Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Puhkus

Kesksuvi on kõige magusam aeg, kus ennast lõdvaks lasta. Puhkused, ärasõidud, ootamatud plaanid ja kohustustevabam elu on tihti suvekuude sisu. Juuli ja ka august on tavapäraselt kõige kuumemad kuud aastas. Siis armastatakse pikemalt kodust ära olla ning kohustustega ennast vähem koormata. Isegi, kui on plaanis puhata kodus, siis tahaks rohkem logeleda- kui näpud mullas tegemata töid teha- võiks olla nautimise ja puhkamise aeg. Seda on tihti lihtsam öelda, kui teha, sest juulikuu on taimede kohapealt ikkagi kasvamise kuu.

Rohimine

Juba täis kasvanud ja tihedamalt sisustatud peenardes on taimed suveks oma suuruse saavutanud ja kevadel varakult ära rohitud umbrohi ei jõua enam taimedega võistelda ning lillepeenardega ongi selleks ajaks tööd vähem.

Rohimisel on hea kasutada abiks väikest harki, mis aitab lihtsamalt umbrohtu koos juurtega kätte saada ja ka kobestab taimede ümbruses olevat mullapinda.

Muru

Põhiline mille peale kulub aega- on muru niitmine. Muru on aias väga hooldust vajav kujunduselement. Ilma pideva niitmiseta omandab kiirelt korratu väljanägemise ja siis ei saa kohe ühe korraga madalaks niita. Kindlasti jäävad puhkuse ajal vahele mõned niitmise korrad. Kesksuvel ei ole küll muru kasv nii kiire ja niita võib harvemini, kuid kui siiski on muru liiga pikaks kasvanud, siis peaks niitma tavapärasest 1- 2cm kõrgemalt. Hea niitmiskõrgus on 3 – 6 cm kõrguselt, arvestades, et kunagi ei tohiks muru niita rohkem, kui kolmandiku kuni poole võrra rohu pikkusest. Heasse korda saab pikaks kasvanud muru jälle, kui niita mõned korrad tihedamalt ja kõrgema kõrgusega, siis anda vahepeal aega kosumiseks ja seejärel niita tavapärase kõrgusega.

Kastmine

Kui igapäevaselt taimi suure hoolega kasta, siis muutuvad taimed neile antavast lisaveest kiirelt sõltuvaks ja kastmisest ilma jäädes kahjustuvad kiiremini. Kasta vaid vajadusel- ehk harjuta taimi harvema kastmisega, kuid siis anna vett rohkesti. Ainult peenra pealispinna kastmisel jääb juurestik maapinna lähedale ja sõltub rohkem neile antavast kastmisveest. Kui taimed ei ole liig tiheda kastmisega harjunud, sunnib see taimi kasvatama oma juured sügavamale, kust saab niiskust paremini kätte.

Multšimine

Peenraid võib hoolduse lihtsustamiseks multšida koorepuruga, multšikihi alla võib lisada veel kihi ajalehti. Multškate peaks olema küllaltki tihe 6- 10 cm kuid ulatuma taime juurekaelast veidi eemale, et ei lämmataks taimi. Multškate aitab säilitada niiskust, vähendada umbrohtumist, hoiab mulla jahedana, vähendab niiskuse aurustumist mullast.

Istutamine

Uusi taimi istutades tuleks kontrollida, et aiandist saadud pottides ei oleks tülikaid umbrohtusid ja eemaldada need enne istutamist. Enne on hea hoolikalt läbi mõelda, kus taim kasvama hakkab, millised on seal kasvutingimused- mullastik, valgus ja soojus. Õiges kohas ja sobivates tingimustes kasvav taim nõuab vähem inimese hoolitsevat kätt.

Mitte ainult puhkuse ajaks vaid ka kõikide aiahooldustööde vähendamiseks on abi korralikult läbimõeldud aiaplaani tegemisest, kus on arvestatud, et iga taim kasvab temale kõige sobivamas kohas. Kuiva ja päikest armastavad asuvad just päikesevalguses ning varjutaimed pimedamas pooles. Siis väheneb ka kordades kastmise ja hoolduse vajadus ning taimed saavad lihtsamini ilma kõrvalise abita hakkama.

Konteinerid

Rõdukastidesse ja konteinertaimedesse võib jätta puhkuse ajaks isetehtud kastmissüsteemi näiteks plastikpudelitest, mis on täidetud veega ja asetatud tagurpidi mulda, auk korgis nii, et kujuneb omamoodi tilkkastmissüsteem.

Aia planeerimisel:

• Planeeri vähem murupinda.
• Istuta taimed tihedamalt.
• Kasta harvemini, aga korraga rohkem.
• Istuta aeda ainult kasvu- ja valgustingimustega sobivaid taimi.
• Konteineritesse vali päikesepaiselistesse kohtadesse kuuma taluvaid ja vähest niiskust vajavaid paksulehelisi taimi. Rikkalikult õitsevad lopsakad taimed on suurema veevajadusega.
• Vähest hoolt vajavasse aeda vali heitlehiseid puid ja põõsaid- päästab rohimisest ja niitmisest, põõsastega on kõige vähem tööd ja nad saavad puhkuse ajal edukamalt üksinda hakkama.
• Ära soeta juurevõsusid ajavaid taimi.
• Kiviktaimlasse sobib istutada põõsaste ja okaspuude kääbusvorme. Ei vaja palju hooldust.
• Kõrrelised on peaaegu hooldusvabad, eriti vaesel ja liivasemal ning kuival pinnal. Vali puhmikutena kasvavaid, mitte risoomidega levivaid liike.
• Turbaaaed on hoolduse suhtes lihtsam, turvas seob endaga vett mida jätkub isegi põuaperioodi üleelamiseks. Turbaaias on vähe umbrohtu, kuna paljud ei suuda happelises mullas kasvada. Sealt on neid ka lihtne eemaldada.
• Veesilma asemele planeeri aeda väike anum või kividega veeelement, mitte väike ja madal aiatiik.
• Arukas maa planeerimine ja jagamine kergendab edasist hooldust.
• Planeeri oma aed nii, et oleks võimalik jätta aeda rohkem materjali, kui sealt ära visata.
• Enne puhkusele minekut:
• Toesta kõrgeks kasvavad nõrgemate vartega püsikud ja raskete marjadega põõsad juba enne puhkusele minekut. Siis ei vaju lilled ja põõsad ootamatult üksteisele selga ja ei lämmata teineteist.
• Konteinertaimedele tasub muretseda kastmissüsteem, mis hoiab mulla pikemalt niiske ja tõsta väiksemad potid enne puhkusele minekut varjulisemasse kohta.

Kiirelt korda peale puhkust:

Puhkuselt tulles leiame tihti aias eest pildi, kus siin- seal peenrast turritamas heinakõrred, õitsemise lõpetanud õietutid ja vabadesse kohtadesse ilmunud umbrohud. Kui peenrad on piisavalt lopsakad ja tihedalt taimedega täidetud, siis umbrohi ei pääse hästi kasvama. Kui on olemas õitsvad aktsenttaimed, siis jäävad ka mõned naadid rohelises massis märkamatuks.

• Liiga pikaks veninud lilled lõika tagasi.
• Hea ja värske mulje saab kiiresti, kui puhastada umbrohust ja prahist peenra äärepoolsed alad. Lõika ära kuivanud lehed ja õitsenud õietutid. Korratuks teeb aia väljanägemise ka tuulega põõsaste alla kogunenud kuiv aiapraht ning äraõitsenud õied.
• Lõika värskelt peenraservad.
• Lõika kiviplaatide ja sillutise ning müüride servadesse jäävad kõrgemad murututid.
• Näpista rooside äraõitsenud õied- ergutab taimi uuele õitsemisele.

Peenraserva lõikamine:

• Pane peenraserva otstesse tokid ja sea endale nööriga ette sirge joon, mille järgi lõigata.
• Lõigata saab terava labidaga või peenraserva kantimiseks mõeldud tööriistaga.
• Liigu tööriistaga mööda nööri ja lõika ülekasvanud murukamar sirge joonega.
• Rohi peenrast välja üleliigsed mururibad.
• Kui tööd teha regulaarselt on sissekasvanud muruosa väiksem ja on vaja vaid anda uus sirge joon peenrale. Lõigata saab edukalt ka kaarjooni.
• Peenra mullapind vahetult serva ääres jääb murupinnast madalam.

Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2010 juulikuus.

Kas sul on ka häid nippe, mis aitavad aeda korras hoida väiksema vaevaga?  Siia võib julgelt jagada…

Mis toimus juulis eelmisel aastal – saab ka järgi vaadata…