-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: fotoblogi 2011
Päev pildis – augusti esimene nädal aias.
Viimane suvekuu on algamas.
August on veel lopsakas ja värvirohke kuu. Aed on ülikülluslik – täis värve ja kõik on kuhjunud. Esimesi sügise märke võib märgata hämarduvatest õhtutest ja rohkest niiskusest meie ümber.
Õhtuseks istumiseks otsime välja küünlad ja pleedid, kuid ikka on veel midagi aias mis ei ole valmis saanud, mis ei ole oma õisi avanud, mis ei ole küpsenud. Ootus jääb…
Mina ootan sel aastal eriti viinamarjade valmimist. Esimesed oma aia marjad ikkagi. Ja värvi muudkui lisandub…kogu pere käib ühekaupa maitsemas, kas ikka ei ole juba valmis ? Ei tea, kas mõni mari saab ka täiesti valmis küpseda niimoodi?
Harilik tokkroos uhkeldab päikesekiiretes oma värvidega. Minu vaese liivaseguse mullaga aias on näha, et kasvu on veidi vähem, kui võiks. Aga uhke ikka. Tokkroos on kaheaastane taim. Õitseb juulist septembrini teisel kasvuaastal. Viljub annab rikkalikult. Talub kuiva, eelistades ügavalt haritud, viljakat, kergelt niisket mulda. Kuid liiga kehvas, kuivas, raskes või niiskes mullas hukkub. Päikeselises kohas õitseb rikkalikult. Tuulte vastu vajab toestamist. Oma seemned poetab sügisel mulda ja levib niimoodi aias omasoodu, kohtadesse, kus parasjagu sobivat vaba pinda leida võib. Nii, et järgmisel aastal võib teda hoopis mujal kohata.
Erinevad roosad toonid segus värvikate viljade ja lopsaka rohelisega on sel nädalal valitsevad minu aias. Aed- leeklill, Liiliad, tähkjas liatris ja laialehine seahernes. Seahernest nimetatakse ka mõnikord püsi lillherneks. Välimus on sarnane ja tõesti igal aastal ilmub jälle samas kohas uuesti. Võrreldes lillhernega on puudu lõhn. Kasvab umbes 2 m kõrguseks ja on olemas nii roosade, kui valgete õitega. Kes seemneid soovib – andke sügise poole julgelt teada !
Aga…valmis panna, start ! Varsti algamas sügisene sibullillede istutamise hooaeg. Kuidas ja mis – sellest õige pea siin ja ka septembrikuu ”Kodukirjas”. Seniks võib unistada ja vaadata kevadisi sibulillepilte ja lugeda aiakujundusest siit ning vaadata minu aia kevadisi pilte.
Päev pildis – juuli viimane nädal aias.
Vihma sadas kui ämbrist…
Laupäeval sai aia korralikult kastetud. Nii palju vihma kui sel päeval sajab vist mõnikord terve kuu peale kokku. Linnas uputas seal kus tavaliselt alati, majade keldrid said üle ujutatud ja nii mõneski kohas tegi vihmavesi paksu pahandust. Kokku räägiti sadas Tallinnas päeva jooksul üle 80 mm vett maha.
Meil, aga oli igati tore hommikupoolik ja ennelõuna – aed sai lõpuks ometi oma janu täis juua, tiigid täitusid veega ja hommikul sai kaua magatud…kes ikka sellise vihmaga õue kondama läheb. 
Ülejäänud päevadel ikka päikest ka piilumas, nii, et kõik pildid ei ole mornilt ja vihmaselt hallid.
Augustikuu ootel on selgeks saanud, et suvi on ikka olnud hiiglama soe ja päikesepaisteline. Kõik viljad valmivad korraga ja varem, kui muidu. Marjapõõsad on marjadest punnis ja õunad ei mahu puu peale ära. Käin siis vahepeal õrnalt raputamas, et ikka puu endale küllaga liiga ei teeks. Väikesed punased viljad on iluõunapuul ‘August Vaga’. see on tore puu, kevadel õitseb roosa õievahuga nagu hull ja ilusad punased viljad püsivad puul veel lumega. Räägitakse ka et iluõunapuu viljadest saab suhkruga head džemmi ja veini. Siiani ei ole veel proovinud, sest kõik vanad aednikud raputavad vaid minu küsimuste peale pead ja ütlevad, et need ju nii hapud ja kõvad, ega keegi ei taha neid siis süüa. Aga sügise ootel vast saab minu uudishimu ka ükskord rahuldatud ja kui kuuldused on õiged, siis ka džemmi proovitud.
Siniselt kõrguval käokingal jäid küll suure vihmaga üles vaid mõned varred. Ülejäänud ei pidanud suurele vihmale vastu ja andsid alla.
Viinamarjadele on ilmunud esimesed värvunud toonid. Ootus on ikka suur. Kasvanud on nad juba kaua aega…sel aastal siis esimeste marjade ootus.
Tokkroos on lahe, ikka ilmub jälle kuskile oma uhke pika varre otsas. Kõrvitsa keerduvad väädid on päikesepaistes kuldkollased. Lehtpeet on veel noor ja värske ja sobib hästi toorelt värvilistesse salatitesse.
Pihlaka marjakobarad on küll veel täiesti rohelised , nii et sügiseni on veel aega.
Allpool väikesed valged õied kuuluvad Mandžuuria elulõngale. See ronitaim alles alustab oma õitsemist.
Mis lilled õitsevad täna sinu aias ? Huvitav oleks teada, siia saad jätta oma mõtteid.
Kui sul aga veel ei ole aed valmis ja alles mõtled, mis teha ? Milliseid taimi valida? Kuidas valida taimi heki rajamiseks – sellest saad lugeda artiklist “Kuidas valida hekipõõsast? “
Päev pildis – juuli kolmas nädal aias.
Marjahooaeg kätte jõudmas…
Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.
Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.
Aga viinamarjadest veel.
Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…
Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.
Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia. Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks peenra peal hoopiski rohkem…
Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…
Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !
Pildil on hilised õitsejad valged liiliad ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.
Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.
Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.
Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!
Päev pildis – juuni kolmas nädal aias.
Kuldvihm on sel aastal taas täies õies.
Ja eilne väike vihm on andnud aiale vaid värskust juurde…uued õied puhkevad. Sel nädalal on ilm jälle harjumuspäraselt jahedam. Ka õied püsivad nii kauem.
Moonid …tegelikult magunad on olnud siin aias niikaua, kui ma mäletan. Nad õitsevad väga lühikest aega…kuid ometi on neis midagi sellist, mis paneb nende järele igatsema. Kohe varsti saavad avatuks pojengide suured õied. 
Maja esine ja ühtlasi tänavaäärne on põhjapoolne peenar ja jääb enamuse päevast maja varju. Nüüd varahommikul paistab sinna veidi päikest ja veidi ka hilist õhtupäikest- harilikule laanesõnajalale see meeldib.
Tumedate lehtedega õitsev põõsas on veigela sort ‘Alexandra’. Murulaugu õievarred on söömiseks liiga puised, kuid pärast õitsemist saab puhmast maha lõigates uuendada ja taas kasvavad mahlased varred söömiseks. Murulaugu kasutamisest toidus ja tema väärtuslikest omadustest saad lugeda ka blogis hoidised.ee
Päev pildis – juuni teine nädal aias
Sel nädalal on aia ehteks aediirised…pehme sametise õiega.
Niisugust suvesooja juuni alguses ei ole ammu näinud. Palav on nii varahommikul, kui hilja õhtul. Kraadid ikka seal 30 tuuris. Kõik õitseb kiirelt ära ja muru kuivab. Aed tahaks vihma. 
Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ on õitsemise ajal eriti uhke. Kaarjate okstega põõsas on vastupidav ja väga leplik kasvutingimuste suhtes. Sobib hästi kasvatada nii vabakujulise hekina, taimede grupi, kui ka üksiku põõsana.
Tuhkur enela põõsaid lõigatakse peale õitsemist. Milliseid põõsaid lõigata just peale õitsemist sellest olen juba kirjutanud artiklis Põõsapügaja põhitõed.
