Postitused teemal: kasvata seemnest

Idud ja võrsed- kevadine värske saak.

märts 13, 2011 Evely 3 kommentaari

Idandamine on kindlasti väga efektiivne viis värske ja tervisliku toidu lauale saamiseks. Igal kevadel saab värskete idandite kasutamine sisse õige hoo. Lühidalt siis veelkord, mida võiks idandada? Kuidas nad maitsevad?

Idandamiseks sobivaid seemneid saab valida nii aianduskauplustes, kui ka toidupoodides ja ökokauplustes. Idandada võib peaaegu kõiki seemneid, mis paneme kasvama köögiviljaaeda. Kuid jälgida tuleks, et kasutada idandamiseks vaid toiduks mõeldud seemneid, sest suur osa neist seemnetest, mis on mõeldud taimede kasvatamiseks võivad olla kemikaalidega töödeldud. Sel juhul sobivad toiduks küll võrsed aga mitte seemned.

Tähelepanuks veel! Idandamiseks ei sobi tomat ega põlduba – nende idandeid peetakse mürgiseks.

Millest alustada – kõik väga lihtne. Sul on vaja vaid klaaspurke, marlit või mingit võrku kaaneks ja rõngaskummi võrgu kinnitamiseks. Seemnes on tohutult energiat. Selleks, et see jõud arenema panna on vaja niiskust ja soojust. Ja see kõik toimub seemnes talletunud tagavarade abil.

Tegelikult on vaja teha vaid kolme asja:

Pese ja leota seemneid purgis(olenevalt seemnest 4- 12 h ja väga väikseid seemneid vaid loputa) ja siis aseta purgisuu allapoole viltu, et üleliigne vesi välja voolaks. ( ca 45 kraadi all)
Loputa seemneid kaks korda päevas veega.
Vaata ja vaimustu kuidas idud paisuvad ja kasvavad.

Ja mõne päeva pärast saabki sööma hakata.

Erinevatel seemnetel on erinev idanemise aeg ja tavaliselt on see ka paki peal kirjas.Kui idandada ilma mullata, süüakse söögiks nii võrsed, kui ka kogu seeme. Kui on soov süüa vaid rohelist võrset, võib idandada mullas ja lõigata söögiks noored võrsed kääridega pealt. Eriti mahlased ja magusad on suhkruherne noored võrsed.

Erinevatel idanditel on väga erinevad maitsed. Mahedama maitsega on lutsern ja mungauba. Kress-salatil, rucola, sinepi ja redise idanditel on terav ning vürstikas maitse.

Harilik lutsern- kerge ja õrna maitsega, hästi kerge idandada, 4- 6 päeva.
Põld- võõrkapsas e. ‘rukola– noored lehed on veidi pähkli ja pipraselt terava maitsevarjundiga. Vajab rohkem loputamist, seemnete ümber tuleb limane klimp. Ka on hea kiire kasvuga, et hoopis mulda panna ja rohelisi võrseid süüa.
Spargelkapsas, kapsas– veidi maitseka, mõrudama maitsega.
Sojauba– vajab 3- 5 päeva, soovitatakse kuumtöötlemist enne söömist, umbes 10 minutit.
Munguba– värske ja maheda maitsega, idaneb kiiresti 2- 3 päevaga.
Herned– hernevõrsetel on värskete herneste maitse. Eriti ilusad on nad toidu kaunistamisel.
Lina– seemneid ei või leotada, muutuvad limaseks ja kleepuvaks. Piisab niisutamisest. Idanemisaeg 3- 4 päeva.
Põld- lambalääts– kergelt vürtsika maitsega , 3- 4 päeval on maitse kõige tugevam.
Redis– terava maitsega.
Sinep– vürtsikas ja eriline maitse. Vajab rohkem loputamist.
Päevalill– sobivad terved ja koorimata seemned. Tuleb kiirelt ära tarvitada, muutuvad seismisel kibedaks. Veidi pähkli maitsega. Idanemisaeg 5- 8 päeva.
Kress-salat– idandatakse väheses valguses. Väga terava vürtsika maitsega. Idanemisaeg ca 7 päeva.
Punane ristik-maitselt sarnane lutserni seemnele.
Kikerhernes– areneb väga kiiresti ja on maheda magusa maitsega. Soovitav samuti enne tarvitamist paar minutit kuumutada. Idanemisaeg 2-3 päeva.
Läätsed– ka läätsi peaks enne tarvitamist kuumutama. Idanemisaeg 3-4 päeva.
Basiilik– värske lõhn ja maitse. Idandeid kasutatakse nagu basiilikutki palju pastaroogade juures.
Salatid– väike seeme, süüakse peamiselt rohelisi võrseid.
Küüslauk– päris pikkk idanemisperiood ca 12 päeva, mahedam küüslaugu maitse.
Porrulauk ja sibul – teravamaitselised.
kõrvits ja melon– sobivad toiduks toorelt ja õrnalt küpsetatult. Idanemisaeg 3-5 päeva.
Idandada võib ka meile tuntud viljade seemneid- nisu, rukist, otra, tatart, kaera.

Loe ka kevade ootusest aias.

Kas rohenäpud juba sügelevad ?

märts 28, 2011 Evely 3 kommentaari

Kui lumi veel akna taga, aga päike juba me päid hullutab, hakkavad aiainimeste ja taimesõprade näpud kangesti sügelema. Juba täituvad seemneletid inimeste hulkadega… Uudishimu on suur, et mis sel aastat uut, või kas on saadaval neid sorte, mis eelmisel hooajal vaimustuma panid.

Miks taimi ette kasvatada ?

Paljud taimede seemikud vajavad oma kasvu alguses rohkem hoolt. Otse kasvukohale saab edukalt külvata vaid väheseid kultuurtaimede liike.
Alguses on taime areng aeglane ja ettekasvatamisega saame muuta meie põhjamaise liiga lühikese kasvuperioodi pikemaks. Ette kasvatatakse, kui taime külvist õitsemiseni kulub rohkem aega, kui meie suvi võimaldab.
Ka võime varem külvates saada varem saaki.
Võime saada seemnetest rohkem taimi- ellujääjaid on rohkem.

Milliseid ettevalmistusi teha?

Et taimi ette kasvatada on vaja valgusrikast köetavat ruumi või kasvuhoonet, alustamiseks on sobiv ka valge aknalaud. Aknalaua puuduseks võib olla liiga kõrge temperatuur ja ebapiisav valgustus, mille mõjul taimed kipuvad tihti välja venima. Aknalaual keera taimi ümbervalguse ühtlasemaks jagamiseks.
Väga talvisel ajal ettekasvatamist alustades oleks vaja ka lisavalgust. Seega alustamiseks on hea valida külvamiseks taimi, mis ei vaja pikka ettekasvatamisperioodi- teeb elu lihtsamaks.
Idanemiseks sobiv temperatuur on tavaliselt 18-25 kraadi
Kasuta spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras ja koguses toitaineid ning on peenema struktuuriga. Istutusmulla rohke toitainesisaldus ja jämedam mullastruktuur ei sobi paljude taimede seemikutele.

Milliseid taimi võiks algaja valida ?

Vali lühema ettekasvatamisperioodiga lilli, saab külvata aprillis-mais- peiulille, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits.
Lihtsalt seemnest kasvatatavaid lilletaimi – lillhernes, lilluba, suur mungalill e. kress, peiulilled, päevalilled, saialilled, kurgirohi, pruudisõled.
Lihtsalt kasvatatavad söögitaimi- hernes, põlduba, till, kõrvits, põld võõrkapsas e. Rukola, basiilik, lehtpeedid, lehtkapsad, erinevad lehtsalatid.

Kuhu on hea seemneid külvata ?

Külvikasti külvatakse hästi peenete seemnetega taimed, mille seemneid ei ole võimalik eraldi külvata.
Külvikassetti külvatakse suuremaid seemneid, ühte kassetti ühe seemne. Nt. peiulilled, pruudisõled, ilukapsad.
Potti külvatakse samuti suuremaid seemneid. Nt. Kõrvits, päevalill.
Turbatabletti külvatakse seemned ühekaupa nagu kassetti, külvatakse suuremaseemnelisi liike. Seeme surutakse turbasse. Soovitav kasvatada seemikuid, mis taluvad halvasti ümberistutamist või millel on viletsalt hargnev juurestik. Nt. Tomat, paprika, kurk. Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist.

Kuidas ette valmistada ?

Külvikast, kassett või pott täida külvimullaga peaaegu ääreni, tihenda ja tasanda ning niisuta muld pihustiga kergelt niiskeks. Külva seemned, kata külv- hea on kasutada selleks liiva.
Turbatabletid pane vette ca 15- 20 minutit, siis on nad paisunud umbes niidirulli suuruseks. Tee pulgaga külvitabletti auk ja külva seemned.

Kuidas külvata?

Enne külvamist uuri, kas taime seemned vajavad mullaga katmist või mitte. Tihti väga peened ja väikesed seemned ei vaja mullaga katmist.
Uuri ka kas taim on valguses või pimeduses idaneja. Üliväikeste ja valgusidanejate liikide seemneid ei kaeta, seemned vajutatakse tasanduslaua abil kasvumullaga kontakti.
Seemnete külvamise järel kata külv liivaga ( v.a valgusidanejad ja peened seemned)
Niisuta muld uuesti pihustiga.
Lisa juurde lisa juurde etikett taime nime ja kuupäevaga
Paigalda külvile niiskust hoidev kate või kile.
Külvi ei tohi asetada jahedasse.
Ära külva liiga tihedalt- suur ahvatlus on teha seemnepakk tühjaks, väiksemaid seemneid või olla pakis tohutult palju ja nad jäävad liig tihedalt.

Kuidas hooldada?

Kogu idanemisperioodi jooksul on väga tähtis, et muld läbi ei kuivaks
Külma veega ei tohi külve kasta – vee temperatuur 18 kraadi.
Piserdamine- kui taimed on väiksed, et neid ei vigastaks.
Varjutamine ereda päikesega ilmade korral- vast tärganud taimi võib liiga ere päike kahjustada.
Pikeerida külvikasti külvatud taimi- s.o. Istutada ümber tärganud taimed koos juureotsa näpistamisega. Taimi pikeeritakse idulehtede või esimese pärislehe faasis s. t. Taimedele on ilmunud esimesed väikesed lehed. Ümberistutamisel pannakse mõnesid taimi kokku 3- 5 kaupa puntidena suuremasse potti.
Külvikassetti, potti või turbatabletti istutatud taimi ei istutata enne ümber, kui kasvukohale.
Turbatabletti kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta taime vigastamist. Potist ja kassetist tuleb taim välja võtta ning istutada koos moodustunud mullapalliga.
Ümberistutamisel pannakse taim mulda kuni idulehtedeni s.t. ‘vars jääb mulla sisse.
Väetada- umbes nädala pärast pikeerimist ja ümberistutamist hakka kastma lilli lämmastikurohke vesilahusega.

Millal istutada taimed õue?

Enne õueviimist tuleb taimi karastada- harjutada välisõhu ja päikesega.
Vii taimed mõneks ajaks jahedamasse ruumi ja õue istuta taimed vaid pilves ilmaga.
Taimed istutatakse tavaliselt õue , kui ei ole enam öökülma ohtu. Taimede kasvamiseks õues on vajalik vähemalt üle 5 kraadi keskmist temperatuuri ööpäevaringselt.
Mõnede soojema kliimaga harjunud taimedele on ka alla 10- 15 pluss kraadised temperatuurid kasvamiseks liiga külmad.

Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” märts 2011

Hernevõrsed- kevadine vitamiinipomm.

aprill 16, 2011 Evely 3 kommentaari

Miks süüa noori võrseid? Maitseb hea- magus ja mahlane, lõhnab noorte hernekaunade järgi. Värske ja meeldiv suutäis. Palju vitamiine.

Pildil on umbes 10 päeva vanused hernevõrsed. Vaid ühes seemnes on vist talletunud midagi erakordset – kasvus on taim jõudnud teistest nii palju ette, et on kasvanud topelt pikaks ja eristub teistest.

Mis on herne võrsed ?

Herne võrsed on traditsioonilise aedherne varred ja noored lehed. On kohe valmis söömiseks kuid neid võib ka kergelt küpsetada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.

Hernevõrseid saab kasvatada õues kevadel ja varasuvel, toiduks kasutatakse noori võrseid, mis on saanud kasvada umbes 2 – 4 nädalat. Korjatakse söögiks, kui lehed on veel noored ja pehmed – värske herne maitsega. Hooaeg on suhteliselt lühike, kuna nad ei kasva hästi, kui päevane temperatuur on üle 20 soojakraadi. Tõusmed taluvad öökülma, isegi kuni -7 kraadi. Võrsed koristatakse noorelt tipust, koos mõnede väikeste lehedega, noorte vartega ja võivad olla isegi mõned õied. Aknalaual saab hernevõrseid kasvatada ka talvel. Kiiremini saab saaki, kui herneid ennem istutamist leotada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.

Kuidas süüa hernevõrseid?

Aedhernes on väga vana köögiviljakultuur. Seemneid on leitud ka arheoloogilistel väljakaevamistel, mis kinnitab, et teda on kasutatud juba 8000 aastat tagasi. Eestis kasvatamise kohta pärinevad esimesed andmed 13 sajandist.

Hernevõrseid võib kasutada wok roogades, praetud kartulite, friikartulite juurde, risotto ja suppide lisandiks. Sobib võileiva, salatite ja sooja toidu kelmikaks garneeringuks. Toorelt salatiks, küpsetatult kala ja kanaga, risotto või pasta toitudes, hakitult marinaadides, kastmetes ja salatikastmetes. Loputa herne võrseid külma veega, nõruta ja lase kuivada. Eemaldada kõik varred, mis tunduvad karedad.

Üks lihtne retsept. Praetud hernevõrsed küüslauguga.

peotäis või paar herne võrseid – pestud ja nõrutatud.
1 küüslaugu küüs, õhukeselt viilutatud
1 tl õli
1 spl kana- või köögiviljapuljongit

Kuumuta õli wok pannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja kergelt prae kuni küüslaugu lõigud selginevad ja vabastavad oma aroomid. Lisa herne võrsed, puljong ja prae veidi kogu aeg segades, kuni võrsed on närtsitatud. Lisa veidi soola ja naudi.

Tahad rohkem teada idandamisest? Loe Idud ja võrsed- kevadine värske saak.

Idud ja võrsed kevadine värske saak.

Värsket rohelist oma aiast. Kuidas planeerida?

märts 05, 2013 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Oma ürdipeenar või köögiviljaaed, ise kasvatatud söögitaimed – peagi saabuv hooaeg innustab kindlasti paljusid aiaomanikke veidi värsket lauale ka ise kasvatama ja mõtlema, kuhu, kus ja kuidas?

Paar marjapõõsast, salatipeenrad või väikese ürdiaia nurgakese annab peaaegu igasse aeda ära mahutada. Kel ruumi vähe võib piirduda terrassil pottides või kastides lillede asemel toidutaimede kasvatamisega. Ürditaimed on meeldiva lõhnaga ja silmale ilusad vaadata. Toidutegijatele on ürdiaed ka uute maitsete katsetamiseks ning tore paik kiiresti kättesaadavate lisandite ja kaunistuste tarbeks.

Kui kogemus taimede ja aiandusega on väike, siis esialgu tasubki kätt proovida ürditaimede ja lihtsamate söögitaimede kasvatamisega. Kombineerides püsikutaimi ja seemnete külvamist, saab kokku ka üsna säästliku eelarvega söödava peenra. Alguses tasuks vältida taimi, mis nõuavad pikemaajalist ettekasvatamist – kuid kogemuste ja oskuste kasvades võib ka keerulisemate tegevuste juurde asuda.

Toas seemneid ette kasvatades, kipub tihti olema liiga vähe valgust ja liiga palju sooja ning taimehakatised kipuvad välja venima. Nii jõuavad vahel osad taimed juba sooja ilma oodates, õue istutamise ajaks, hukka minna.

Kui oled alles alustamas taimede kasvatamisega, siis kergem on tegutseda ajal, kui muld õues on juba nii piisavalt soojenenud, et mitmeaastaseid ürte saab kohe peenrasse istutada ja salatitaimed, maitseroheline ning kiiremakasvulised üheaastased lilled kannatavad juba õue peenrale külvata.

Tavapäraselt saabuvad sellised ilmad meil maikuus. Kuid erandeid on alati. Lihtne on meeles pidada, et enamus taimi saavad areneda, kui ööpäeva keskmine soojus on üle 5 soojakraadi. Üllatuslike öökülmade vastu saab taimi kaitsta katteloori laotamisega peenrale.

Kuidas plaane seada?

Planeerimise juures on hea läbi mõelda:

Kui palju mul on selle jaoks ruumi

Tihti väiksemas aias pole mõeldav, et saab sealt varuda saagi kogu talveks, aga sobivaid taimi salati ja tee sisse panemiseks ning laua kaunistamiseks ja lõhnastamiseks saab kasvatada ka väiksel pinnal.

Kui palju mul on aega taimede eest hoolitseda?

On oluline arvestada palju aega ja soovi on end aiale pühendada. Olenevalt tarbeaia iseloomust – kas kasvatada rohkem püsikuid või üheaastaseid taimi, valida lihtsamaid või keerulisemaid liike – on peenarde hea väljanägemine sõltuvuses sinna pühendatud ajast.

Kui palju ma sooviksin saada saaki?

Siin on kindlasti olemas seos – mida rohkem saaki, seda rohkem on vaja aega ja ruumi.

Kuhu planeerida ?

Igapäevaselt vajaminevaid ürditaimi võib ka juba olemasolevasse aeda ära mahutada. Siis planeerides ürte ja rohelist köögivilja püsilillepeenrasse teiste taimed vahele. Sellisel juhul on soovitav kasutada kogu peenras orgaanilist väetist või lisada taimede toitmiseks kompostmulda.

Suurem töö on rajada söödavate taimede tarbeks eraldi aiaosa, kus võib neid kasvatada korrapärastes peenardes, kujundada mustreid aiateede, hekkide ja värvidega kombineerides või sobitada taimed vabakujuliste gruppidega peenardesse.

Parim koht maitse- ja ravimtaimedega aiaosale on tuulte eest varjus päikesepaisteline kasvukoht. Ala on hea ümbritseda heki, müüri või ronitaimedega.

Mugav on rajada söögitaimedega aiaosa köögi lähedale, siis on värsked taimed alati lähedalt võtta. Plaane seades tuleks mõelda, milliseid taimi rohkem tarvitatakse ja neile varuda rohkem ruumi. Mingi aiaosa võiks jätta ka uute ja põnevate taimede katsetamiseks. Uute sortide seas on palju erinevaid kirjute ja värviliste lehtedega sortide taimi. Kõige uuemaid ja haruldasemaid sorte saab tihti hankida vaid seemnetena.

Kui aias on vähe ruumi- saab ürte kasvatada pottides või hoopiski ka rõdul või terrassil lillekastides. Ürdid pole nii värvikirevad kui lilled, kuid nende seas on väga erinevate huvitavate lehevärvustega ja hea lõhnaga taimi.

Paber ja pliiats.

Planeerimise ajal on hea oma plaanid ja mõtted üles joonistada. Paberil tekib ülevaade kui palju on ruumi ja mis sinna õieti ära mahub. Mida vähem omad kogemusi, seda väiksema maatüki ja vähemate taimedega on mõistlik alustada

Ürdiaed areneb kogu aeg koos oma peremehega, nii kuidas arenevad vajadused ja maitseeelistused. Peenardega askeldamist on hea võtta kui pidevalt muutuvat ning arenevat loomingulist protsessi.

Mis taimi valida ?

Maitsetaimede hulgas on ühe- ja kaheaastaseid taimi ning püsikuid. Ürditaimed on enamuses vähenõudlikud, leplikud mullastiku ja hoolduse suhtes. Suurem osa ürte vajab päikeselist kohta ja hea drenaažiga mitte liiga rammusat pinnast. Maitsetaimed ei vaja palju väetamist. Mõned rammusamat mulda vajavad liigid on: karulauk, palderjan, varemerohi, kikkaputk, piparmünt, mädarõigas, hapuoblikas, murulauk.

Taime kasvukoha nõudmisi saab ka aimata tema välimuse järgi – hallikate, kõvade või nahkjate lehtedega taimed vajavad täispäikest ja kuiva pinnast. Näiteks: piparrohi, basiilik, majoraan, portulak, kummel, tüümian, iisop, lavendel, aedsalvei, pune, koirohi, aedruut, liivatee, sidrunpuju. Laiade roheliste ja pehmete lehtedega taimed aga taluvad poolvarju. Näiteks lõhnav varjulill, karulauk, taliportulak, aedtill, kurgirohi, kress, koriander, põld-võõrkapsas, petersell, aed-harakputk, estragon, apteegitill, leeskputk, murulauk, lehtküüslauk, sidrunmeliss, talisibul, kikkaputk, palderjan, piparmünt, hapuoblikas.

Kui peenrad on maja lähedal ja tahaks, et aed näeks kogu aeg ilus välja, siis tasub istutada püsimaitsetaimi ja üheaastasi segamini. Nii ei teki olukorda, et peenramaa jääb millalgi täiesti tühjaks. Ära söödud salatite asemele võib külvata uued ja kiirekasvulised salatid või söödavad lilled. Näiteks põld-võõrkapsast e. rukola salatit, kurgirohtu, saialille, kummelit, suurt mungalille, koriandrit.

Enamus kodumaise päritoluga liike võib külvata otse avamaale ja nad ei ole väga külmakartlikud. Varast külvi taluvad aedtill, petersell, saialill, kurgirohi, aed- harakputk ja köömen.

Igale taimele tuleb leida sobiv koht. Enamik ürte pärineb lahjadelt ja suhteliselt toitainetevaestelt ja mitte liiga niisketelt muldadelt. Märga mulda soovivateks eranditeks on jahedama kliimaga ja niisketelt aladelt pärit taimed. Näiteks: karulauk, palderjan, varemerohi, kikkaputk, piparmünt, mädarõigas, hapuoblikas ja murulauk.

Samuti on erinev nõudlikkus valguse suhtes. Varju vajavad lõhnav varjulill, karulauk, merisalat, taliportulak. Varju taluvad petersell, aed harakputk, aedmonarda, mesiputk.

Hooldus

Mitmeaastased ürditaimed vajavad kevadel ja suvel kärpimist, et ergutada noori kasve kasvama. Korrapärane lehtede ja võrsete näpistamine hoiab taimed vormis ja kompaktsed. Äraõitsenud õisikud lõigatakse, kui ei soovi seemneid saada. Õisikute lõikamine lihtsustab ka hooldust – taim külvab muidu valminud seemned ja järgmisel hooajal tärkavad kõik liigid segamini.

Rohimine on hoolduse juures kõige suurem töö. Tugevama kasvuga taimede ümber võib umbrohtumise ja hioolduse vähendamiseks katta pinna õlemultsiga.

Maitsetaimede kasvamist võivad segada ka haigused ja kahjurid. Taimed on tugevamad, kui neil on sobiv kasvukoht ja head kasvutingimused. Ürdiaias ei ole soovitav kasutada keemilisi tõrjevahendeid – seega tuleks hakkama saada keskkonnasõbraliku kahjuritõrjega. Taimsed leotised- kõrvenõgesest, põldosjast, soolikarohust, küüslaugust, sibulast või mädarõikast, millega pritsitakse kahjurite korral. Rohelise seebiga pritsimine. Teod saab väikestelt pindadelt hommikul kastega ja peale vihma käsitsi ära korjata.

Taimede istutamisel on hea arvestada ka sobivaid naabreid, mis oma lõhna ja juurte eritiste kaudu peletavad kahjureid. Näiteks küüslauk peletab maasikakahjureid, leeskputke lehed peletavad mutte. Aed-liivatee, salvei, piparmünt ja basiilik mõjuvad peletavalt kapsaliblikatele. Aedtill, sibulad, küüslauk ja porrulauk kaitsevad porgandit porgandikärbse eest, porgand tõrjub sibulakärbest, aed- piparrohi tõrjub oa lehetäisid. Küüslauk aitab rooste- ja jahukasteseente vastu, koirohi kaitseb sõstraid rooste eest.

Kui mõned taimed haigestuvad, siis tuleks need põletada, ülejäänud orgaanilised jäätmed sobivad hästi komposteerimiseks. Külvamisel tasub kasutada alati uuemaid või haigustele vastupidavaid sorte. See teeb edaspidise hoolduse palju lihtsamaks. Tähtis on ka õige külviaja valik.