Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Rahvusvaheline aiakujundusfestival Prantsusmaal,

Chamount– sur Loire, Des jardins en partage (‘Community gardens’)

Kas rahvale avatud aed, meil siis enamasti linnapark, peaks olema ka rahvalik? Aga milleks end stampidega koormata! Prantslased pakuvad sellessegi keskkonda hoopis moodsaid mõtteid ja espriid.

Suviti toimub Prantsusmaal Loire jõe kaldal ajaloolises lossis aiakujundusfestival, kus saab nautida fotograafide, kunstnike ja maastikuarhitektide ideid ja mõtteid kogu maailmast. Festivalürituste programm on mitmekesine ja näitused on avatud aprillist oktoobrini. Kõik väljapanekud on tugevalt seotud aasta teemaga. Aiakujunduse poolelt on vaatamiseks 25 näidisaeda. 2008 aasta teema oli ”Des jardins en partage”- see tähendab kogukondlikku, aeda, avalikku aeda. Ajalooliselt on sellised aiad kuulunud rohkem töölisklassile, kes said leevendada toidunappust rasketel aegadel. Aed oli ka ühistegevuse koht, kus võis unistada paremast maailmast. Tänapäeva väljakutseteks on linnainimestele kättesaadav aed, ühtlasi keskkonna bioloogiline mitmekesisus. Aed on koht jagamiseks, teadmiste ja kogemuste edasiandmiseks, aga ka üks nendest haruldastest paikadest, kus mõtted ja tegevused saavad mitmekordistatud. Aias on peidus tuleviku võtmed.

Pariisi aed.

Meli Melo

See aed on ääretult pika hobuserauakujulise lauaga köögiviljaaed, kus ülestikku kattuvad kahe raamistiku mustrid. Maapinnal on aed jaotatud ruudustikeks külvatud kultuuride järgi, teine- veidi kõrgem tasapind on peenest metallsõrestikust ja pikast metallauast- nagu Pariisi kohvikutes. Lauale on antud mitmeid funktsioone. Ümbritsevad väikesed haritud maatükid sümboliseerivad kosmopoliitset kultuuri linnades- taimed on kohalikud ja ka kaugemast kliimast, vanad ning taasleitud liigid, uued ja moodsad köögiviljad.

Metallvõrgustik, mis asetseb maapinna kohal – katab kogu aeda, on värvitud punaseks ja toestab taimi. Maa tasapinnal on kogu aed jaotatud samuti ruudustikeks- taimedest, erinevatest konteineritest ja jalgraja motiividest ruudustik. Pikk metallist lett on omamoodi Pariisi kohvikute sümbol. Mustrite loomiseks ja taimenimede märkimiseks on kasutatud purgikaasi. Laua kõrval olevast kõrge servaga tiigist saavad vett sõela sisse kasvama pandud kõrrelised.

„Viis ühe jaoks“.

Belgia arhitektid ja maastikumaalijad, Virginie Pigeon ja Sebastian Ochej

Puitlaudadest käigurajad jagavad aia viieks erinevaks alaks, kus kasvavad erinevat värvi taimed – püsikud, muru, üheaastased taimed ja maitsetaimed. Teeradasid lõpetavad peeglid, mis peegeldavad eelnevat jagatud ruumi ja kordavad elamust, muljet, värve. Teeraja lõpus, peeglite taga, jalgteed koonduvad –muutuvad istmeteks ning ka taimed segunevad. Jagatud aed muutub siin jagamatuksühenduskohaks ja kohtumispaigaks. Eestpoolt vaadates korduvad peeglites tugevate toonidega taimegrupid. Vaheseinte taha tekivad intiimsemad poolvarjatud istumiskohad suhtlemiseks.

Prügikasti aed.

Christine ja Michel Pena

Maastikuarhitektid tunnevad muret keskonna pärast, mille eest peaksid hoolt kandma kõik inimesed. Aed loodi lähtudes raiskamisest, õigemini küll selle vältimisest. Aia rajamisel kasutati vaid teistest festivali aedadest ülejäävat materjali, mis on kas laiaks litsutud, tükkideks rebitud või kokku surutud. Sellest valmistati täiesti kasutatav aiamööbel, teerajad, varikatused. Osa taimset jääki leidis koha kompostikastis – seemnetest kasvavad siin sügiseks kõrvitsad.

Lyoni aed.

Lyoni linn ja botaanikaaed.

Lavastatud nagu mõistujutt, meenutab see aed ka fakti, et botaanikaaiad on kohad, kus tegeletakse taimede uurimise ja introdutseerimisega. Siin leidub nii botaanilisi liike, kui ka aianduslikke sorte. Aed kutsub külastajaid merereisile, et täiustada botaanikaaia kollektsiooni. Metallist poolkera platsi keskel sümboliseerib laeva, mis sisaldab taimekollektsiooni. Taimed sõuavad suures hõbedases paadis ülel klaasikildudest mere täiustama botaanikaaia kollektsiooni teises maailmanurgas…See aed on austusavaldus taimedele ja ka taimemaailma avastavatele inimestele.

Täiuslikkus.

Prantsuse arhitektid Jean- Noel Caillaud , Pierre Navarra, Emmanuel Sorin, Guillaume Surget

Aed on rajatud otsekui kummardusega esivanematele, kes on läbi aegade hoidnud ja kogunud mõtteid ja teadmisi. Aed on jagatud neljaks siseõueks ja terrassideks, mis on igaüks teadmiste, muljete ja kogemuste vahetuskohaks erinevate põlvkondade, naabrite ja sõprade vahel. Aia keskmeks on kööki ümbritsev ala koos vana oliivipuuga. Vaheseinana kulgeb punasest savist paks sein, milles on rohkem, kui 220 perekonna retseptidega hoidistepurki. ‘Täiuslikkus’ on ühtlasi tulemus mõtete ja maitsete, välise ja sisemise vahel.

Liigid…!

Kujundanud Prantsuse ja Hispaania arhitektid ja maastikukunstnikud Pierre Alexandre Cochez, Benoit Faure, Mathilde Felix- Faure, Frederic Guillaud, Jean Charles Liddell, Sylvian Boue.

Kaks aeda on ülimalt kontrastsed- väga roheline ja väga kuiv ala peavad peegeldama kogu maailma maastike mitmekesisust. Kaht aiaosa eraldab peegeldavatest plastribadest paks vahesein, kus mängivad paksus, peegeldus ja läbipaistvus. Läbipaistvus sümboliseerib jagatud ja jaotatud ruumi – paika kohtumisteks, mõttevahetusteks, muutusteks. Põneva kujuga pingid soosivad istumist paariti ja sunnivad suhtlema.

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodu ja Aed” 2009 aasta juunis.  Ja käidud Prantsusmaa messil juba aastal 2008 aga seal ning teistes Prantsusmaa paikades kogetu oli veidi ajatu iseloomuga ning  mulle väga südamelähedane.

Kindlasti on edaspidi plaanis veel teha mõni tagasivaade sellel reisil nähtule… see oli lihtsalt nii inspireeriv.