-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: aiandus
Lihtne kõrgpeenar.
Kõrgpeenra ehitamise mõte tuleb tavaliselt siis, kui on vaja luua eritingimusi mõnele taimele – kuivalembestele alpitaimedele või ürtidele, hapulembestele kanarbikele ja rododele või rammusamat mulda vajavatele tarbetaimedele.
Samuti võimaldab kõrgpeenar vaadet huvitavamaks muuta: peenra tõstmisega saab ehitada aeda erinevaid tasapindu, viia kokku erineval kõrgusel olevaid pindu, kasutada taimestamiseks kaldpindu, muutes need astmelisteks terrassideks.
Kõrgpeenra servad ehitatakse enamasti looduslikest materjalidest:
- looduskivid – erinevad maakivid, õhemad või paksemad paekivitükid
- puidust servad – puitprussid, paksemad lauad, puitliiprid, pakud, puitvaiad
- välistingimustesse sobivad tellised
- servaks võivad olla ka haopunutised või oksapunutised
- moodsamate kujunduste juures kasutatakse betooni, metallserva – nii roostevaba kui juba roostes – või kividega täidetud metallvõrestikke.
Kõrgpeenral on mitmeid plusse:
- märja ja vihmase kevadega võimaldab kõrgpeenar alustada taimede kasvatamist varem – kõrgemad kohad saavad varem jagu liigniiskusest
- kõrgpeenras saab kasvatada niiskust pelgavaid taimi
- väga hästi kasvavad kõrgpeenras kuivust taluvad taimed
- kõrgemale tõstetud peenraid on mugavam ja lihtsam hooldada
- väiksemad taimed on kõrgemal paremini nähtavad
- eraldatud peenrasse saame kergemini luua taimedele neile sobivad tingimused
Alpitaimed armastavad sooja kasvukohta ja kuivemat pinnast. Nad kannatavad küll talvist külma, kuid mitte niiskust. Neile on vaja väga hea drenaažiga kasvukohta. Sobiva aluspinnasega kõrgpeenar on just alpitaimedele sobiv ja vajalike tingimustega koht.
Alpitaimede jaoks võiks peenar olla maapinnast vähemalt 25 cm kõrgem. Põhi tuleks täita killustiku või suuremate kividega umbes kolmandiku ulatuses. Kasvukohaks valida päikesepaisteline lõunapoolne koht, kuhu päike paistab enamuse päevast. Kuna vee läbilaskmine on alpitaimedele väga oluline, siis võib lisada kolmandiku osas killustikku või kruusa ka kasvumullale.
Happelist mulda vajavad taimed
Turbapeenra rajamiseks on kõige lihtsam viis teha aeda kõrgpeenar. Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide, puitserva või turbapätsidega. Hapulembeste taimede puhul ei tohi kasutada peenraäärena pinnast aluseliseks muutvat paekivi. Hapulembeste taimede jaoks võiks peenra põhja muust pinnasest eraldada. Selleks tuleb vooderdada kõrgpeenra põhi vett läbilaskva peenravaiba või geotekstiiliga ja täita peenar turba või hapulembeste taimede jaoks segatud mullaseguga.
Kõrgpeenar tarbetaimedele
Kõrgpeenra võib rajada ka taimejäätmete peale, korralikult vormistatud servadega peenra kõige alumisse kihti pannakse kõigepealt veidi peeneks hakitud oksajäätmeid, siis peale tagurpidi keeratud rohumättaid või taimejäätmed, puulehti ja sõelumata kompostmulda. Pealmisesse kihti panna sõelutud kompostmulda, kuhu saab juba istutada või külvata taimi. Sellisel viisil rajatud kõrgpeenras saab kasvatada veidi rammusamat pinnast vajavaid tarbetaimi- köögivilju, salateid, supirohelist ning maasikaid.
Tee nii:
Planeeri
- Selle järgi, milliseid taimi soovid kõrgpeenras kasvatada, vali kasvukoht, taimede valgusvajadus ning mulla koostis.
- Sobita kõrgpeenra kuju ja suurus ülejäänud aia kujundusega.
- Esimeseks käeharjutuseks ära vali liialt kõrget peenraserva – juba 25-45 cm kõrgune serv on päris nähtava kõrguste vahega ja seisab lihtsamini püsti.
Ehita
- Madalamad kivimüürid looduskivist laotakse killustikpadjale kuivmüürina – ilma mördita, kividevahelised vuugid täidetakse mulla või liivaga. Külmakergituste vältimiseks tehakse kõrgpeenra serva alla tihendatud killustikust või kruusast 20-30 cm paksune aluskiht. Kivide alumine serv võiks ulatuda veidi maapinna alla. Kõrgpeenar täidetakse seest istutusmullaga. Kasvumulla alla kõrgpeenra sisse pannakse killustikust või kruusast dreeniv kiht.
- Müüri paksus sõltub natuke kõrgusest ja võiks olla 1/3 kuni ¼ valmis müüri kõrgusest. Tavaliselt laotakse müürid ja tugimüürid väikese 10 – 15 % kaldega, nii, et müür oleks alt veidi laiem.
- Maakividest kuivmüüril laotakse suuremad kivid alla, väiksemad pealepoole. Lihtsama ja madalama kõrgpeenra jaoks on optimaalne on umbes 3-4 rida kive. Vahedesse pannakse mulda ja ka keskelt täidetakse peenar mulllaga.
- Puidust servadega peenra servad kinnitatakse omavahel ja toestatakse nurkadest ning ka ca 60 cm tagant maa sisse löödud puidust vaiadega. Mullaga kokkupuutes olev puit tuleb töödelda niiskuskaitsevahendiga. Kui kasvatame peenras tarbetaimi ei ole soovitav kasutada mürgiseid immutusvahendeid.
Istuta
- Vali kõrgpeenrasse ühesuguseid kasvutingimusi vajavad taimed.
- Taimed istutatakse sisse pärast müüri valmimist. Müüri külgedele kivipragudesse tehakse pulgaga ette diagonaalselt auk, kuhu istutatakse taim, et juured jõuaksid kõrgpeenra keskele sügavamasse mulda. Kõrgpeenart kastetakse keskelt.
- Leota taimi enne istutamist vees, et mullapall oleks piisavalt märg. Pärast istutamist kasta taimi kindlasti.
Hea mõte
- Kividevahelistesse aukudesse saab istutada vähest mulda vajavaid taimi. Paljud taimed otsivad seal ise laienedes ja kasvades endale kinnituskoha või kasvatavad vartele lisajuured kohtades, kus vars toetub mullale. Selleks sobivad hästi enamus kiviktaimlasse sobivad liigid.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri ” septembris 2010
Veel aiapidajale kasulikke artikleid minu blogis.
Päev pildis- septembri kolmas nädal aias.
Kollane sügis.
Sügis tuleb…vaikselt hakkavad lehed varisema ja taimed, millelt võib leekivat sügisvärvust oodata, vahetavad karva.
Miks lehed muutuvad sügiseti värviliseks ? Päris põhjalikult on kirjutanud sellest ilmaasjadega hästi kursis olev Jüri Kamenik.
Jutust selgub, et kolm kõige olulisemat põhjust, miks lehed värvi muudavad on valguspäeva lühenemine, päikesevalguse spektraalkoostise muutus ja temperatuuri ööpäevase amplituudi muutus – just suured temperatuuri kõikumised, ca 12- 15 kraadi ja rohkem.
Kui vaadata asja mitte nii teaduslikult ja vaid tähelepanekute järgi, siis jah, just karged ööd ja selge taevas on sügisel need, mis värvid aeda toovad. Kaasa aitab ka veel see, kui maa ei ole liialt märg ja päevad on päikeselised. Varjus kasvavatel taimedel on samuti harva erksaid toone, päike aitab kuldsele sügisele kõvasti kaasa.
Sügise staar püsilillepeenras on vaieldamatult kukehari. Kindel valik on meil aiandusärides hästi kättesaadav sort ‘Herbstfreude’ – mis on kindlalt hästi edenev ja annab alati sügisel ilusat värvi. Minu aias oli kukehari juba ammu enne mind ja kahjuks sorti ma ei tea. Kukehari tahab heaks edenemiseks lahjema pinnasega kasvukohta ja päikest. Varjus on ta hõre ja närb ning väetist visates võib ka sinnapoole vaid näpuotsaga jagada, muidu kasvab püsikupöösas üleliia lopsakaks ja vajub laiali.
Hiina siidpöörised on nüüd juba mõnda aega aias kasvanud ja nüüd on õisikuid juba päris uhkesti. Algusaastatel ta ei tahtnud eriti õisi näidata. Tore taim- sahiseb tuulga, kollane värvus alustab hiilivalt altpoolt ja vasksed õisikud on uhked. Hea koht selle taime jaoks on tegelikult selline, kus saab teda veidi piirata – näiteks muruniidukiga ümbert sõites. Minu aias on ta peenras ja kipub kogu aeg endale liiga palju ruumi tahtma.
Teine tulemine – Tanguutia elulõng. Soe suvi ja sügis on elulõnga uuesti õitsema ärgitanud. Kollased õied sobivad sügisesse hästi.
Mida võid teha toredate aiakujundussaadustega…sellest kirjutasin juba eelmisel korral.
Kas sinu aias on ka midagi nüüd sügisel uuesti õide puhkenud?
Päev pildis – septembri esimene nädal.
Sügisesed värvid on sügavad ja kirkad.
Vahepeal tundub, et aias on igav, kõike on juba suvel nähtud ja õisi ei tule juurde enam endise hooga. Aeg peatub ja rohelist aega kestab veel veidi – seni kuni esimesed külmad teevad põõsad kuldseks ja punaseks.
Samas on täiesti vastupidi…korjasin aiast lilli kimbu tarvis ja punti sai väga rõõmus ja kirev septembri algus.
Päev pildis – augusti viimane nädal aias.
Jälle kooli …
Viimane koolivaheaja nädal ja aias kipub juba üsna sügiseseks. Kõik marjad on valmis: viinmarjadki päris magusad juba. Väikesed küll, aga päris head. Kui nad ka veel paisuda tahaksid, siis ega ikka magusad viinamarjad kaua puu otsas ei seisa. Ka lindudele maitsevad pihlakad ja muud väiksemad marjad päris hästi – kobarad puul on päris õhukeseks jäänud. Seentest seekord puravik peenrast leitud.
Kollased päevalilled on minu lemmikud sügisepoolses aias. Koos maitsetaimedega terrassil on nad tõelised päikeselilled. Potis on madalakasvuline hariliku päevalille sort ‘Pacino’- see taim kasvab vaid 45 cm kõrguseks ja seega sobib hästi terrassipottides kasvatamiseks. Oliivipuud ehk õlipuud vajavad mõne aja pärst tuppa kolimist. Samuti terve suve läbi terrassipotis kasvanud agaav ja harilik rosmariin – mis on olnud suve läbi tänulikud kaaslased väga palaval lõunapoolsel terrassil. Ja kasta ei ole neid vaja igal päeval …nagu paljusid rikkalikult õitsvaid suvelilli.
Päev pildis – augusti kolmas nädal.
Värsked köögiviljad kompostikastist.
Augustikuu staarid on köögiviljad ja siin on värvi küllaga. Rullkõrvits e. rohkem tuntud kui kabatšokk on hämmastavalt lihtsalt kasvatatav köögivili. Õieti kasvab täiesti ise….eriti kompostihunniku peal. Lillakaspunased lehtpeedi varred on praeguseks juba jämedad ning vaimustavat värvi. Kogu kraam sai värskelt wok pannil kuumutatud ja maitses hea.
…ja magustoiduks kollaseid ploome. Meie Liivi kollane munaploom on vana puu, kuid ploome andnud alati vaid näpuotsaga. Sel aastal üllatab puu tõsiselt rohkete viljadega.
Mis toimunud aias augusti algupoole, sellest saab lugeda varasematest postitustest.
