-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: sügis aias
Päev pildis – oktoobri teine nädal aias.
Kuldne sügis jätkub.
Sellest hoolimata, et kalender näitab juba pea poolt oktoobrit, on esimesed hallaööd siinkandis veel olemata ja kuldne sügis aias kestab. Lehed muutuvad üha kuldsemaks ja kuna ööd on suhteliselt soojad, siis iga päev avastad mõne taime, mis on otsustanud uuesti õide puhkeda… nagu näiteks kuldkollane päevalill – õis on küll kribu, mis kribu, aga kollane.
Maitserohelist saab ikka endiselt peenra pealt noppida. Petersell on väga tänuväärt supiroheline – ei karda ka veidi krõbedamat ilma. Kõrrelised on praegusel ajal koos värviliste lehtedega kohe kindlasti aia uhkuseks.
Tänavu on ka palju suveilli, mis otsustasin tuppa tuua ja vaadata, kuidas veidi soojem tuba neile mõjub…et kas õnnestub ületalve pidada ja uuel hooajal uusi õisi nautida. Koos oliivipuuga sai terrassilt tuppa ka Bulbine Frutescens- see tore Lõuna- Aafrika taim, mis õitses uhkelt juuulikuust terve suve. Ja tänutäheks sooja tuppa saamisele avas oma kõik nupus olevad õisikud juba järgmisel päeval.
Mis on sinu lemmikud sügiseses aias ?
Päev pildis- oktoobri esimene nädal aias.
Aed on juba päris sügise nägu.
Lehed muudkui pudenevad ja vahetavad värvi. Kuldse päikesega on aias mõnus tunne.
Soe… aga seda ainult keskpäeval. Õhtul ja varahommikul kisud kampsunihõlmad koomale ja tõmbad mütsi pähe…
Sügisese lillekimbu sisse on värvikirevust võtta küll. Praeguse aja kindel värviliider on kukehari.
Kaselehine enelas ‘Thor’ on igal aastal veidi erinevat tooni – vahest punakam… vahest pruunim…tänavu kuldne.
Kas sügisesed aiatööd on tehtud ?
Päev pildis – septembri viimane nädal aias.
Sügis käes – sügis käes ka minu aias.
Linnuparved lendavad hoogsalt iga päev lõuna poole… nii et peagi see talv siis tulemas ei ole. Aias on veel viimased hetked istutamiseks ja ümberkorraldusteks sest kunagi ju ei tea, millal lumi maha sajab. Ja siis algab hoolsal aiapidajal logelemise aeg.
Aga praegu on veel värvid täies hoos – eriti paistab see välja, kui päike ennast näitab.
Iluõunapuu viljad on praegu eriti ahvatleva väljanägemisega ja Faasseni naistenõges õitseb juba teist ringi. Ma enam ei mäletagi millal ta ilma õiteta oli.
Pihlamarjad, lehtkapsad, kukeharjad, ja lehtpeedid ning loomulikult harilik metsviinapuu ei koonerda sügiseste värvidega.
Kõrrelistel on praegu kõrgaeg… hommikuse kastega ja päikesekiirtes on eriti kuldsed toonid. Rootsi tuhkpuu ‘Skogholm’ on ennast ehtinud üleni punaste marjadega. Ja isegi harilik laanesõnajalg oma pruuniks tõmbunud lehtedega sobib sügisesesse aeda nagu valatud.
Kaselehine enelas ‘Thor’ näitab ennast sel sügisel veidi tagasihoidlikumates toonides. Mais tarbeaias ei ole veel päris valmis saanud – ju sai liiga hilja peenrasse. Peenramaalt sai ära koristatud kõik , mis vähegi veel hamba alla tahtis proovida. Millegipärast hakkas minu kõrvits alles nüüd vastu sügist ohtralt õisi tegema, nii et kõrvitsa sain vaid ühe… kuid õlis praetud kõrvitsaõied maitsevad ka väga hästi…ja nii neid õisi korjates see pimedus saabuski.
Mis veel sügisestest aiasaadustest maitsvat teha saab? Vaata siia.
Päev pildis- septembri kolmas nädal aias.
Kollane sügis.
Sügis tuleb…vaikselt hakkavad lehed varisema ja taimed, millelt võib leekivat sügisvärvust oodata, vahetavad karva.
Miks lehed muutuvad sügiseti värviliseks ? Päris põhjalikult on kirjutanud sellest ilmaasjadega hästi kursis olev Jüri Kamenik.
Jutust selgub, et kolm kõige olulisemat põhjust, miks lehed värvi muudavad on valguspäeva lühenemine, päikesevalguse spektraalkoostise muutus ja temperatuuri ööpäevase amplituudi muutus – just suured temperatuuri kõikumised, ca 12- 15 kraadi ja rohkem.
Kui vaadata asja mitte nii teaduslikult ja vaid tähelepanekute järgi, siis jah, just karged ööd ja selge taevas on sügisel need, mis värvid aeda toovad. Kaasa aitab ka veel see, kui maa ei ole liialt märg ja päevad on päikeselised. Varjus kasvavatel taimedel on samuti harva erksaid toone, päike aitab kuldsele sügisele kõvasti kaasa.
Sügise staar püsilillepeenras on vaieldamatult kukehari. Kindel valik on meil aiandusärides hästi kättesaadav sort ‘Herbstfreude’ – mis on kindlalt hästi edenev ja annab alati sügisel ilusat värvi. Minu aias oli kukehari juba ammu enne mind ja kahjuks sorti ma ei tea. Kukehari tahab heaks edenemiseks lahjema pinnasega kasvukohta ja päikest. Varjus on ta hõre ja närb ning väetist visates võib ka sinnapoole vaid näpuotsaga jagada, muidu kasvab püsikupöösas üleliia lopsakaks ja vajub laiali.
Hiina siidpöörised on nüüd juba mõnda aega aias kasvanud ja nüüd on õisikuid juba päris uhkesti. Algusaastatel ta ei tahtnud eriti õisi näidata. Tore taim- sahiseb tuulga, kollane värvus alustab hiilivalt altpoolt ja vasksed õisikud on uhked. Hea koht selle taime jaoks on tegelikult selline, kus saab teda veidi piirata – näiteks muruniidukiga ümbert sõites. Minu aias on ta peenras ja kipub kogu aeg endale liiga palju ruumi tahtma.
Teine tulemine – Tanguutia elulõng. Soe suvi ja sügis on elulõnga uuesti õitsema ärgitanud. Kollased õied sobivad sügisesse hästi.
Mida võid teha toredate aiakujundussaadustega…sellest kirjutasin juba eelmisel korral.
Kas sinu aias on ka midagi nüüd sügisel uuesti õide puhkenud?
