Kui aiaomanik talvepühade aegu oma ust ja kodu kaunistama plaanib hakata, siis tasub enne poodi ehete järele tõttamist oma aias veidi ringi vaadata. Et kas enda aiast saaks ka selleks tarbeks midagi leida. Kindlasti leiab… ja veel päris hea on materjali sügiseste aiatööde käigus jõulukuu jaoks valmis varuda – õuetemperatuuril ning vihma ja lume eest varju all seisavad paljud oksad pühadekaunistuste jaoks ka juba lõigatuna päris hästi.

Aias on tegelikult hulganisti taimset materjali, mida võib edukalt kodu ja välisukse pühade kaunistuseks ära kasutada. Tihti me kipume pikaksveninud oksi ja äraõitsenud õisi hooga kohe minema viskama.

Kõige parem aeg aias ideid otsiva pilguga ringi vaadata siis, kui lehed on juba langenud ja paksu lund veel maas ei ole. Sel aastal ajas ilmataat plaanid veidike sassi ja saatis märja lume otse lehtede peale.

Tuntuimad erksavärviliste, väga kaunite võrsetega põõsad, on kontpuud ja pajud. Eriti erksad toonid on just viimase suve võrsetel. Rohelisi toone annavad muidugi erinevad okspuud ja põõsad. Osad roomavate kadakate sordid kipuvad tihti laiutama ning samuti jugapuud kannatavad väga hästi väikest pügamist.

Alpi elulõngade seemnetutid kuivavad päris toredateks õhulisteks kaunistusteks.

Olenevalt ilmast võivad mõnel talvel kukeharjade õisikud olla väga kaua ilusad, vormis ja erksavärvilised ning õuekaunistusteks pottidesse, uksepärgadesse väga sobivad.

Ja muidugi viinapuud ning nende pikad köitraagudega väädid, kikkapuude oksad oma erkroosakate viljadega. Hästi toredad on roomavate tuhkpuude punaste marjade ja väikeste lehtedega oksad.

Aga mida mina siis oma aiast talviste kaunistuste tarbeks leidsin:

• Jugapuud olid veidi palju vormist välja kasvanud ja neid pügades sain hulga igihaljaid tumerohelisi oksakesi ja ühtlasi ka rohkem vormis puud.
• Minu variseinana istutatud kollasevõrselise paju noored, kõrgustesse kasvavad oksad olin meelega suve lõpupoole tähelepanuta jätnud, seepärast ikka, et sealt ilusaid erkkollaseid oksi talvise aja tarbeks saaks lõigata.
• Amuuri viinapuu väädid olid ennast kaugele ja kõrgele õunapuu ja kirsipuu otsa kasvatanud – neist saab toredaid oksapärgi punuda. Ja viinapuu püsib niimoodi minu aia jaoks sobivas suuruses.
• Kaselehise enela ”Thor” äraõitsenud õisikud on küll ka põõsa küljes talvel härmatisega toredad, aga seekord otsustasin neist uksepärga punuda ja hekki pügada.
• Kikkapuude kenasid pikemaid viljadega oksi näpistasin veidi tipust.

• Lisaks neile olin juba sügisel enne külmasid korjanud ära dekoratiivkõrvitsad ja heledad õisikud ning need on nüüd kuivatatud ja toast võtta.

Selline rullitraat meeldib mulle kõige rohkem pärgade tegemiseks. Osta saab ehituspoest.

Punume oksapärga

Viinapuude pikad väädid on igati hea ära kasutada ja kõik pärgadeks punuda. Metsviinapuu pole selleks otstarbeks kõige parem, sest on hästi rabeda oksaga ning kipub kergesti sõlmekohtadest murduma. Minu lemmikuks on aias kasvav Amuuri viinapuu, mis on väga jõulise kasvuga. Päris vabalt teda ma kasvada ei lase, sest ta matab suve lõpuks enda alla kõik lähedalasuva ja see mõjub viinapuu naabritele lõpuks hävitavalt. Tänu sellele saab igal sügisel suure hulga oksapärgi punuda.

Mida varem peale lehtede langemist viinapuu väädid ära lõikad, seda lihtsam on vääte rõngaks punuda, hiljem puituvad ja kuivavad väädid kõvaks ja kangeks ning kipuvad murduma.

Viinamarja rõngaid saab kasutada mitmel moel. Kui vormid väätidest toekama ja mitmekihilisema pärja, siis on oksad koos oma pikkade spiraalsete kinnitusraagudega juba oma lihtsalt isegi vaatamisväärsed. Sinna saab ka peale siduda lipse või kinnitada muid kaunistusi. Talvisel ajal ka igihaljaid oksi, käbisid või kuivi vilju.

Mõne rõnga võib teha üsna peenikese, seda on hea kasutada alusena, mille peale siis traadiga erinevat materjali kinnitada saab.

Sobiva suurusega rõngad võivad kaunistada ämbrite ja pottide servi, sinna sisse saab kinnitada linnutoitu, samuti saab ka suvisel ajal neid oksarõngaid lillepärja jaoks alusena kasutada.

Enelaõisikutest pärg tuli pruun ja naturaalne, kohev ja paks. Sinna lisasin veidi erkroosasid kikkapuude viljadega oksi. Lumesaju ja külmaga võid pärja tõsta veidiks ajaks saju kätte, enne sellele pisut vett piserdades, siis saab külmakraadide jätkudes loomuliku lumekaunistusega pärja. Kui parasjagu päris lund ei saja, siis saab kohevad õisikud üle raputada kunstlume või pihustada pinnale veidi valget värvi.

Alati võib lisada pärgadele veidi paelu, ehteid, käbisid, seemneid– just selliseid mille järgi isu parasjagu peale tuleb. Samas on ka naturaalsed looduslikud kaunistused oma lihtsuses päris veetlevad.

Kuidas pärga teha.

Võtad pika viinamarjaväädi ja keerad sobiva suurusega rõngaks. Kinnitad otsa traadiga ja kerid kogu väädi rõngaks. Tugevdamiseks võid vahepeal vääti ringi sisse pista ja nii keerud omavahel kokku tõmmata. Peenike traat on parem, kui nöör, mis niiskusega venib ja seose nõrgaks jätab.

Kui alusrõngas on valmis, siis peale kinnitada saab valitud materjali väikeste puntidena ja jämeda nööri või traadiga ümber rõnga mässides. Ikka nii, et iga järgmine punt katab eelmise kinnituse. Kõige viimase pundi sabad, kui ring täis saab, tuleb kinnitada esimese pundi alla…ja nii lihtne see ongi.

Paksema pärja saamiseks võtame sellise kogukama pundi. Õhukeste rõngaste jaoks on vaja vaid üksikuid oksi.

• Kollased pajuoksad sidusin puntideks ja ämbrisse seisma panin pundid viinamarjapärgade toel. Sellist oksapunti võib ka elektriküünaldega pimeda aja tarbeks efektseks seada.
• Väiksemas ämbris on koos viinamarjaväätidest pärjad, enelaõisikutest pisike kimp , kikkapuude viljad ning mõned jugapuu oksad.
• Ilutulestikukastis on lisaks aiakraamile ka üks lillepoest pärist kanarbik. Dekoratiivkõrvitsad püsivad ilusad kui õues on püsivalt külmakraadid. Kui on vaheldumisi sooja ja külma, siis kipuvad nad ära pehmeks minema ja kaotavad värvi.

Mõned lihtsad pärjad ka eelmistest aastatest. Vaata ”Uksekaunistused”.  ja viinamarjaväätidest pärgade punumisest.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2012 detsembrikuus.