-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: maitsetaimed
Talveks taimed tuppa.
Suvel kaunid terrassitaimed – kuidas neid ületalve hoida ?
Paljud kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides on tegelikult ka püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp on selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.
Osad taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud puhates edukalt üle pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda.
Mis taimed võiks siis talveks tuppa tuua ja mis tingimusi nad vajavad?
Laias laastus võiks jagada taimede ületalve hoidmise kaheks selle järgi, kuidas taimi hoida:
- Taimed, mida hoitakse jahedas ja pimedas ruumis – keldris, jahedas garaažis, pimedas trepikojas. Temperatuur ei tohiks seal langeda alla nulli ning enamus taimedele hea sobiv temperatuur jääb vahemikku 0 kuni 5 – 6 soojakraadi. Hea on võimalikult ühtlane temperatuur. Kastmise juures on põhimõtteks – mida pimedam, seda jahedam ja vähem vett. Taimed jäävad puhkeseisundisse ja ei vaja peaaegu üldse kastmist. Pimedasse hoiuruumi sobivad paljud need taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad.
- Taimed kaevatakse peenrast välja või pannakse koos potiga keldrisse. Enamus rohtsed osad lõigatakse pealt ja jäetakse puitunud varred. Talvel on vaja taimi vaadata üle umbes korra kuus ja vajadusel veidi kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada.
- Nii sobiks talvitada hõbekakraid (Argyranthemum), fuksiaid (Fuchsia), suurelehist hortensiat (Hydrangea macrophylla) , sinist kartulipõõsast (Lycianthes rantonnetii), sinist lembeliiliat (Agapanthus africanus),
- Kui ei ole käepärast valget ruumi, siis häda korral võib niimoodi talvitada ka pelargoone (Pelargonium) ja inglitrompeteid (Brugmansia).
-
Taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis – jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu akendega jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku ca 5 – 8 – 10 soojakraadi.
-
Sellist talvituskohta soovivad paljud igihaljaste lehtedega külmaõrnad taimed ja tavapäraselt suvelilledena kasvatatavad taimed. Ka on valges hoiukohas talvel vaja taimi vähem kasta, kui suveperioodil.
Taimed, millele sobivad sellised talvised hoiutingimused on – luuderohud (Hedera), jaapani skimmiad (Skimmia japonica), ja pukspuud (Buxus), mis on kasvanud terrassipottides. Inglitrompet (Brugmansia), ogaline lantaan (Lantana camara), lamav käokuld (Helichrysum petiolare), suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), harilik mürt (Myrtus communis), aaloe (Aloe), harilik loorberipuu (Laurus nobilis), värd kirinõges (Solenostemon scutellarioides), fuksiad (Fuchsia), sinine kartulipõõsas (Lycianthes rantonnetii), sinine lembeliilia ( Agapanthus africanus – õied moodustuvad vaid, kui talvine temperatuur on alla 15 kraadi, ümber istutada vaid siis, kui pott jääb väikseks), kalevikepp (Gaura lindheimeri), õhuline piimalill (Euphorbia hypericifolia), harilik õlipuu (tuntud ka oliivipuuna) (Olea europaea), lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis), kalanhoed (Kalanchoe)
-
Eraldi tooks välja pelargoonid (Pelargonium), – vajavad suvel õues ilus püsimiseks päikeselist kasvukohta, talvel valges ja jahedas kasvukohas temperatuuri – ca 5 -12kraadi. Kevadel istutatakse taimed ümber ja kärbitakse – nii kasvab taim tihe ja õitseb rikkalikumalt. Muld peaks olema toitaineterikas ja hästi vett läbilaskev, liigkastmine mõjub taimele hukutavalt.
Nagu eestpoolt selgus sobivad mõnedele taimedele ka mõlemad hoiutingimused.
Suvel meeldib õues olla ka osadel sukulentidel. Enamik neist vajab suvel päikeselist kasvukohta ja on kuumadel terrassidel tänuväärt taimed kuna taluvad isegi ekstreemset kuiva. Päikeselises kohas meeldib aga neile, kui saavad suvel rohkesti kasta ja toita. Kastmisel vältida külma vett. Enamikku neist ei kasteta talvel üldse ja hea on valge ja jahedam kasvukoht. Aaloed, agaavid, kalanhoed, soomuslehikud – talveks on paras temperatuur ca 5 – 10 soojakraadi.
Maitsetaimed aknalauale suve pikendama.
Petersell talub üsna hästi sügisel tuppa toomist, kuid tervet talve tavaliselt vastu ei pea. Tuppa sobivad edukalt kasvama ka piparmünt, sidrunmeliss, lavendel ja aed liivatee. Nemad küll talvituvad ka õues, kuid lume alt siiski neid kätte ei saa. Kuid kindlasti on õuest vaja ära tuua harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) ja aedsalvei (Salvia officinalis) – nendele maitsetaimedele on hea talvitumistemperatuur 5- 12 soojakraadi ja valge kasvukoht.
Mida peaks taimede tuppatoomisel jälgima ?
-
Et õuest tuppa üleviimine ei oleks liiga järsk on hea tuua taimed tuppa enne hallaöid – tavaliselt septembri algupoole.
Millal kevadel taimed välja tuua?:
- Kevadel on vaja taimi eelnevalt välisõhuga harjutada, et ka siis poleks kohanemine liiga äkiline.
- Öökülma oht peaks kindlasti möödas olema.
- Taimed viia õue pilves ilmaga, poolvarjulisse ja tuulevaiksesse kohta.
- On hea, kui võra kärpimine ja ümberistutamine on juba tehtud.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2011 oktoobris.
Tore oleks kuulda, kui kellelgi on häid kogemusi lillede ületalve hoidmisest. Kirjuta mulle.
Tarbetaimed kastis ja potis
Kevade saabudes tekib alati taimede kasvatuse tuhin. Isegi neil, kel päris aiamaad ega kasvuhoonet ümber maja ei ole.
lillekastis on salatit, kuumaasikas, melissi, salveid ja saialille. Värske ja rõõmus. Süüa saab salatit, maitsestada toite, jooke ning keeta teed Ja õisi tuppa vaasi.
Tegelikult aitab ka väiksemast terrassist, rõdust või aianurgast, mida saab pottides ja konteinerites kasvavate taimedega sisustada.
Maitse- ja salatitaimed saab valida väiksemamõõdulised, mida potis kasvatada ning välist eluruumi lõbusamaks sisustada ning salateid ja suveroogi nautida. Taimi saab istutada igasugustesse nõudesse, kokku viia laste mängunurgaga, väikese puhkekoha või pingiga. Nii saab juurde luua hubasust ja rohelust. Konteineris kasvavad edukalt ka köögiviljad, väikesed viljapuud või marjapõõsad.
-
Tarbetaimede eksponeerimisel on hea teada, et osad köögiviljad vajavad pikalt kasvuaega ja vili on tihti söögivalmis siis, kui lehed on juba koltunud.
-
Salatitaimed süüakse ruttu ära ja pott jääb tühjaks – siis võib istutada või külvata mitu korda väikeste vahedega hooaja jooksul, et kogu aeg oleks värsket materjali peale kasvamas.
-
Maitse- ja teetaimi saab kasutada väga edukalt nii, et pott on kogu aeg ilus. Taimi veidi tippudest kärpides ja näpistades hoiab nad kompaktsed ja kauni kasvukujuga ning lõigatud ürdid saavad kaunistuseks või teetassi sisse.
-
Konteinerid, kus kasvavad segamini lilled ja tarbetaimed on samuti põnevad ja lustakad.
-
Tarbetaimede seas on väga dekoratiivse kasvukuju ja erksate värvidega taimi, mis võivad kaunistada ja rikastada suvelilledega potte ja kaste. Ja alati on midagi kaunistuseks või teetassi sisse võtta.
See viinamarjapuu potis on juba üsna vana ja jämeda tüvega. Kindlamalt elab ta talve üle, kui sellise taime saab külmaks perioodiks talveaeda ümber asustada. Chelsea aiandusmess Londonis
Hästi mõnusad toidutaimed potis kasvatamiseks on:
- käharpetersell
- till
- roheline salat
- lehtkapsas
- lehtpeet
- aedmaasikas, kuumaasikas
- aedmeliss
- piparmünt
- liivateed
- rosmariin
- loorber
- saialill
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2016 märtsikuus
Roheliste väravate tänav…
Eile oli tore päev.
Suured tänud kõikidele lugematutele külastajatele, kes meie avatud hoovi sisse põikasid.
Kes aitasid ära süüa kõik pirukad ja kringlid ning nautisid päikeselist päeva ja koduaia mõnusid.
Tore oli näha nii palju aiahuvilisi koos.
Hip-hip huraa ka Loov Nõmme, et kogukonnaüritus siin Nõmme kandis ikka jätkuvalt ringlemas on.
Tervitused ka kõikidele naabritele, kes pidutseda aitasid !
….ja kes pole veel üles leidnud, siis aiahuvilistele on palju kasulikku üleval ka Aiaidee facebooki lehel.
Kohtumiseni !
Pilti tegi Jürgen Karvak
Toidutaimed rõdule kasvama
Rõdud on tänuväärt kohad taimede kasvatamiseks neile aiandussõpradele, kel puudub päris oma aed.
Kui sinna ikka päikest ka paistab, siis saab kujundada lopsaka rohelise oaasi ning suvel võileiva peale ja salatiks rohelisi lehti oma rõdult näpistada. Lisaks saab nii juurde mõnusalt lõhnava ja hubase puhkekoha. Päikeseline klaasidega rõdu on nagu väike kasvuhoone korteri küljes.
Millega arvestada?
Suurim erinevus taimede kasvatamisega aiamullas, on vee vajadus. Konteinerites on mulda vähem, niiskus ei säili kaua ning kastmisega on vaja olla hoolikam. Mida suurem on anum või pott, seda lihtsam on konteineraeda hooldada. Väike pott või kast kuivab kuumas ja päikesepaistel hästi ruttu läbi. Kitsad rõdukastid ning väiksemad potid vajavad kastmist kindlasti iga päev.
Võimalusel on hea kasutada kastmissüsteemi, see pikendab kastmiskordade vahesid ja võimaldab ka mõne päeva kastmises vahele jätta.
Et mullane kastmisvesi ei pääseks tilkuma põrandale, mööblile või alumisele rõdule on vaja kastmine läbi mõelda. Auguga pott päästab üleliigse vee välja, kuid kuhu ta voolab? Samas ilma auguta potti liiga palju vett andes või vihmavee peale sadades lähevad taimede juured mädanema.
Taimi võiks valida oma rõdu kliima järgi – kui palju sinna päeva jooksul paistab päikest ning kui kuumaks keskpäeval läheb.
Anumatesse sobivad enam taimed, mis on vastupidavad ja vähenõudlikud ning elavad üle lühikese kuivuse. Samuti on hea kasvatada neid ürte ja taimi pottides, mis on soojanõudlikud ja põhjamaist talve õues üle ei ela – nt. rosmariinid, osad lavendlisordid, tsitruselised, oliivipuud jne.
Potiga on lihtne taimed püsiva miinuse korral tuppa tõsta. Klaasidega rõdul on ka sügisel pikemalt soe ja kevadel saavad taimed varem välja.
Anumatesse on hea istutada juba ettekasvatatud taimi. Siis saavad taimede vahed parajad.
Foto: Jürgen Karvak
Ja kuna on teada, et suur osa rohelisest läheb söögiks, siis võib istutus esialgu olla pigem veidi tihedam, et saaks rahumeeli salatisse lehti ja võrseid ära näpistada või vahelt mõned terved taimed salatisse lõikuda.
Suuremates konteinerites saab kasvatada ka kääbuskasvulisi viljapuid. nt. õuna-, kirsipuid või marjapõõsaid.
Konteinerite valimisel tasub olla loov.
Taaskasutus on ka alati omal kohal. Sobivad anumad ürtide ja söögitaimede jaoks võivad olla väga erinevast materjalist – keraamika, metall, betoon, puit, punutised, plastik jne. Suurte pottide ning kastide valimisel arvesta kindlasti rõdu kandevõimega. Arvestama peab, et ka muld on raske ja kastmisveega lisame veel omakorda kaalu. Hea on valida kergemast materjalist potte, tihti on fiiberkiust potid sarnased mõne loodusliku materjaliga, kuid kaalult kerged. Hästi kasvavad maitsetaimed laiades ja madalates vaasides ja anumates.
Kasvupinnaseks sobib hästi veidi vett siduv mullasegu. selleks võib segada mulla hulka vett siduvaid graanuleid.
Segaistutused.
Kes soovib veidi värvikirevamat pilti, siis mõnusalt sobivad köögiviljade ning maitsetaimedega kokku ka suvelilled. Tore mõte on kasutada siis lilledena söödavate õitega taimi. Nii saab õisi kasutada dekoreerimiseks, salatitele, kastmetele ja teesegudele värvi lisamiseks. Maitsetaimede ja köögiviljade lehed on väga erineva erineva varjundiga rohelised ning aitavad omakorda lilleõitel särada ning välja paista. Minu isiklikud lemmikud söögitaimed mida istutada koos õitsevate lilledega kasvama on: käharpetersell, madalakasvuline till, erinevad erksavärvilised salatid ning madalakasvuline rõdutomat. Samuti saab erinevat värvi lehtkapsastega luua põnevaid kooslusi.
Nippe:
- Kuna pind on väike ja taimi ei saa korraga istutada palju, siis näpista ja piira taimi kogu aeg veidike tagasi. Nii stimuleerid taimi rohkem ja tihedamaks kasvama. Ka ei lähe maitsetaimed nii ruttu õitsema. ning näevad pikalt välja värsked ja elujõulised.
- Kasuta ühtesid taimi teistele toeks – väikesed viljapuud võivad olla toeks hernestele ja ubadele. Melisside ja piparmündipuhmaste vahele toetuvad hästi muidu lamanduvad kurgirohi ja lehtkapsad. Mais kõrgub üle teiste taimede ja tekitab lopsakust.
- Istuta taimed tihedamalt. Nii saad taimi kogu aeg söögiks lõigata aga kogu rõduaia välimus jääb samal ajal lopsakaks ja rikkalikuks.
- Tühjade tekkinud aukude täitmiseks võid külvata suve jooksul teise ringi peterselli või salatit. Parem on neid alguses eraldi kasvatada ja siis tühjadele kohtadele istutada.
- Kasuta viljakat kompostmulda, sest kogu oma toidu ja kasvujõu peavad potis kasvavad taimed saama üsna väikeselt pinnalt.
- Isegi, kui sul ei ole rõdu…sama hästi sobivad võileivarohelise ja kaunistuste kasvatamiseks ka aknalauad.
Söödavaid lilli ja õisi.
harilik saialill, aed-päevaliilia, suur mungalill, aedkannike e. võõrasema, aedmonarda, ahtalehine peiulill, harilik nurmenukk, harilik kirikakar, metsmaasikas, teekummel, habenelk, metskassinaeris, murulauk.
Päikeselisse ja palavasse kohta sobivaid taimi:
harilik iisop, harilik pune, murulauk, muskaatsalvei, sidrunmeliss, estragonpuju, harilik naistenõges, harilik rosmariin, basiilikud, tomat, liivateed, aedsalvei, harilik artišokk, lavendlid, sidrunirohi. Sidrunhein.
Poolvarjulisemat kohta kannatavad:
salatid, eriti hästi kasvab rucola salat e. põldvõõrkapsas, lehtpeedid, murulauk, petersell, till, suur mungalill, kapsad ja lehtkapsad, lehtpeet, aedkoriander, aedseller, aedspinat, harilik apteegitill, karulauk.
Ronivaid taimi rõdule:
oad, suur mungalill, viinamarjad, aedmaasikad ja metsmaasikad kasvatavad oma tütarvõrsed pikalt pottidest alla rippuma.
Veidi enam niiskust vajavad:
aedmonarda, aedrabarber, aedseller, aedtill, estragonpuju, hapu oblikas, piparmünt, salatkress, suur mungalill.
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Sensa” 2014 aastal
Värsket rohelist oma aiast. Kuidas planeerida?
Oma ürdipeenar või köögiviljaaed, ise kasvatatud söögitaimed – peagi saabuv hooaeg innustab kindlasti paljusid aiaomanikke veidi värsket lauale ka ise kasvatama ja mõtlema, kuhu, kus ja kuidas?
Paar marjapõõsast, salatipeenrad või väikese ürdiaia nurgakese annab peaaegu igasse aeda ära mahutada. Kel ruumi vähe võib piirduda terrassil pottides või kastides lillede asemel toidutaimede kasvatamisega. Ürditaimed on meeldiva lõhnaga ja silmale ilusad vaadata. Toidutegijatele on ürdiaed ka uute maitsete katsetamiseks ning tore paik kiiresti kättesaadavate lisandite ja kaunistuste tarbeks.
Kui kogemus taimede ja aiandusega on väike, siis esialgu tasubki kätt proovida ürditaimede ja lihtsamate söögitaimede kasvatamisega. Kombineerides püsikutaimi ja seemnete külvamist, saab kokku ka üsna säästliku eelarvega söödava peenra. Alguses tasuks vältida taimi, mis nõuavad pikemaajalist ettekasvatamist – kuid kogemuste ja oskuste kasvades võib ka keerulisemate tegevuste juurde asuda.
Toas seemneid ette kasvatades, kipub tihti olema liiga vähe valgust ja liiga palju sooja ning taimehakatised kipuvad välja venima. Nii jõuavad vahel osad taimed juba sooja ilma oodates, õue istutamise ajaks, hukka minna.
Kui oled alles alustamas taimede kasvatamisega, siis kergem on tegutseda ajal, kui muld õues on juba nii piisavalt soojenenud, et mitmeaastaseid ürte saab kohe peenrasse istutada ja salatitaimed, maitseroheline ning kiiremakasvulised üheaastased lilled kannatavad juba õue peenrale külvata.
Tavapäraselt saabuvad sellised ilmad meil maikuus. Kuid erandeid on alati. Lihtne on meeles pidada, et enamus taimi saavad areneda, kui ööpäeva keskmine soojus on üle 5 soojakraadi. Üllatuslike öökülmade vastu saab taimi kaitsta katteloori laotamisega peenrale.
Kuidas plaane seada?
Planeerimise juures on hea läbi mõelda:
-
Kui palju mul on selle jaoks ruumi
Tihti väiksemas aias pole mõeldav, et saab sealt varuda saagi kogu talveks, aga sobivaid taimi salati ja tee sisse panemiseks ning laua kaunistamiseks ja lõhnastamiseks saab kasvatada ka väiksel pinnal.
-
Kui palju mul on aega taimede eest hoolitseda?
On oluline arvestada palju aega ja soovi on end aiale pühendada. Olenevalt tarbeaia iseloomust – kas kasvatada rohkem püsikuid või üheaastaseid taimi, valida lihtsamaid või keerulisemaid liike – on peenarde hea väljanägemine sõltuvuses sinna pühendatud ajast.
-
Kui palju ma sooviksin saada saaki?
Siin on kindlasti olemas seos – mida rohkem saaki, seda rohkem on vaja aega ja ruumi.
Kuhu planeerida ?
Igapäevaselt vajaminevaid ürditaimi võib ka juba olemasolevasse aeda ära mahutada. Siis planeerides ürte ja rohelist köögivilja püsilillepeenrasse teiste taimed vahele. Sellisel juhul on soovitav kasutada kogu peenras orgaanilist väetist või lisada taimede toitmiseks kompostmulda.
Suurem töö on rajada söödavate taimede tarbeks eraldi aiaosa, kus võib neid kasvatada korrapärastes peenardes, kujundada mustreid aiateede, hekkide ja värvidega kombineerides või sobitada taimed vabakujuliste gruppidega peenardesse.
Parim koht maitse- ja ravimtaimedega aiaosale on tuulte eest varjus päikesepaisteline kasvukoht. Ala on hea ümbritseda heki, müüri või ronitaimedega.
Mugav on rajada söögitaimedega aiaosa köögi lähedale, siis on värsked taimed alati lähedalt võtta. Plaane seades tuleks mõelda, milliseid taimi rohkem tarvitatakse ja neile varuda rohkem ruumi. Mingi aiaosa võiks jätta ka uute ja põnevate taimede katsetamiseks. Uute sortide seas on palju erinevaid kirjute ja värviliste lehtedega sortide taimi. Kõige uuemaid ja haruldasemaid sorte saab tihti hankida vaid seemnetena.
Kui aias on vähe ruumi- saab ürte kasvatada pottides või hoopiski ka rõdul või terrassil lillekastides. Ürdid pole nii värvikirevad kui lilled, kuid nende seas on väga erinevate huvitavate lehevärvustega ja hea lõhnaga taimi.
Paber ja pliiats.
Planeerimise ajal on hea oma plaanid ja mõtted üles joonistada. Paberil tekib ülevaade kui palju on ruumi ja mis sinna õieti ära mahub. Mida vähem omad kogemusi, seda väiksema maatüki ja vähemate taimedega on mõistlik alustada
Ürdiaed areneb kogu aeg koos oma peremehega, nii kuidas arenevad vajadused ja maitseeelistused. Peenardega askeldamist on hea võtta kui pidevalt muutuvat ning arenevat loomingulist protsessi.
Mis taimi valida ?
Maitsetaimede hulgas on ühe- ja kaheaastaseid taimi ning püsikuid. Ürditaimed on enamuses vähenõudlikud, leplikud mullastiku ja hoolduse suhtes. Suurem osa ürte vajab päikeselist kohta ja hea drenaažiga mitte liiga rammusat pinnast. Maitsetaimed ei vaja palju väetamist. Mõned rammusamat mulda vajavad liigid on: karulauk, palderjan, varemerohi, kikkaputk, piparmünt, mädarõigas, hapuoblikas, murulauk.
Taime kasvukoha nõudmisi saab ka aimata tema välimuse järgi – hallikate, kõvade või nahkjate lehtedega taimed vajavad täispäikest ja kuiva pinnast. Näiteks: piparrohi, basiilik, majoraan, portulak, kummel, tüümian, iisop, lavendel, aedsalvei, pune, koirohi, aedruut, liivatee, sidrunpuju. Laiade roheliste ja pehmete lehtedega taimed aga taluvad poolvarju. Näiteks lõhnav varjulill, karulauk, taliportulak, aedtill, kurgirohi, kress, koriander, põld-võõrkapsas, petersell, aed-harakputk, estragon, apteegitill, leeskputk, murulauk, lehtküüslauk, sidrunmeliss, talisibul, kikkaputk, palderjan, piparmünt, hapuoblikas.
Kui peenrad on maja lähedal ja tahaks, et aed näeks kogu aeg ilus välja, siis tasub istutada püsimaitsetaimi ja üheaastasi segamini. Nii ei teki olukorda, et peenramaa jääb millalgi täiesti tühjaks. Ära söödud salatite asemele võib külvata uued ja kiirekasvulised salatid või söödavad lilled. Näiteks põld-võõrkapsast e. rukola salatit, kurgirohtu, saialille, kummelit, suurt mungalille, koriandrit.
Enamus kodumaise päritoluga liike võib külvata otse avamaale ja nad ei ole väga külmakartlikud. Varast külvi taluvad aedtill, petersell, saialill, kurgirohi, aed- harakputk ja köömen.
Igale taimele tuleb leida sobiv koht. Enamik ürte pärineb lahjadelt ja suhteliselt toitainetevaestelt ja mitte liiga niisketelt muldadelt. Märga mulda soovivateks eranditeks on jahedama kliimaga ja niisketelt aladelt pärit taimed. Näiteks: karulauk, palderjan, varemerohi, kikkaputk, piparmünt, mädarõigas, hapuoblikas ja murulauk.
Samuti on erinev nõudlikkus valguse suhtes. Varju vajavad lõhnav varjulill, karulauk, merisalat, taliportulak. Varju taluvad petersell, aed harakputk, aedmonarda, mesiputk.
Hooldus
Mitmeaastased ürditaimed vajavad kevadel ja suvel kärpimist, et ergutada noori kasve kasvama. Korrapärane lehtede ja võrsete näpistamine hoiab taimed vormis ja kompaktsed. Äraõitsenud õisikud lõigatakse, kui ei soovi seemneid saada. Õisikute lõikamine lihtsustab ka hooldust – taim külvab muidu valminud seemned ja järgmisel hooajal tärkavad kõik liigid segamini.
Rohimine on hoolduse juures kõige suurem töö. Tugevama kasvuga taimede ümber võib umbrohtumise ja hioolduse vähendamiseks katta pinna õlemultsiga.
Maitsetaimede kasvamist võivad segada ka haigused ja kahjurid. Taimed on tugevamad, kui neil on sobiv kasvukoht ja head kasvutingimused. Ürdiaias ei ole soovitav kasutada keemilisi tõrjevahendeid – seega tuleks hakkama saada keskkonnasõbraliku kahjuritõrjega. Taimsed leotised- kõrvenõgesest, põldosjast, soolikarohust, küüslaugust, sibulast või mädarõikast, millega pritsitakse kahjurite korral. Rohelise seebiga pritsimine. Teod saab väikestelt pindadelt hommikul kastega ja peale vihma käsitsi ära korjata.
Taimede istutamisel on hea arvestada ka sobivaid naabreid, mis oma lõhna ja juurte eritiste kaudu peletavad kahjureid. Näiteks küüslauk peletab maasikakahjureid, leeskputke lehed peletavad mutte. Aed-liivatee, salvei, piparmünt ja basiilik mõjuvad peletavalt kapsaliblikatele. Aedtill, sibulad, küüslauk ja porrulauk kaitsevad porgandit porgandikärbse eest, porgand tõrjub sibulakärbest, aed- piparrohi tõrjub oa lehetäisid. Küüslauk aitab rooste- ja jahukasteseente vastu, koirohi kaitseb sõstraid rooste eest.
Kui mõned taimed haigestuvad, siis tuleks need põletada, ülejäänud orgaanilised jäätmed sobivad hästi komposteerimiseks. Külvamisel tasub kasutada alati uuemaid või haigustele vastupidavaid sorte. See teeb edaspidise hoolduse palju lihtsamaks. Tähtis on ka õige külviaja valik.
Artikkel on ilmunud ajakirjas ” Aed” 2013 märtsikuus.
Kuidas mujal maailmas kasutatakse tarbetaimi hoopis laiemalt ka linnahaljastuses – loe siit.
Loe ka artiklit: Aedviljad aias – iluks ja söögiks.
