Postitused teemal: tarbeaed

Tarbetaimed kastis ja potis

märts 09, 2016 Evely Kirjuta esimene kommentaar

Kevade saabudes tekib alati taimede kasvatuse tuhin. Isegi neil, kel päris aiamaad ega kasvuhoonet ümber maja ei ole.

lillekastis on salatit, kuumaasikas, melissi, salveid ja saialille. Värske ja rõõmus. Süüa saab salatit, maitsestada toite, jooke ning keeta teed Ja õisi tuppa vaasi.

Tegelikult aitab ka väiksemast terrassist, rõdust või aianurgast, mida saab pottides ja konteinerites kasvavate taimedega sisustada.

Maitse- ja salatitaimed saab valida väiksemamõõdulised, mida potis kasvatada ning välist eluruumi lõbusamaks sisustada ning salateid ja suveroogi nautida. Taimi saab istutada igasugustesse nõudesse, kokku viia laste mängunurgaga, väikese puhkekoha või pingiga. Nii saab juurde luua hubasust ja rohelust. Konteineris kasvavad edukalt ka köögiviljad, väikesed viljapuud või marjapõõsad.

Tarbetaimede eksponeerimisel on hea teada, et osad köögiviljad vajavad pikalt kasvuaega ja vili on tihti söögivalmis siis, kui lehed on juba koltunud.
Salatitaimed süüakse ruttu ära ja pott jääb tühjaks – siis võib istutada või külvata mitu korda väikeste vahedega hooaja jooksul, et kogu aeg oleks värsket materjali peale kasvamas.
Maitse- ja teetaimi saab kasutada väga edukalt nii, et pott on kogu aeg ilus. Taimi veidi tippudest kärpides ja näpistades hoiab nad kompaktsed ja kauni kasvukujuga ning lõigatud ürdid saavad kaunistuseks või teetassi sisse.
Konteinerid, kus kasvavad segamini lilled ja tarbetaimed on samuti põnevad ja lustakad.
Tarbetaimede seas on väga dekoratiivse kasvukuju ja erksate värvidega taimi, mis võivad kaunistada ja rikastada suvelilledega potte ja kaste. Ja alati on midagi kaunistuseks või teetassi sisse võtta.

See viinamarjapuu potis on juba üsna vana ja jämeda tüvega. Kindlamalt elab ta talve üle, kui sellise taime saab külmaks perioodiks talveaeda ümber asustada. Chelsea aiandusmess Londonis

Hästi mõnusad toidutaimed potis kasvatamiseks on:

käharpetersell
till
roheline salat
lehtkapsas
lehtpeet
aedmaasikas, kuumaasikas
aedmeliss
piparmünt
liivateed
rosmariin
loorber
saialill

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2016 märtsikuus

Päev pildis – septembri teine nädal aias.

september 28, 2011 Evely 2 kommentaari

Aiakujundus purki.

Sügis käes ja kõik mis vähegi valmida saab on valmis. Esimesed ja üsna tillukesed – aga magusad viinamarjad nahka pistetud ja nüüd saab veel selle pilguga aias ringi vaadata, et mis veel ?

Kressiseemned – suvi läbi kressilehti, õisi ja seemneid salatiks söödud. Proovisin nüüd seemneid marineerida. Ikka kõige tavalisem marinaadi leem keeta ja seemnetele peale kallata. Kuna minul oli see esimene kord, siis väga kaua ei andnud uudishimu asu, et kuidas maitseb ? Paari päeva pärast, et sisu ikka korralikult maitsestunud saaks, keerasin purgi lahti. Mmmm…omapärane, tugev, terav…veidi mädarõika või sinepi maitsega. Kindlasti mitte ei sobi iseseisva salatina söögiks…aga liha juurde lisandiks, mõned seemned kaunistuseks ja salatile teravaks lisandiks on väga huvitav.

Marineeritud kressiseemned:

Marinaadiks 1 l veele 1 spl. soola, 1 spl. suhkrut ja 1 spl. äädikat. Pestud seemned purki, kuum marinaad peale ja kaas peale. Kuidas maitseb ?

Teine katsetus puudutas iluõunapuude vilju. Juba pikka aega on ming vaevanud mõte, et nii ilusatest marjadest on kuidagi kahju, kui nad ainult puu otsa aiakaunistuseks jäävadki. Pealegi on neid hirmus palju korraga seal puu otsas. Toorelt nad selgelt süüa ei kõlba, sest on kõvad, hapud ja kibedad. Aga töödeldult? Moos, mahl või kompott ? Nad on ju nii ilusad.

Internetis leidub hulganisti retsepte kuidas teha džemmi või marmelaadi ja nii ma siis proovisingi. Tõesti… maitse on vaimustav…hapukas, mõrkjas ja täidlane. Palju korraga ei lähe…aga jäätise peale, marmelaadi ja saia ja isegi võibolla liha juurde. Värv on täiesti fantastiline.

Retsepte ja tegevusjuhendeid džemmile leidsin palju inglise kodulehelt www.gardenandgreen.co.uk

ja siis veel www.waitrose.com

Aga mina tegin nii…hästi lihtsalt:

Vaja läheb õunu, suhkrut ja veidi sidrunimahla
Õunad pesta ja puhastada.
Potti või kõrgema servaga pannile veidi vett ja õunad, nii, et õunad on kaetud.
Keeta 20- 25 minutit, kurnata
Saadud kogus kanget mahla mõõta ja iga 100 ml mahla kohta läheb 70 ml suhkrut
Nüüd uuesti mahl potti , koos suhkru ja sidruni mahlaga. Keeta umbes 35 minutit ja siis purki. Maitseks võib soovi korral lisada ka kaneeli, tsillit, vaniljet, rosmariini.

Ja magusa marinaadiga samuti läks väike osa purki. Söögiks sealt nüüd küll väga ei saa…kuid kaunistused…lõppkokkuvõttes väga ilus.

Magusale marinaadile läksid potti ained umbes sellises vahekorras:

1 kilo õunte kohta
200 g suhkrut
0,5 l vett
kaneelikoort, nelki ja vürtsi.

Head isu ? Kui sul on valminud midagi põnevat aiast, jaga meiega ka.

: Marineeritud õunad

: Marineeritud kressiseemned

: Viinamarjad ‘Zilga’

: Klaar marmelaad

Portulak – kaunitar päikeses ja kuivas.

juuni 21, 2011 Evely 8 kommentaari

Harilik portulak, aedportulak – Purslane – Portulaca oleracea

Suureõieline portulak e. mururoos – Moss Rose – Portulaca grandiflora
Taime päritolumaaks loetakse Argentiinat, Brasiiliat ja Uruguaid. Õied avanevad vaid päikesepaistelistel päevadel. Õite värv sõltub sordist ja palju kasutatakse kasvatamiseks mix seemneid. Taim armastab väga sooja ja on täiesti põuakindel. Ei armasta liigset väetamist, kasvab hästi vaid kuival, liivasel ja kiviklibusel pinnal ning tuleb toime minimaalse kastmisega. Kasvab umbes 15 cm kõrguseks. Ei talu külma, niiskust, varju ega ülekastmist. Vihmaste ilmadega näeb õiteilu vähe. Võib kasvada ka killustikul ja teedel plaatide vahedes. Nõuab päevas vähemalt 6- 8 tundi päikest. On võimeline kasvama ekstreemselt kuivades tingimustes.

Päikeselistele ja kuumadele terrassidele, rõdukastidesse ja lauakaunistustesse, kus ka regulaarne kastmine on raskendatud. Just kastmise vähene vajadus teeb portulaki nendes kohtades väärt taimeks.

Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris, kuid kasvukohale saab istutada alles siis, kui öökülmad on möödunud. Kasvukohaks sobib hästi valgusrohke ja soe koht ning hästi vett läbilaskev muld. Kuivust see taime ei karda.

Meil saab teda kasvatada küll suvelillena ja üheaastase taimena, sest talved on meil liiga külmad ja niisked. Erinevatel andmetel internetist leituna antakse küll taime talvekindluse kasvutsoonideks 5-11 ( Tsoon 5= -10 kuni -20 külmakraadi ). Seega võiks teda proovida kasvatada ka Eesti läänepoolsematel aladel püsilillena. Tore oleks teada, kas kellelgi võibolla on õnnestunud? Jäta siia oma kogemusi!

Taimel on söödavad lehed, varred ja seemned. Kasutatakse toorelt või küpsetatult. Portulaki kasutatakse söömiseks nagu köögivilja ja salatit Türgis, Kreekas ja Mehhikos. Taimes sisaldub suur hulk omega-3 rasvhappeid ja C ja B vitamiini ning antioksüdante. Põhiliselt kasutatakse küll toiduks ja on väärtuslikum harilik ja aedportulak, kuid söödavad lehed ja varred on ka suureõielisel portulakil.

Värvikas pilt on tehtud Sepa talus ja peremeheks seal Aivar Samorokov. Portulaki ennast viib ta müügile aianduskeskustesse Hortes ja Hansaplant.

Aedviljad aias – iluks ja söögiks.

aprill 20, 2011 Evely Üks kommentaar

Kui aianduskogemus on väike on hea mõte alustada taimede kasvatamist just söödavate taimedega. Tarbetaimede seast leiab palju erinevaid liike ja sorte, mida on lihtne kasvatada ja mis samas köidavad oma vaimustavate värvikate lehtede ja viljadega. Ka igapäevane salat, lisand liha juurde või võileiva peale on kohe omast käest võtta. Tegutsemine seemnete külvamisest viljade söömiseni on protsess omaette – ise tehtud asjadest saab hea tunde ja maitsva tulemuse.

Mida ikkagi võiks proovida kasvatada – mis aias kindlasti õnnestub? Paljud aedviljad kannavad edukalt saaki ka avamaal ning ka suuremates konteinerites kasvades. Aga just köögiviljade puhul tasuks sordi valimisel kindlasti tähelepanelik olla, et sort oleks sobiv avamaal kasvatamiseks. Anumatesse on mõistlik istutada juba ettekasvatatud taimi, siis saavad vahed parajad. Hea on, kui taimede juurepallid on korralikult välja kujunenud. Suuremad ja kõrgemad taimed saab istutada poti keskele ja väiksemad äärtesse. Soovi korral võib köögivilju ning maitsetaimi kombineerida kirevate õitega söödavate lilledega nagu – saialilled, kurgirohi, kannikesed, kress ja paljud teised. Eri värvi aedviljade söögiks kasutamisel saame efektse tulemuse ka laual ja potis.

Edukalt võiks hakkama saada lehtsete aedviljadega mis sobivad just külmaks salatiks või kergelt kuumutamiseks. Nagu näiteks erinevad lehtkapsad, lehtpeedid, lehtsalatid, põldkännak, seller, spinat, hapuoblikas, petersell.

Kuid lihtsad on kasvatamiseks ka herned, oad, erinevad kõrvitsad – harilik kõrvits, rullkõrvits ja harilik pudelkõrvits, apteegitill, maasikad, rabarber harilik peet. Saadaval on ka tomati ja paprikasorte, mis sobivad avamaal soojas kohas kasvatamiseks.

Omale toiduks taimede kasvatamisel on hea väetamiseks tarvitada looduslikumat kompostmulda. Taimi ette kasvatades istutatakse neid tavaliselt õue siis, kui öökülma ohud on möödunud. Seemneid külvatakse avamaale samuti siis, kui muld on juba soe. Taimed kasvavad ja arenevad, kui ka öösiti on sooja üle 5 kraadi. Et kiirendada mulla soojenemist võib ettevalmistatud mullapinna katta kattelooriga- see aitab püüda mulda kogu saadaolevat soojust. Spinat on üks esimesi taimi, mis avamaale külvata, soojaga hakkab taim kiiremini puituma ja õitsema.

Varakult saab külvata ka sellerit, peterselli, tilli, salatit, lehtpeeti. Nende tõusmed ei pelga nullilähedast öökülma, kuid õige kasvuperiood saabub ikkagi sooja ilma saabudes.