Korralik öökülm pole endiselt minu aeda jõudnud

…ja tuleb tõdeda, et oktoobri viimasel nädalal näeb aed välja peaaegu samasugune nagu eelmiselgi nädalal. Lehti muudkui pudeneb ja puud on veidi rohkem raagus, kuid astrid õitsevad ennastunustavalt ja  värvi on samuti veel aias piisavalt.

Aiatööde tegemiseks on aga üsna viimane hetk, sest kunagi ei või teada, millal see külm ja lumi meid ootamatult tabada võib. Mida mina olen teinud oma suurte püsilillepeenardega sügiseti?  Need peenrad,mis ei ole kaetud puukooremultšiga on hea veel viimastest umbrohtudest puhtaks rohida, kuid jätta puutumata need taimed, mis on piisavalt puitunud, et püsida ilusad veidi soodsamate ilmaolude korral nii hilissügisel kui ka talv algul. Kõrrelised, madalad astrid, kukeharjad, erinevad pinnakattetaimed, helmikpöörised … ja oi – neid on palju. Mina olen valiku tegemisel otsustanud selle järgi, et millistel taimedel püsivad puhmikud ja lehed ilusti vormis, need saavad jääda. Kui ei tule vaheldumisi märga lund, lörtsi ja tuuleiile siis püsivad paljud püsililled peenras kaua ilusatena veel hilissügisel ja isegi talvel õhukese lumekorra all.

Kui püsilillede pealseid ära ei lõika, siis on ilma lumeta külmaga nendest abi taimede paremal talvitumisel. Ülejäänud taimedele olen sügisel vedanud peale õhukese kihi kompostmulda. Nii saab kaks kärbest ühe hoobiga – peenardele korralikuma välimuse ja vajaliku lisa huumuskihti samuti peenardele veetud. Koltunud ja koledad püsikulehed olen jätnud sinnasamasse peenrasse mullakihi alla.

Enamus kõrrelisi on väga ilusad just hilissügisel. Seda seni, kuni märjad vihmad ja lumi neid maadligi surub. Paju erinevad liigid ja sordid on minu aias ühed hilisemad lehelangetajad. Kui muud puud  ja põõsad on juba paljad, siis paju veel praegu üleni lehes.

Ilusat sügist kõigile aiapidajatele.

Minu aias kuldne sügis kestab.

Seni kui öökülmad ei ole aias oma tööd teinud võib kuldne sügis hiilata. Enamus püsililli püsivad veel püsti ja ka osa lehtigi veel puul. Tore…Alpi ja Tanguutia elulõngade seemnetutid on päikesepaistes igavesti uhked ja selliseks jäävad nad läbi talve. Sellepärast on ka need elulõngad ühed minu lemmikutest, et jäävad aeda kaunistama ka talvisel ajal ning ei varju maapõue sügavustesse – ilma lehtedeta elulõngade väädid ja seemnetupsud on ilusad ka härmatise ja lumega.

Iluõunapuu ‘August Vaga’ – laseb jätkuvalt oma leekivpunastel viljadel särada.

Nüüd, kui eelmisel nädalal oranžikaspunast tooni kaselehise enela hekk on lehed maha puistanud, on madal hekk jaapani enelast ‘Little princess’ täiesti kuldkollane. Veinipunast tooni lisab aeda näärlehine roos. Hall põõsas vahepeal on punapaju ‘Nana’ ja päikesekollane esiplaani põõsas – võnk – pärgenelas (Stephanandra incisa ).

Hiline õitseja on haruline lurslill Cimicifuga Racemosa ‘Atropurpurea’. Isegi nii hiline, et poolvarjulises kohas alles nüüd oma õied lahti ajab. Sort uhkeldab oma purpurpunaste suurte lehtede ja pikkade huppus õieküünaldega juba ammu aga valged õied on alles nüüd avanemas. Näis kauaks veel ilmasooja jätkub, kas jõuab kõik õied avada või mitte.

Kurgirohi on samuti ilmselt soojadest ilmadest innustunult oma erksiniseid õisi ikka aeg ajalt kuskil veel näitamas.

Seni kui soojad sügisilmad veel kestavad ja lehed ainult jupikaupa puudel ja põõsastelt maha pudenevad ei saa veel leheriisumisest priiks ning aias ikka mõned õied ning kirevaärvilised lehed silma rõõmustamas.