• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: iluaed

BUGA 2011 Saksamaal Koblenzis – 3. osa.

jaanuar 24, 2012   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Lühike järg ülevaatele Saksamaa ühest möödundsuvisest tähtsamast kultuurisündmusest BUGA 2011 e. Bundesgartenschau, mis toimus Rheinland-Pfalzi liidumaal Koblenzis.

Ehrenbreitsteini kindlus ja kujundatud näidisaiad.

Lisaks kindluse juures olnud platool laiuvatele tohututele lillepeenardele olid ka ajaloolise kindluse territooriumil kujundatud näidisaiad. Ehrenbreitsteini kindluse ja platoo juures asuva aiandusnäituse keskseks teemaks oli „Teadmised aiast: loodus, keskkond ja aiad“

Muuhulgas käsitleti taimede aretusega, kasvatusega, köögivijade ja veinitööstusega seonduvaid teemasid. Mõeldi ka  keskkonnateemadele nagu bioloogiline mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.
Näidisaiad olid huvitavad nii oma ideedes, kui ka kasutatud taimede ja materjalide suhtes. Vaata aiakujundus ideid, mida saaks proovida ka oma aias.

Mõned näidisaiad piltides:

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak


Pikemalt Ehrenbreitsteini kindlusest ja hiiglaslikest lillepeenardest platool nii piltides, kui sõnas olen kirjutanud juba siin: BUGA-1 ja BUGA-2. Vaata järele!

BUGA 2011 Saksamaal Koblenzis – 2

detsember 08, 2011   Evely   2 kommentaari
Pin It!

BUGA 2011 e. Bundesgartenschau

Üks Saksamaa tähtsamaid kultuurisündmusi toimus Rheinland-Pfalzi liidumaal Koblenzis. Koblenz on üks Saksamaa vanimatest linnadest.

Traditsiooniliste aianduslike ja maastikuarhitektuuriliste väljapanekutega aidatakse Saksamaal kaasa korraldavate linnade arengule ja tutvustatakse erinevaid linnu ning ajaloolisi paiku.

Maaalalt kõige suurem messi osa, üle poole näitusel mõeldud alast, asus Reini paremal kaldal mäe otsas – Ehrenbreitsteini kindlus.

Sinna pääses just selle ürituse tarbeks ehitatud Saksamaa pikima köisraudteega. Õhusõit on 850 m pikkune. Ehitis maksis 12 miljonit eurot ja võttis aega 14 kuud. Gondel viis 35 reisijat korraga üle jõe 4 minutiga. Tunnis saab gondel üle jõe transportida 7600 inimest. Ülesõidukohas on jõe laius 287 m. Tõstuk üle Reini oli aiandusnäituse üks tähtsamaid rajatisi, kuna vastasel juhul oleks 7 mk pikkune ühendustee näituse erinevate osade vahel bussiga mäkke sõites võtnud aega pea pool tundi ja tippkülastuspäevadel oleks pidanud väljuma 50 bussi iga 1,5 minuti järel ja nii 1000 korda päevas. Praeguste plaanide kohaselt on mõeldud tõstuk jätta kohapeale kuni 2013 aastani.

Kindluse maaala asus kõrgel platool jõe kaldal ja üleval olles pakub nauditavaid vaateid Reini ja Moseli jõele ning ühtlasi ka kogu Koblenzi linnale. Selle tarbeks oli kõrgele kaldaservale ehitatud mitmetasapinnaline ja kaldteedega üles liikuda võimaldav vaateplatvorm.

Suur maaala kindluse territooriumil oli täidetud erinevate teemanurkadega ja suures osas ka lõputult pikkade erinevalt kujundatud püsilillede, ja kõrreliste peenardega. Seal oli nii kujundajate poolt loodud teemaaedu, firmasid oma aianduslike ja keskkonnateemaliste väljapanekutega, kalmistuplatside näidiskujundusi ja suur looduslähedaselt kujundatud ronimispark lastele ja noortele. Ära mahtus ka kontserdiplats ja teatriala, peeti loenguid ja konverentse erinevatel aianduslikel, rohelistel ning keskkonnateemadel. Toimus valgusfestival ning erinevad pere- ja spordiprogrammid.

Lisaks oli ka veel kaks suurt sisehalli, kus vaheldusid kogu perioodi jooksul erinevad näitused, mis spetsialiseerunud kindlatele taimeliikidele või kitsamatele teemadele. Meie sealoleku ajal oli sisehallis fuksiate näitus ja tõepoolest nii suurel hulgal erinevaid fuksiad annab ette kujutada!

Mida siis vaadata oli?

Pikkades näidispeenardes oli kokku pandud kõikvõimalikke värve ja kooslusi. Need olid külluslikud nii värvirikkuse, kui ka taimevaliku osas. Kuna oli juba sügisepoolne aeg, kui näitust külastasime, siis olid ka värvid jõudnud küpseda ja kõik kõrrelised olid saavutanud oma lõpliku ilu. Piltidel on näha lõputult erinevaid kombinatsioone ja pilt muutus vastavalt sellele, millise vaatenurga alt peenraid vaadata. Kohati olid segamini nii maitsetaimed, kui ka köögiviljad rooside ja kõrrelistega. Just sellised taimede ja värvide segud nagu fantaasia lubab ja välja kannatab.

Keskkonnateemaliste väljapanekute seas oli ka vaid rohelist ilu. Viljapuudealused olid täidetud ristiku ja maitsetaimedega. Peenrad ei olnud saksapäraselt korrastatud vaid veidi segased ja lohakad. Ja kohal olid ka veidi moodsama joonega roostes metallist aiapäkapikud.

Selles ilma kunstväetiste ja mürkideta loodussõbralikult kujundatud aias olid enamus ronitaimi ja vilju kandvad viinapuud mähitud kaitsekangasse. Kui tundsime huvi, et kas nad kaitsevad neid kuidagi kahjurite eest või on seal mingi muu nipp. Siis selgus, et mähised on pandud „inimkahjuritele“ eriti atraktiivsete viljade ümber. Algul lihtsalt vahetasid aeg – ajalt põõsaid ja viinapuid ümber, kui need marjadest tühjaks söödi. Siis lõpuks jõud rauges ja nad loobusid sellest ning mähkisid kangad ümber põõsaste, et siis inimesed ei rüüsta taimi ära.

Puhkekohti oli igal pool. Nii kohvikuid, kui söögikohti ja ka lihtsalt muru peale pandud lamamistoole ning kott toole. Pärast pikkasid jalutuskäike oli tõesti kosutav veidi pikaliasendis olla.

Väikestest korrapäratu muljega puitlippidest ehitise ümbrus oli kaetud tiheda kukeharjavaibaga.

Fuksiate väljapanekul sisehallis oli tõesti igasugu sorte ja eriskummalisi taimi näha. Lisaks väikestele erinevustele õie kroonlehtede ja lehtede värvis, suuruses ja kujus oli ka lõputult igasugu erinevaid kujundeid kujundatud juba vanematest puitunud tüvega taimedest. Mida kõike välja ei mõelda – aga asja ilu jääb igaühe enda otsustada.

Kuna põnevat näha oli veel palju, siis messiteema jätkub veel nii mõnegi postitusega. Kel eelmine ülevaatlik osa lugemata, siis seda saab ka teha siin.

Ehrenbreitsteini kindluse ajaloost.

Kindlus on euroopas suuruselt teine säilinud linnus ja selliseks ehitatud, nagu ta praegu välja näeb, aastatel 1817 – 1828. Esialgne päritolu ulatub tagasi aga esimesse sajandisse. Erinevad arheoloogilised leiud on tõestanud muistse asula olemasolu sealkohas juba enne ristiusu aega. Kindlus on ehitatud Conradiner Ehrenbert tellimusel umbes 1000 aasta paiku. Hiljem oli kindlus peapiiskopite valduses ja 15 saj. Peapiiskop Richard Greiffenclau juhtimisel viidi läbi suured laiendus ja ehitustööd, et tugevdada kaitset suurtükiväe rünnakute vastu. Kolmekümneaastase sõja käigus vahetusid pidevalt kindluse omanikud ja lõpuks Prantsusmaa  hävitas selle suures osas 1801 aasta.

Seejärel rajas uuesti kindluse Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III. Maaalal püstitati 6500 töölise abiga tohutu hoonete struktuur. 1828 aastaks oli kindlusest saanud üks selle maaailmajao suurim sõjaline garnison. 19 sajandil Saksa – Prantsuse sõjast pääses kindlus hävitamisest.Tänapäeval eksponeeritakse kindluses erinevaid piirkonna arheoloogiliste väljakaevamiste leide ja korraldatakse spetsiaalseid näituseid – see on osa Koblenzi riiklikust muuseumist.

Järgmisel korral on võimalik Saksamaa aiandusnäitust vaatama minna juba 2013 Hamburgi.

Galerii piltidel on rohkesti erinevaid pilte pikkadest lopsakatest istutusaladest, äkki leiad nendest inspiratsiooni endagi aias peenarde kujundamiseks.

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak
Foto: Evely Karvak

Päev pildis – oktoobri viimane nädal aias.

november 02, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Korralik öökülm pole endiselt minu aeda jõudnud

…ja tuleb tõdeda, et oktoobri viimasel nädalal näeb aed välja peaaegu samasugune nagu eelmiselgi nädalal. Lehti muudkui pudeneb ja puud on veidi rohkem raagus, kuid astrid õitsevad ennastunustavalt ja  värvi on samuti veel aias piisavalt.

Aiatööde tegemiseks on aga üsna viimane hetk, sest kunagi ei või teada, millal see külm ja lumi meid ootamatult tabada võib. Mida mina olen teinud oma suurte püsilillepeenardega sügiseti?  Need peenrad,mis ei ole kaetud puukooremultšiga on hea veel viimastest umbrohtudest puhtaks rohida, kuid jätta puutumata need taimed, mis on piisavalt puitunud, et püsida ilusad veidi soodsamate ilmaolude korral nii hilissügisel kui ka talv algul. Kõrrelised, madalad astrid, kukeharjad, erinevad pinnakattetaimed, helmikpöörised … ja oi – neid on palju. Mina olen valiku tegemisel otsustanud selle järgi, et millistel taimedel püsivad puhmikud ja lehed ilusti vormis, need saavad jääda. Kui ei tule vaheldumisi märga lund, lörtsi ja tuuleiile siis püsivad paljud püsililled peenras kaua ilusatena veel hilissügisel ja isegi talvel õhukese lumekorra all.

Kui püsilillede pealseid ära ei lõika, siis on ilma lumeta külmaga nendest abi taimede paremal talvitumisel. Ülejäänud taimedele olen sügisel vedanud peale õhukese kihi kompostmulda. Nii saab kaks kärbest ühe hoobiga – peenardele korralikuma välimuse ja vajaliku lisa huumuskihti samuti peenardele veetud. Koltunud ja koledad püsikulehed olen jätnud sinnasamasse peenrasse mullakihi alla.

Enamus kõrrelisi on väga ilusad just hilissügisel. Seda seni, kuni märjad vihmad ja lumi neid maadligi surub. Paju erinevad liigid ja sordid on minu aias ühed hilisemad lehelangetajad. Kui muud puud  ja põõsad on juba paljad, siis paju veel praegu üleni lehes.

Ilusat sügist kõigile aiapidajatele.

Päev pildis – oktoobri kolmas nädal aias.

november 01, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Minu aias kuldne sügis kestab.

Seni kui öökülmad ei ole aias oma tööd teinud võib kuldne sügis hiilata. Enamus püsililli püsivad veel püsti ja ka osa lehtigi veel puul. Tore…Alpi ja Tanguutia elulõngade seemnetutid on päikesepaistes igavesti uhked ja selliseks jäävad nad läbi talve. Sellepärast on ka need elulõngad ühed minu lemmikutest, et jäävad aeda kaunistama ka talvisel ajal ning ei varju maapõue sügavustesse – ilma lehtedeta elulõngade väädid ja seemnetupsud on ilusad ka härmatise ja lumega.

Iluõunapuu ‘August Vaga’ – laseb jätkuvalt oma leekivpunastel viljadel särada.

Nüüd, kui eelmisel nädalal oranžikaspunast tooni kaselehise enela hekk on lehed maha puistanud, on madal hekk jaapani enelast ‘Little princess’ täiesti kuldkollane. Veinipunast tooni lisab aeda näärlehine roos. Hall põõsas vahepeal on punapaju ‘Nana’ ja päikesekollane esiplaani põõsas – võnk – pärgenelas (Stephanandra incisa ).

Hiline õitseja on haruline lurslill Cimicifuga Racemosa ‘Atropurpurea’. Isegi nii hiline, et poolvarjulises kohas alles nüüd oma õied lahti ajab. Sort uhkeldab oma purpurpunaste suurte lehtede ja pikkade huppus õieküünaldega juba ammu aga valged õied on alles nüüd avanemas. Näis kauaks veel ilmasooja jätkub, kas jõuab kõik õied avada või mitte.

Kurgirohi on samuti ilmselt soojadest ilmadest innustunult oma erksiniseid õisi ikka aeg ajalt kuskil veel näitamas.

Seni kui soojad sügisilmad veel kestavad ja lehed ainult jupikaupa puudel ja põõsastelt maha pudenevad ei saa veel leheriisumisest priiks ning aias ikka mõned õied ning kirevaärvilised lehed silma rõõmustamas.

Päev pildis- oktoobri esimene nädal aias.

oktoober 20, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Aed on juba päris sügise nägu.

Lehed muudkui pudenevad ja vahetavad värvi. Kuldse päikesega on aias mõnus tunne.

Soe… aga seda ainult keskpäeval. Õhtul ja varahommikul kisud kampsunihõlmad koomale ja tõmbad mütsi pähe…

Sügisese lillekimbu sisse on värvikirevust võtta küll. Praeguse aja kindel värviliider on kukehari.

Kaselehine enelas ‘Thor’ on igal aastal veidi erinevat tooni – vahest punakam… vahest pruunim…tänavu kuldne.

Kas sügisesed aiatööd on tehtud ?

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
« Older posts
Newer posts »
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2025 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour