti istutatud taimi ei istutata enne ümber, kui kasvukohale.
- Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist. Potist ja kassetist tuleb taim välja võtta ning istutada koos moodustunud mullapalliga.
- Ümberistutamisel pannakse taim mulda kuni idulehtedeni s.t. ‘vars jääb mulla sisse.
- Väetada- umbes nädala pärast pikeerimist ja ümberistutamist hakka kastma lilli lämmastikurohke vesilahusega.
Millal istutada taimed õue?
- Enne õueviimist tuleb taimi karastada- harjutada välisõhu ja päikesega.
- Vii taimed mõneks ajaks jahedamasse ruumi ja õue istuta taimed vaid pilves ilmaga.
- Taimed istutatakse tavaliselt õue , kui ei ole enam öökülma ohtu. Taimede kasvamiseks õues on vajalik vähemalt üle 5 kraadi keskmist temperatuuri ööpäevaringselt.
- Mõnede soojema kliimaga harjunud taimedele on ka alla 10- 15 pluss kraadised temperatuurid kasvamiseks liiga külmad.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” märts 2011
Kuidas kujundada lillekaste varakevadel?
Rõõmsaid varakevadisi lillepottide ja rõdukastide kujundusi Austriast.
Tänavaäärne värvikirev kohvik.
Varakevadel, kui päike juba välja tuleb tahaks alati hakata oma kodu, poodi või kohvikut veidi kaunistama hakata. Talvised poti– ja rõdukastililled on lume alt välja sulanud ja selleks ajaks täiesti oma väljanägemise kaotanud. Tuleb kevad, hing ihkab uut ja värsket aga õues on veel liiga külm, et istutada suvelilli. Aprilli alguses on tihti isegi liiga külm võõrasemade jaoks, kuigi nemad väikest külma ei karda. Tihti ei ole neid siis veel saadagi. Kui ka päevasel ajal soojendab päike, siis öösel langeb temperatuur pea kuu aega ja vahest veel kauemgi miinuskraadidesse.
Millega siis võiks täita potte ja lillekaste varakevadel? Järgnevalt mõned näited Austria linnade ja külade tänavatelt – Salzburgis, Bad Gasteinis ja Twengis. Paljud kohvikud ja ärid olid ennast kaunistanud rõõmsate ja kirevate kevadiste kompositsioonidega. Hästi sobivad konteineritesse istutada ka erinevad igihaljad põõsad ja tavaliselt toalillena tuntud luuderohi. Luuderohi kannatab väga hästi ka kergemaid miinustemperatuure ja ei lase ennast sellest üldse häirida. Kuna luuderohi on üldiselt hästi varju taluv taim, siis võiks päikesepaistelistesse kohtadesse valida heledamate valgekirjute lehtedega sordid- need ei saa nii kergesti päikese käest kõrvetada.
Luuderohud, pesakastid ja värviline pael.
Palju oli kasutusel ka toredaid okstest uksepärgi ning erinevaid raagus oksi – nii pajutibudega, kui ilma. Mõnus oli ka seinaäärne plekkvannide ja puuhalgudega aiakaunistus. Igatahes oli mulje rõõmus ja kevadine vaatamata sellele, et vihma sadas lakkamatult ja loodus veel alles ärkas ning peenardel esimesed krookused näitasid vaid alles oma lehti.
-
- Ükski kohvik ei ole ennast tagasi hoidnud, et välja paista.
-
- Plekkvannid okste ja puuhalgudega
-
- Rida pajutibude ja pohlaokstega lillepotte vaateaknal.
-
- Pajutibudega oksad vaasis
-
- Tore värviline kevadpärg lõnga ja paelajuppidest ning villast.
-
- Lihtne okstest uksepärg.
-
- Pukspuukera kõrges vaasis.
-
- Harilikule elupuule on lisatud veidi värvi.
-
- Kevadine lillekast aknalaual.
-
- Keravorm harilikust pukspuust.
-
- Harilikud pukspuud luuderohtudega.
-
- Esimesed võõrasemad
Kui lillekastid on kaunistatud ja aiasõbrana näpud ikka veel sügelevad. Loe mida saad veel teha.
Maikuu aias. Kuu pildis
Mis siis, et kevad hilineb sel aastal nii umbes ligi kaks-kolm nädalat. Kuid siiski esimese väga sooja ja päikesepaistelise laupäeva saime päris mai alguses. 4 mai juba sai juba tuulevaikses kohas päris peesitada ja 9 mai tegi soojarekordeid. Tallinnas 27 kraadi sooja ja suvetunne on õhus. Kõik aias paistavad sooja ootavat et kiirustades siis järje peale jõuda ja hilist kevadet tagasi teha.
Järgmine, kes peale esimeste kirevate sibullillede õite oma iseloomu näitab on loomulikult naat. Sel kevadel mõtlesin, et prooviks naadile vastu astuda teistmoodi, kui tavaliselt ja sööks lihtsalt kõik peenra peal kasvava umbrohu ära. Koguks kevadist energiat ja tervist ning ka peenrad saaskid puhtaks. Kuid paari esimese päevaga oli selge, et kevadine esimesena peenral tärkav naat on nii kiire kasvuga, et süües selle vastu võidelda ikkagi ei jõua.
Kuid sellest hoolimata – naat salatisse, naadipesto võileivale, naat marinaadi, nõges kurkide soolvette ja teeks…nii see umbrohi vaikselt kaob. Kahjuks peab siiski ka ühe suurema rohimisepäevaku ette võtma, kus ikkagi naadihakatised koos juurega saaks kõrvaldatud.
Kurb lugu, mis on juhtunud sellel talvel on see, et päikese käes on kõvasti saanud kannatada okaspuud. Ja mitte kõik. Eriti kadakad ja männid. Ja seda nii minu aias, kui igal pool mujal. Kannatada on saanud ka päris juba pikalt aiais kasvanud puud. Näiteks kaljukadakas, mis on juba nii suur, et ma teda juba aastaid ei kata kevadeti – on päris pruun…aga vaatame, kuidas neil läheb, kas suudavad ennast suve jooksul taastada ja loodame, et paranevad. Nii hullu väljanägemist ei ole neil veel olnud.
Aiapidu talvel. Miks ka mitte?
Suvised grillipeod aias on üsna igapäevane meie elu osa. Nagu ka üldse soojema aja saabudes kogu elu ja paljude tegevuste kolimine õue, terrassile, rõdule ja aeda. Talvisel ajal pakime jälle aiamööbli kokku, katame lõkke – ja grillikohad ning elu koondub tuppa. Aeda jääb vaid vaikelu, mida saab aknast nautida. Kui mitte arvestada viimaste lumerohkete aastate igapäevaseid lumerookimisi, lastega lumememme ehitamisi ja lumehunnikutest kelguliu laskmisi, aga üldjuhul ei ole talvel aias suuremat elu käimas.
Samas aga miks mitte aiapidu – grillipidu ka talvel? Nagu öeldakse ei ole ju olemas halba ilma on vaid ebasobivad riided. Peoruum aias on suur ja avar – ruumi on palju. Paari viimase aasta lumeuputusele toetudes on suur eeldus olemas, et kogu peol vajamineva mööbli ja sisustuse saab ehitada lumest. Ja ei mingit muret, et kellelegi ei jagu toole või lauaruumi ja ka kogu sisustus on täiesti uus ja erakordne. Kogu peoruumi koristamisega ei ole samuti mingit muret – kevadel sulab mööbel lihtsalt ära. Aia valgustamiseks pimedal ajal saab ehitada lumelaternaid ja teha lõket.
Kogu vajamineva mööbli ehitamine lumest võtab veidi aega – kuid annab hea doosi värsket õhku ja punased põsed. Lisaks ei ole enam muret kuhu panna lumerookimisest ülejäänud lumi – kõik läheb ehitusmaterjaliks. Ka on lumest ehitamine lastele päris meeltmööda tegevus ning tavapärase lumememme ehitamise asemel saab peo tarbeks vajalikel ehitustöödel ja kavandamisel ennast lausa arhitektina tunda.
Viimasel talvel ei olnud ehitamine väga keeruline – vaja vaid paksu lume sisse käigurajad kaevata ja tee pealt ülejäänud lumi lauaks ja toolideks vormida. Õhtu hakul enne krõbedamat külma tuleb veidi vett lumemööbli pinnale piserdada, et öösel külmaga saaks kõik tugevamaks ning püsivamaks. Nendele kohtadele kus istutakse ja nõusid asetatakse on hea lume peale väike vahekiht panna – käiku läksid kõik matkamatid, kaltsuvaibad ja laudlinad. Vastasel juhul sulavad soojad teetassid ja pirukakausid ennast lauast läbi. Ka istumise alla on head vahekihid kaltsuvaibad ja lambanahad. Pikalt küll istuda ei maksa – muidu trügib külm naha vahele. Mis iganes liikumismängud, tantsud ja võistlused annavad sooja ja hoiavad tegevuses. Ja muidugi on oluline külalistele eelnevalt teada anda, et pidu toimub õues, et kõik teaksid aastaajale sobivalt riietuda.
Söögiks ja joogiks sobib külmal ajal hästi kõik kuum ja aurav. Kuum tee termoses ja värskelt grillitud kuumad palad on hea valik. Ka soojad suupisted ja pirukad maitsevad hästi. Värskes õhus maitseb toit alati hästi ja mugav on tarbida selliseid palasid, mida saab kohe käest ära süüa.
Ja kui kõik ettevalmistused on tehtud, siis jääb üle vaid pöidlad pihku pista ja loota, et ilmataat ei mängi vingerpussi ning üllatusliku sulailma ja vihmaga kogu peosaali ära ei sulata.
Fotod: Tarmo Roop ja Jürgen Karvak
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2012 jaanuari numbris.
Ja pidu sai teoks tänu erakordselt lumerohkele talvele ja ilusale ilmale 2011 veebruaris ning korraldamiseks tegelikult panid ideeseemne minus kasvama hoopis ühed teised toredad talvised peod ja kokkusaamised. Tervitused Teile ja aitäh Kristiina ja Risto!
Mis veel kõike aias teha saab? Jaga meiega !
Lumest aiakaunistused.
Külm ja ilus- aiakaunistused.
Suurte lumest küünlajalgade meisterdamist saab ette planeerida vaid siis, kui järjekordselt on meid tabanud erakordselt lumerikas talv – kõik kohad on lund täis ning ainult vaja välja mõelda, kuhu seda panna või mida uut ja huvitavat lumest teha võiks.
Kui aga juhtub olema selline aasta, kus lund saab pikisilmi oodatud, siis jääb vaid üle varuda suur prügikott ja kannatlikult oodata sobivate ilmaolude ja vaba aja kokkulangemist. Vähese lume puhul on tore see, et teedelt ja autoplatsilt kokkukraabitud lumi saab tavapäraste lumehunnikute asemel aiakunistuste vormi.
Kui lumi on kerge ja hästi kokkuhakkav, saab lumevormidele kõige lihtsamalt ilusa kuju anda. Aga kujusid annab meisterdada ka mõõdukate külmakraadide ajal: siis on vaja ainult lund kokkupressides seda aeg- ajalt veepritsist veidi niisutada, nii kleepub ta hõlpsamalt ja võtab paremini vormi.
Tee nii:
- Lõika kotil põhi lahti, (nüüd on see kahest otsast avatud)
- Hakka kotti lund kühveldama , seda aeg- ajalt tihendades ja küünlasilindritele korrapärast kuju andes. Liiga kõvasti ei või suruda, külmaga on kott rabe ja kerge purunema ning kogu tööd tuleb otsast alustada.
- Kui kott on peaaegu ääreni täis, tõmba see ettevaatlikult silindri ehk küünlajala ümbert ära.
- Küünla jaoks võiks kaevata üles silindri sisse sügavamad augud, et tuul leeki ära ei kustutaks.
- Külmakraade oodates võib silindri väljast poolt veepritsi kasutades veega üle pritsida – siis saab küünlajalg jäiselt tugevam ja püsib kauem.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” veebruar 2011
