-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: minu aed
Septembrikuu aias. Kuu pildis
September on veel viljade kuu. Õunad, õunad, õunad ja viimased tomatid, mis enam õues kõik ei jõuagi punaseks minna.
Väikesed dekoratiivkõrvitsad on enda alla matnud terve vanni ümbruse peenra. See koht aias ootabki ümbertegemist. Lõkkekoha ümbrus vajab veidi enam avarust, et inimesed saaksid igas suunas liikuda. Ning suureks kasvanud hekk pihlenelast ”Pia” vajab ikkagi enda ümber karmimat niiduki kätt. Terve peenar on teda muidu täis.
Seega sinna tuleb vist veel üks väiksem ja kõrgem peenar köögiviljale ja salatile. Et ikka rohkem rohelist oleks oma aiast käepärast võtta. Plaane saab talvel seada, taimed kevadel ümber tõsta ja uus kõrgpeenar meisterdada…
Pildistas Jürgen Karvak.
Minu aias juulikuus.
Suve keskpaik – aias on suur rahu – kõik kevadised ja varasuvised õitsejad on oma kiired kasvud ja erksad värvid välja näidanud. Hoolimata külmast ja pikaldasest suve algusest on kõik aiaelanikud jõudnud nüüd juba lopsakaks kasvada.
Peenrad on tihedad ja pungil täis. See on hea – umbrohi ei pääse kasvama ja kuum päike ei kuivata maapinda kiiresti läbi. Vaatama peab ainult et mõned taimed liiga pealetükkivaks ei muutuks ja kogu peenrapinda enda alla ei kipuks haarama
Ja vihma on sadanud kõvasti ja palju. EMHI andmetel kogunisti ületas paljuaastast keskmist sademetehulka. Tänu sellele oleme näinud ka päikest keskmisest vähem. Soojemat ilma armastavad lõunamaisemad suvelilled ei rõõmusta selle üle sugugi.
Kogu see lopsakus ja erinevad õied lausa nõuavad ahepeal kimpu köitmist ja sünnipäevalastele või külla minnes kaasa võtmist. Kesksuvised lillekimbud on tõeliselt suve nägu ja lõhnavad vaimustavalt.
Kuidas nägi aed välja juulis eelmisel aastal (2011) – vaata järgi siit.
Mida teha üle ääre kasvanud lilledega?
Kuidas hoolitseda, et aed hukka ei läheks, kui puhkuseplaanid ootamas…?
Ja varsti on ees ootamas sibulilleaeg. Kuidas istutada ja kuhu istutada – sellest olen kirjutanud siin – Unistuste aed kevadeks – istutame sibullilli!
Päev pildis – novembri teine nädal aias.
Esimene öökülm sellel soojal sügisel.
Mitte, et ma seda talve nüüd väga ootaks… aga esimene öökülm siis sellel nädalal ka minu aias. Hoopis teine pilt, mis hommikul avaneb…
Paugupealt – ühe ööga, saab aed teise näo, uued värvid, lõhnad ja hoopis uus meeleolu.
Pildid punapaju koos võnk- pärgenelaga. Pajupõõsad on ühed viimased, kes minu aias lehti langetavad. Hariliku kuuse väike keravorm ja kukehari ‘Herbstfreude’ on pärlitega kaetud.
Kõrred – kõrred… sügiseses ja talvises aias on just nemad koos okaspuudega, mida imetleda.
Päike hakkab paistma hoopis teisest kandist, kui suvisel ajal. Päikese teekond erinevatel aastaaegadel sinu aias on ka huvitav ja vajalik jälgida.
Kust päike alustab hommikul ja kus lõpetab oma teekonna? Kas lehed on juba puus või on nad juba maha langenud.? Valgusevajadus on taimedele üks tähtsamaid tingimusi. Päikesepaistelisi ja varjukohti jälgides leiad lihtsamalt paljudele taimedele õiged ja sobivad kasvukohad.
Ja kaugel see talvgi enam on? Hoolikas aiapidaja vaatab enne oma aia ka selle pilguga üle, et kuidas taimi talvel paremini rasketes tingimustes kaitsta.
Augustikuu aias. Kuu pildis
Kalendrisuve viimane kuu on aiasaaduste päralt.Viinamarjad, kõrvitsad, kurgid ja tomatid, lehtkapsad ja mais. Vahele lihtsalt iluks päevalilli ja ise ennast peenrasse laiali seemendanud kurgirohtu.
Kurgirohi on tänuväärt taim mesilastele. Õied on kogu aeg tiivulisi täis.
Sel suvel sai aias kõik tühjad kohad lillepeenras, kuhu parajalt päikesevalgus vähegi ulatus, täidetud köögiviljadega. Väetiseks sai lisatud kompostmulda. Selgus, et eriti hästi kasvasid tomatid. Isegi avamaal sai kõvasti saaki ja päris punaseid tomateid. Kasvama sai pandud poolkõrgeid sorte, kuid kobarad osutusid ikkagi nii suureks, et toed olid suureks abiks.
Juuli aias. Kuu pildis
Sel aastal tundub, et kõik käib kiiremini. juuli alguseks on kõik suve alguse õied ühe hooga ära õitsenud ja aed on lopsakas ning üle ääre ajav.
See on ilmselt ka minu aia eripära, et keset suve on õitsvaid asju vähem: osaliselt on see kindlasti sellest, et paljud peenrad on aia varjupoolel, kuhu päikest paistab vaid hommiku või õhtupoole osa päevast. Või siis hoopis hästi kuivas kohas, mis sobib hästi kiviktaimla taimedele, mis enamus õitsevad kevadeti.
Seega kesksuvi on erinevate roheliste toonide ja üle ääre ajava lopsakuse päralt.
Ja muidugi on juba valmis esimesed viljad. Kirsisaak on rikkalik ja maasikad on juba otsa söödud. Lindude heidutamiseks riputasin sel aastal puudele helkivaid jõuluehteid ja vanu cd plaate. Tundus, et aitas küll…
