-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: muru
Kui palju mulda?
Aeg- ajalt võib kuulda aiapidajate hulgas kurtmist, et taimed ei kasva ja muru kiratseb. Mis võib olla põhjuseks?
Aiaruumi ja peenarde rajamise juures tuleb üldjuhul olemasolevat maapinda mingit moodi muuta, kas pinnast paigutatakse ümber, puhastatakse kividest ja prahist, mulda tuuakse juurde ja tõstetakse maapinda kõrgemaks. Tavaliselt mingit moodi kujundatakse maad ümber elanike vajadustele kõige sobivamaks. Igal sellisel juhul on hea teada, palju taimed vajavad kvaliteetset kasvupinnast heaks elutegevuseks ja kasvuks.
Hea kasvumuld ei sisalda kive või muid võõrkehasid. Seal ei ole mitmeaastaste umbrohtude juuri – need tuleks kõik eemaldada. Hea on kui seal pole liiast ka umbrohuseemneid, mis aegamööda hakkavad tärkama, niipea kui valgust saavad. Ning kogu kasvupinnas ühes peenras on ühtlase koostisega ja hästi segatud.
Kasvumulla omadused ja paksus mõjutavad taimede arenemist suuresti. Omaette teema on mulla koostis, niiskusomadused ning viljakus. Osad taimed vajavad kasvamiseks kuiva, teised eelistavad niisket mulda. Mõned toitainetevaest ja teised just huumusrikast. Kuid täna vaatame kasvumulla teema üle keskendudes kasvumulla kihi paksusele.
Olgu muld kui tahes sobiv, kui aga pinnast ei ole piisavalt, siis taimed kiratsevad, õitsemine on vähene ja nende väljanägemine üldse on kesine.
Samas on paljud taimed õnneks suhteliselt vintsked tegelased, et ka veidi kitsamates tingimustes ellu jääda. Kuid siiski võivad saada kehvadest kasvutingimustest nõrgestatud, jääda kiduraks ning lühemaealiseks. Hoolikalt ettevalmistatud puude ja põõsaste istutusaugud ning paraja kasvumulla paksusega lillepeenrad aitavad taimedel paremini kasvada ja meie heitlikus kliimas ilusamad välja näha.
Samuti ka mida sobivamalt on taimed vastavalt kohapealsetele tingimustele valitud, seda paremini nad arenevad. Taimede valimisel on vaja arvestada nii valgus-, niiskus tingimustega, mulla omadustega, krundi mikrokliima ja asukohaga.
Kui palju siiski kasvumulda erinevad taimed vajavad?
Allpool olevad numbrilised väärtused on üldistatud, aga neist saab taimedele vajaminevaks kasvupinnaseks ülevaatliku pildi.
Alati tasub aga üle vaadata konkreetsete taimede vajadused, sest erandeid on alati olemas.
- Püsililled (kõrs ja rohttaimed)
Suurematel ja sügavate juurtega liikidel on vaja kasvualuse sügavust 50 cm või rohkem.
Keskmise suurusega ja madaljuursetele liikidele 30– 40 cm kasvumulda.
Kiviktaimla ja äärte püsililledele umbes 20 cm. Kasvumulda.
Kergem, õhu- ja huumusrikas muld on sobiv suurele enamusele lilletaimedest.
- Sibullilled
Tulbid ja nartsissid vajavad kasvumulda 20 cm.
Sibulate istutussügavus reegel – sibulad istutatakse 3 sibula sügavusele- istutussügavus oleneb sibula suurusest.
- Põõsad
Madalamad põõsad vajavad istutusauku kasvumullaga suurusega 40x40x40 cm
Keskmised põõsad 60 x 60 x 60 cm
Puud ja kõrgemad põõsad 80 – 120 cm sügavust kasvupinnast.
- Ronitaimed
Ronitaimede jaoks on sobivad istutusaugud kasvumullaga suurusega 50/60 x 60 x 60 cm
- Muru
Regulaarselt pügatava muru rajamiseks on vajalik 15- 20 cm paksune kasvumulla kiht.
Niidulaadsele harva pügatavale murule umbes 10 – 15 cm paksune kiht.
Kuiva niidumuru rajamisel aluskihis liiv ja peal ca 5- 10 cm paksune lahjema mulla kiht.
Niiskete alade niitude kasvukiht võiks olla veidi paksem ca 30 cm.
Peenarde ettevalmistamine istutusteks.
Peenarde ettevalmistamise ja mulla harimise koha pealt on levinud mitu erinevat suhtumist.
Ühed soovitavad peenarde rajamisel kindlasti mulla läbi kaevata ja seda vähemalt 2 labidalehe sügavuselt. Niimoodi õhutame ja kobestame kasvupinnast ning saame eemaldada kõik püsiumbrohtude juured. Vajadusel saab nii segada juurde mulla struktuuri parandavaid komponente. Raskeid muldi muutes kergemaks liivase mullaga segades ja liivmuldadele juurde lisades näiteks komposti.
Teised väidavad, et mulla läbikaevamine on tarbetu ning ei ole isegi mitte kasulik. Pole tarvis juba tekkinud mulla kihte tagurpidi pöörata. Kobestamise eest hoolitsevad väikesed mullaorganismid ja vihmaussid ning toitained antakse mullale juurde kasutadaes peenardel kattematerjale, mis siis aja jooksul seal lagunevad. Peenart kattev orgaaniline materjal kõblatakse mulla pindmisesse kihti sügisel, kui see on juba poolkõdunenud ja seejärel kaetakse ka talveks peenar uue kattematerjaliga. Kogu hooaja hoitakse peenarde mullapinnad pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga, näiteks nagu – õled, peenestatud puukoor, muruniide, lehed, kompost, turvas. Sellist meetodit kasutades toimib kattematerjal loodusliku väetisena, mis aja jooksul kõduneb ja parandab mulla pealmist kihti.
Seda nimetatakse katteviljeluseks – kogu peenra pind hoitakse pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga.
Artikkel on ilmunud ajairjas “Kodukiri ” juunis 2013
Muru rajamisest lihtsalt ja loogiliselt
Muru – tundub lihtne, kuid vaatamata oma lihtsale väljanägemisele on ilus murulapp väga töömahukas ning ideaalselt tiheda muruplatsi rajamine õnnestub harva.
Seepärast võiks endalt küsida, kas alati on vaja ideaalset nn. Inglise muru või sobib ka veidi ebaühtlasem roheline niidetav plats? Kas alati on ikka vaja kulutada aias tunde niites, väetades, õhutades, riisudes, kastes, umbrohte välja kaevates – kui järgmisel päeval, kui me lõpetame – elab loodus ikka oma elu – alustab tasahilju, kuid järjekindlat – tuul pillutab umbrohuseemneid laiali, päike kuivatab, pikad vihmad toovad liigniiskust, varjud teevad kasvu hõredaks ja muru samblaseks.
Miks meile muru?
Muru toob aeda vaheldust ja avarust ning laseb värvilistel lillepeenardel paremini mõjule pääseda. Muruplats loob sobiva pinna mängimiseks ja pelgalt vastniidetud muru üksi teeb aia väljanägemise korrastatuks.
Muru rajamiseks vajalikud tingimused.
- Muru armastab päikest, seetõttu tuleks valida päikesepaisteline või poolvarjuline koht. Päris varjus jääb muru väga hõredaks ja sammaldub, seal võiks kasutada pigem pinnakattetaimi või madalaid püsililli.
- Pinnas peaks olema viljakas, kuid kergesti vett läbilaskev. Muru ei taha kasvada happelisel pinnal.
- Märjas ja hapus pinnases ning liigvarjus võtab võimust sammal, kevadeti on palju surnud laike ja murus hakkavad kasvama seened.
- Liiga liivasel, kuival ja toitainetevaesel pinnal kuivab murukamar suvel läbi ja muru kolletub kergesti.
- Kasvumulla kiht peaks olema piisavalt paks, ca 20 cm. Kui mullakiht on liiga õhuke – on kastmisvajadus suurem ja toitaineid vähe. Mulla huumuskiht võiks olla kogu muru osas ühepaksune.
- Mullas ei tohiks olla kahjulikke keemilisi ühendeid.
Millest alustada?
Tasanda maapind ja eemalda kõik umbrohujuured. Anna pinnale u 1-2% väike kalle hoonetelt äärealade poole. Nii teki murupinnale kohti, kuhu vesi või jää saaksid jääda pikalt seisma ja kahju tegema. Ideaalset mulda on tihti raske leida, mullaolude parandamiseks lisa kergetele muldadele raskemat huumusmulda, turvast või savikat mulda ning raskematele muldadele turvast või turbakomposti ja jämedamat liiva. Sega pinnased omavahel, et struktuur oleks ühtlane. Mulla pealmine kiht peab olema peenelt sõmer, ilma kivideta ja kobestatud, see võimaldab seemnetele ühtlast külvi.
Enne muru külvamist kasta ja tihenda pinnast. Peale seda jäta plats paariks nädalaks seisma, et umbrohuseemned saaksid idaneda. Seejärel rohi umbrohi välja, sega pinnase pealmine kiht ning jäta uuesti seisma. Sama protseduuri võib korrata mitu korda, et muld saaks võimalikult umbrohuvabaks.
Muru külv.
- Muru külvamiseks on kõige sobivamad ajad varakevad ja hilissuvi. Suve teisel poolel tehtud külvid on rohkem kaitstud umbrohtumise eest.
- Sega seemnesegu enne külvamist kindlasti uuesti läbi, sest erinevate liikide seemned on erineva raskuse ja suurusega ning seemned ei pruugi olla ühtlaselt segunenud.
- Külva tuulevaikse ilmaga. Jaga seemnesegu kahte ossa ja külva muruplats üle 2 suunas.
- Liiga tihedalt külvamine ei taga tihedat muru vaid on pigem kahjuks. Õiget külvinormi on lihtne kontrollida – olenevalt seemne suurusest ( seemne suurus oleneb liigist) peaks näpuotsa-suurusele pinnale sattuma 3-6 seemet.
- Rehitse seeme mulda. Külvi võid katta õhukese liiva või turba multšikihiga. Muruseeme ei tohiks jääda sügavamale kui 1 cm.
- Rulli kogu pind üle. Rulliga üle käimine annab seemnele parema kontakti maapinnaga ja nii tärkab seeme kiiremini ja ühtlasemalt. Peale rullimist ei tohiks platsil enam kõndida.
Kas kasta ja kuidas kasta?
Vastselt külvatud muruseemne kastmisvajaduse kohta on erinevaid teooriaid.
Kui kastma ei hakka kohe peale külvamist, siis seeme võtab niiskuse mullavarudest ja kasvatab oma juure sügavamale ning moodustub ilus ja tugev juur. Kuid kui siis tuleb vihma on vaja peale seda jälgida, et noor muru nüüd enam läbi ei kuivaks.
Teine teooria ütleb, et seemne edukaks tärkamiseks on vaja igal juhul kasta – 1 – 2 korda päevas. Seni kui muru on kasvanud piisavalt tugevaks ja saab hakkama ilma toetava veeta.
Oma kogemusest olen märganud, et taimed harjuvad oma tingimustega. Kui sa kastad neid kogu aeg, siis nad vajavadki rohkem vett. Kui sa pikendad veidi vahesid kuid jälgid, et kuivus ei oleks hukutav, siis lisavee vajadus väheneb tunduvalt. Kastes peaks pinnas märjaks saama umbes 10 cm sügavuselt
Millal niitma hakata?
Esimene niitmine tehakse, kui muru on 6-8 cm kõrgune ja lõikekõrguseks tuleb valida 4-5 cm, et taimed hakkaksid hargnema ja pind muutuks tihedamaks. Seda ei ole hea teha väga kuuma ja päikeselise ilmaga. Edaspidi hoitakse muru korrapäraselt niites 3-5 cm kõrgusena. Umbes 1-2 cm kõrgemalt niidetakse varjulistes kasvukohtades ja põuasel ajal.
Ühe niitmisega tohib maha niita kolmandiku kuni pool murulible kõrgusest. Muru kasvamise kiirus ja niitmise vahed sõltuvad väga ilmastikust. Suvel niidetakse tihedamalt, hiljem harvemini. Liig sage niitmine on kahjulik ja põuaperioodil ei tohi madalalt niita. Kõige enam kahjustab hästi madal ja harv niitmine.
Inglise murult tuleks muruniide kokku koguda, taluaia muru puhul ei ole see vajalik, kuid märja või kastese muruniite kogumike all võib taimkate hävineda. Muruniite võib jätta maha, kui see on umbes 2cm pikk, siis kõduneb see muru vahele ära ning annab mulda toitaineid.
Kevadisi muruhooldustöid juba olemasolevale murule:
- Kevade poole jälgida, et murule ei tekiks jääkoorikut. Kahju teevad ka lumisel ja porisel ajal sissetallatud rajad.
- Muru riisutakse kevadel, kui muld on juba tahenenud. Liiga märjal murul pole soovitav talluda.
- Kevadine muru õhutamine vähendab sambla tekkimise võimalust.
- Sammal tekib murusse, kui seal on kõrreliste kasvuks ebasobivad kasvutingimused, ebapiisav või ühekülgne väetamine, liigniiskus, kuivus, vari, liiga madal niitmine ja regulaarne niite mahajätmine. Samblatõrjevahendid hävitavad sambla, kuid ei kõrvalda põhjust.
- Kevadel ja suve esimesel poolel toidetakse muru kiiretoimeliste lämmastikku sisaldavate väetistega, mis soodustab kiiret kasvu, sügisel ei tohiks lämmastikkurohket väetist kasutada.
- Kevadel antakse väetist, kui ööpäevane keskmine temp on tõusnud vähemalt üle 5 kraadi, muru on alustanud kasvamist ning on täiesti roheline.
- Võib valida ka kaasaegsed pikaajalise toimega mineraalväetised, mis annavad toitaineid mitu kuud järjest. See teeb muruhoolduse lihtsamaks ja vähem töömahukaks.
- Väetist ära puista märjale murule, siis väetisegraanulid jääved murulible külge kinni ja kõrvetavad taime. Kindlasti kasta peale väetise külvamist seni, kui see on sulanud. Erinevad väetised sulavad erineva kiirusega.
- Võimalus on ka murupinnale väetiseks laotada orgaanilist kompostmulda. Seda tehakse koos õhustamisega.
- Ühtlase murulapi parandamisel on oluline kasutada sama muruseemnesegu, mida kasutati külvamisel, muidu jäävad murusse üldisest foonist erinevad laigud.
Loe lisaks ka https://www.aiaidee.ee/pugatud-muru-asemele/
Lugu on ilmunud ajakirjas “Aed” 2014 aastal.
