Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aeg- ajalt võib kuulda aiapidajate hulgas kurtmist, et taimed ei kasva ja muru kiratseb. Mis võib olla põhjuseks?

Aiaruumi ja peenarde rajamise juures tuleb üldjuhul olemasolevat maapinda mingit moodi muuta, kas pinnast paigutatakse ümber, puhastatakse kividest ja prahist, mulda tuuakse juurde ja tõstetakse maapinda kõrgemaks. Tavaliselt mingit moodi kujundatakse maad ümber elanike vajadustele kõige sobivamaks. Igal sellisel juhul on hea teada, palju taimed vajavad kvaliteetset kasvupinnast heaks elutegevuseks ja kasvuks.

Hea kasvumuld ei sisalda kive või muid võõrkehasid. Seal ei ole mitmeaastaste umbrohtude juuri – need tuleks kõik eemaldada. Hea on kui seal pole liiast ka umbrohuseemneid, mis aegamööda hakkavad tärkama, niipea kui valgust saavad. Ning kogu kasvupinnas ühes peenras on ühtlase koostisega ja hästi segatud.

Kasvumulla omadused ja paksus mõjutavad taimede arenemist suuresti. Omaette teema on mulla koostis, niiskusomadused ning viljakus. Osad taimed vajavad kasvamiseks kuiva, teised eelistavad niisket mulda. Mõned toitainetevaest ja teised just huumusrikast. Kuid täna vaatame kasvumulla teema üle keskendudes kasvumulla kihi paksusele.

Olgu muld kui tahes sobiv, kui aga pinnast ei ole piisavalt, siis taimed kiratsevad, õitsemine on vähene ja nende väljanägemine üldse on kesine.

Samas on paljud taimed õnneks suhteliselt vintsked tegelased, et ka veidi kitsamates tingimustes ellu jääda. Kuid siiski võivad saada kehvadest kasvutingimustest nõrgestatud, jääda kiduraks ning lühemaealiseks. Hoolikalt ettevalmistatud puude ja põõsaste istutusaugud ning paraja kasvumulla paksusega lillepeenrad aitavad taimedel paremini kasvada ja meie heitlikus kliimas ilusamad välja näha.

Samuti ka mida sobivamalt on taimed vastavalt kohapealsetele tingimustele valitud, seda paremini nad arenevad. Taimede valimisel on vaja arvestada nii valgus-, niiskus tingimustega, mulla omadustega, krundi mikrokliima ja asukohaga.

Kui palju siiski kasvumulda erinevad taimed vajavad?

Allpool olevad numbrilised väärtused on üldistatud, aga neist saab taimedele vajaminevaks kasvupinnaseks ülevaatliku pildi.

Alati tasub aga üle vaadata konkreetsete taimede vajadused, sest erandeid on alati olemas.

• Püsililled (kõrs ja rohttaimed)

Suurematel ja sügavate juurtega liikidel on vaja kasvualuse sügavust 50 cm või rohkem.

Keskmise suurusega ja madaljuursetele liikidele 30– 40 cm kasvumulda.

Kiviktaimla ja äärte püsililledele umbes 20 cm. Kasvumulda.

Kergem, õhu- ja huumusrikas muld on sobiv suurele enamusele lilletaimedest.

• Sibullilled

Tulbid ja nartsissid vajavad kasvumulda 20 cm.

Sibulate istutussügavus reegel – sibulad istutatakse 3 sibula sügavusele- istutussügavus oleneb sibula suurusest.

• Põõsad

Madalamad põõsad vajavad istutusauku kasvumullaga suurusega 40x40x40 cm

Keskmised põõsad 60 x 60 x 60 cm

Puud ja kõrgemad põõsad 80 – 120 cm sügavust kasvupinnast.

• Ronitaimed

Ronitaimede jaoks on sobivad istutusaugud kasvumullaga suurusega 50/60 x 60 x 60 cm

• Muru

Regulaarselt pügatava muru rajamiseks on vajalik 15- 20 cm paksune kasvumulla kiht.

Niidulaadsele harva pügatavale murule umbes 10 – 15 cm paksune kiht.

Kuiva niidumuru rajamisel aluskihis liiv ja peal ca 5- 10 cm paksune lahjema mulla kiht.

Niiskete alade niitude kasvukiht võiks olla veidi paksem ca 30 cm.

Peenarde ettevalmistamine istutusteks.

Peenarde ettevalmistamise ja mulla harimise koha pealt on levinud mitu erinevat suhtumist.

Ühed soovitavad peenarde rajamisel kindlasti mulla läbi kaevata ja seda vähemalt 2 labidalehe sügavuselt. Niimoodi õhutame ja kobestame kasvupinnast ning saame eemaldada kõik püsiumbrohtude juured. Vajadusel saab nii segada juurde mulla struktuuri parandavaid komponente. Raskeid muldi muutes kergemaks liivase mullaga segades ja liivmuldadele juurde lisades näiteks komposti.

Teised väidavad, et mulla läbikaevamine on tarbetu ning ei ole isegi mitte kasulik. Pole tarvis juba tekkinud mulla kihte tagurpidi pöörata. Kobestamise eest hoolitsevad väikesed mullaorganismid ja vihmaussid ning toitained antakse mullale juurde kasutadaes peenardel kattematerjale, mis siis aja jooksul seal lagunevad. Peenart kattev orgaaniline materjal kõblatakse mulla pindmisesse kihti sügisel, kui see on juba poolkõdunenud ja seejärel kaetakse ka talveks peenar uue kattematerjaliga. Kogu hooaja hoitakse peenarde mullapinnad pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga, näiteks nagu – õled, peenestatud puukoor, muruniide, lehed, kompost, turvas. Sellist meetodit kasutades toimib kattematerjal loodusliku väetisena, mis aja jooksul kõduneb ja parandab mulla pealmist kihti.

Seda nimetatakse katteviljeluseks – kogu peenra pind hoitakse pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga.

Artikkel on ilmunud ajairjas “Kodukiri ”  juunis 2013