-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: minu aed
Päev pildis – aprilli kolmas nädal aias
Vaikselt, vaikselt liigub kevade poole. Viimased lumehunnikud on kadunud ja varsti on oodata krookuste pidu.
Päikest on vaja!
Ma ei uskunud oma silmi…esmaspäeva õhtul jälle lumi maas – seekord oli see õnneks märg ja vesine… lootus jäi, et hommikuks on maa puhas.
Ei midagi targemat hommikul – meil on käes 17 aprill ja taas on lumi maas. Loodetavasti sulab see ikka ükskord ära ja lõpuks siiski selgub, et suvi sel aastal vahele ei jää…
Kevadel vara, kui õieti kuskil veel värvi ei ole, siis on esimesed krookuste õied nagu kuskilt mujalt pärit. Värvi intensiivsus paneb silmad kissitama ja tunne on selline, et kogu värv on nende lillede peale ära kulunud…
Õnneks siiski sulatas vihm lõpuks ometi lume ja nädala lõpuks saabus suur soe ka kaasa. Loodetavasti oli nüüd see lumi küll viimane sel aastal.
Kui kaugel oli kevad eelmisel aastal sel ajal – saab vaadata eelmise aasta postitustest. Siis aga tundub, et kolmandal nädalal aprillis 2011 ei olnud peale aiaelanike midagi vaatamisväärset. Krookuseid olen pildistanud alles täitsa aprilli lõpus ja lundki on veel aias täiesti saadaval olnud.
Ja kuidas on kevadel kõige parem endale järgmiseks kevadeks unistuste õitsev aed planeerida, selleks on ka praegu väga õige aeg.
Päev pildis – aprilli teine nädal aias
Selle postituse pealkiri peaks tegelikult olema – parem hilja, kui mitte kunagi. Sest õigupoolest on aprilli teisest nädalast küll nüüd hulk aega juba möödas….aga ajaloo ja järjepidevuse huvides siiski – parem hiljem.
Aprilli esimesel nädalal maha sadanud lumi sulab vaikselt taas, kuid kõige varem välja tulnud suureõieliste krookuste õied rikkus küll seekord lumi ära. Nad on kortsus ja ega seda säravat õitsemist ma sel kevadel veel näinud ei ole.
Äkki nendes peenardes siiski, kus siiani paksem lumi veel peal oli, kui uus lumevaip saabus ja lilled ei olnud veel jõudnud oma pead välja ajada. Lootus jääb.
Kui päikest pole, on ilm nukker ja ka taimedel pole jõudu ennast maa seest välja ajada.
Ootame – ootame!
Eelmisel aastal aprillis, kas oli juba rohkem õisi? Vaadates omaenda blogisse tundub, et vist mitte…sest muidu oleks ma kindlasti fotoaparaadiga ümber maja ringi jooksnud ja mingi jälg oleks sellest ikka maha jäänud – aga ei ühtegi pilti aprilli teisest nädalast.
Päev pildis – aprilli esimene nädal aias.
Nüüd oli siis Tallinnas kord käes, et talv saabus lihavõttenädalal uuesti. Esmaspäeva hommikul vaja uuesti lumelabidas ja hari kätte võtta. Pole üldse lõbus…ja käredat pakast ööseks ning lund jagus samuti terveks nädalaks. Brr…
Kuid linnud on alles ja väga häälekad…isegi õhtul poole üheksa paiku käis aias nii kõva lärm, et pani lausa mõtlema, et mis nüüd lahti.
Nädala keskpaik rõõmustab jälle päikesepaistega…lumi sulab taas ja muru hakkab uuesti paistma ning kuldkollased krookused rõõmustavad silma.
Suur Reede ja jälle lumi…ja kohe mõnuga sajab. Ikka terve päeva järjest ja jälle on paks lumi maas. Tunne on selline, et sel aastal jäävad kevad ja suvi vahele. Külmakraadid näitasid öösiti – 10 lähedasi näitusid.
Igal kevadel taban end mõttelt, et sel aastal kevadet ei tulegi…sel aastal on kevad hilisem…külmem…vihmasem…
Kuidas oli eelmistel aastatel? Aaastaring blogis on peaaegu märkamatult täitunud ja nüüd saab pilku heita möödunud kevade ilmale ning aia arengule. Vaata siia ! Päev pildis – aprilli esimene nädal 2011.
Kevadiste sibullillede õitsemist olen nautinud ka eelmisel kevadel. Seepärast ongi ootus nii suur.
Veel pilte varakevadisest Austriast, kus oli veel piisavalt külm lillede jaoks, kuid veidike värskust lilledega kulub alati ära. Rõõmsaid varakevadisi lillepottide ja rõdukastide kujundusi.
Päev pildis – märtsi viimane nädal aias.
Vaid 10 päeva puhkusel kodust ära ja juba lumi peaaegu aiast kadunud. Esimesed krookused on väljas ja samuti lumikellukesed. Kui ainult päikest näitaks, siis oleks õied avali lahti. Viimased lumehunnikud on veel alles varjulisematel aladel. Teed on juba puhtad ja kuivad.
Pildil olev heleroheline piparmünt ja salvei ei ole muidugi aiast vaid toast. Üle talve elasid nad pimedas keldris, kuid enne ärasõitu sai nad välja toodud ja nüüd saab juba teed keeta ja liha maitsestada.
Ei tea, kas Lõuna – Eestis juba tulevad lehed puude peale. Siin vist läheb veel natuke aega. Neljapäeval sadas veidi lundki ja õhtu ning öö tõotab tulla pakaseline.
Nüüd on hea aias ringi käia ja vaadata, kus oleks kõige paremad kohad sügisel kõige varasemate sibullillede jaoks. Kus sulab lumi kõige kiiremini ära? Kus on kõige rohkem päikest? Kus on need kohad, kuskäid ja märkad lilli kõige varem? Nii saad kõige kiiremini elu aeda.
Vaata ka eelmisel aastal kirjutatud juttu kevadistest sibullilledest aias.
Ja ka kuidas kevadel värskest toidust jõudu ammutada – Idud ja võrsed kevadine värske saak.
Toredat ootamist! Kas Sinu aed on juba rohelisem ?
Eelmisel aastal nägi aprilli esimesel nädalal aed veel korralikult lumisem välja, kui praegu. Aga siis oli ka talvel rohkem lund. Vaatame, mis järgmine nädal toob.
Päev pildis- märtsi kolmas nädal aias.
Viimane nädal enne ametlikku ja oodatud kevade algust. Päeval päike sulatab…ööd on külmad ja selged. Mõnel päeval on ka soojem ja siis on hoopis sula lahti. Teedel on vesi igal pool. Mujalt aga sulab lumi üsna aeglaselt…kuid üllatusena olid aia kõige esimesena sulavates paikades juba esimesed tulbivarred ja krookuselehed näha. Tõesti, just praegusel ajal on näha aias kohad, kus kõige varem lumi ära sulab ja kuhu võiks istutada kõige varajasemaid õisi.
